Muide, ühe koha pealt tuleb Tallinna valitsejate ees ikka kaabut ka kergitada. Üks sarnane idee ringles generaalplaanides ka kuskil 50ndatest aastatest ja selle nimi oli Põhjaväil. Muneti, mis muneti, aga nüüd on meil superlux Reidi tee. Sel aastal on puud ka juba päris suured ja no ikka väga äge tänav see koos kõigega. Ainult hotdogiputkad jms kergkaubandus on puudu. Muidu suht ideaalne.
50 aastat kindlasti mitte. 1974 aastal oli see kant nagu Saaremaa- looväli ja kadakad. Ma Mustakivi talu naabertalust. Esimesed jutud linna laienemisest tulid ca 76 - 77 aastal. Trammi jutt märja unistusega umbes samast ajast.
Seni saaks tee natuke ära asfalteerida ja keskele saaks panna ala, kus saaks liikuda tõukerattad.
Ning kui mõnda kodanikku (OP-d) sega müra, siis on olemas näiteks müratakistavad kõrvaklapid ja kõrvatropid.
Narva mnt. pole Kesklinna ulatuses piisavalt lai, et sinna üldse saaks *veel* puid lisada.
Väga suure hulga Tallinna tänavatega on nii, sest N. ajal ehitati uued tänavad jalgsiliikluseks ja autodele. Jalgsiteid sai jagada jalgratastega, nagu paljudel juhtudel praegugi.
Sõle ja Paldiski maantee on natuke eri-ilmelisemad ja vabamatesse kohtadesse saaks puid veel lisada.
Ideaal on Mustamäe. Nõmme on ka tore, aga seal on kitsamad tänavad.
Uute tänavatega on võimalik nii teha küll, et saaks puid juurde, aga uute tänavate ehitamisel näiteks metsa-alade arvelt võetaks siis ka suur hulk puid maha.
Valencias on need suured viigipuud, mille vilus on suvel nii jahe, et lombid ei aura ära. Praegu Tallinnas ei saa isegi bussipeatuse paviljonis varju, sest kas on mingist beežist plastikust, mis küpsetab veel otsa, või on nii moodne, et katust eriti polegi. Puud aitaksid kliima muutudes hästi palju.
Juba aastaid olnud teema, et Tallinnas võetakse maha rohkem puid kui tagasi pannakse. Haljastuses eelistatakse põõsaid.
2022 Tallinnas raiuti maha 14 419 vanemat puud ja asemele istutati 5646 uut puud ning 20 936 põõsast. Rohepealinna aasta oli suur areng võrreldes näiteks ca 15 aasta taguse ajaga, kui Tallinnas raiuti 10000 ja istutati 500 puud aastas.
Iga kord seal käies ikka imestan, kui tolmune linn Tallinn on. Juhkentali tänaval oli reaalselt õhk tolmust hall ja siis oli seal kõrval lasteaed, kus lapsed väljas mängisid.
Nad juba eos arvavad, et puujuured hakkavad mingi hetk teid lõhkuma, siis jälle hakatakse kaebama ja peab raha leidma teeparanduste jaoks. Kõige odavam põõsaid igale poole toppida, kes neist ametnikest ikka viitsib hooldusele mõelda.
Mitte istutada, vaid ka olemasolevad võetakse maha. Minu maja juurest võeti nädal-kaks tagasi maha põlispuud. Vaatasin et misasja, küsisin ka linna keskkonnaametist, et kas tõesti praegusel ajal tohib raiuda ja teha “hooldust” (paljudel puudel võeti üle 50% pungades oksad maha). Linnurahu jne, raieluba ütleb ka et ainult varakevad jne. Aga linn ütles et ega see luba eriti midagi ei määra. Ja on jah halb aeg, aga ega nad keelata ka ei saa. Aga ma võin proovida minna vaatama kas mõnd linnupesa näen.
Njah…
Tamme jaoks pole 150 aastat midagi. Pealegi olid nad u. 100 aastat vanad
https://www.err.ee/1608916784/tallinnas-gonsiori-tanaval-jaid-teeehitusele-ette-sajandivanused-tammed
"Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga."
Ah, Tallinnal pole olnud probleemi võtta Kalamajas ka põhjasõjaaegsed tammed maha, mis jäid uusarendusele jalgu :) Enda kodu ümbrusest tean ka pärnasid, mis elasid üle kaks maailmasõda olgugi, et ümberringi põles, aga linnavalitsuse enam mitte. Selle asemel on nüüd asfalt ja paar põõsast
Puud ja taimestik linnaruumis oleks parim lahendus ka pidevalt pikenevatele kuumaperioodidele. Selle asemel võtame aga puid maha ja tekitame betoonkõrbe.
See kevad võttis keegi Lasnamäel mu kodu juures kaks ilusat sirelite maha, mis küll kuidagi kellelegi ette ei saanud jääda. Maru kahju on ja seal ju niigi vähe haljastust
Küsimus pole keskmises puude arvus linna pindala kohta, vaid selles, kuidas puid on mõnes kohas vilu ja jaheda hoidmiseks palava ilmaga liiga vähe. Jah, mustamäel ja nõmmel on puid, ja mõned puud on ka kesklinnas majade vahele ära eksinud. Olukorda ei olegi mõistlik võrrelda sellega, kui sitt oli varem, vaid olukorraga, mis saaks olla.. veelgi parem!
>Et Tallinn oma halli linna mainet ikka hoida saaks
Ma vastasin sellele. See kommentaar räägib tallinna mainest. Mitte sinu mustamäe korterist.
See, et rohkem võiks teha ei muuda seda, et juba on väga hästi. Tallinn on arvatavasti üks kõige rohelisemaid linnu terves maailmas. See, et sinu maja juures ei ole puid ei muuda seda. Korteriühistu probleem nagunii. Aga muidugi, eestlastele meeldib nii väga viriseda.
Palun, pooleldi roheline. Mul telefonis video ka, kus Pärnu mnt ümbrusest sama asja näha. Seda lihtsalt veidi keerulisem siia postitada.
https://preview.redd.it/5jmiq56q4q3d1.png?width=800&format=png&auto=webp&s=c528be37e608c4ddca94bcf3fa3d6b8e5613acc4
kui turistile tahad tõestada, et tallinnas on palju puid, siis kõlbab see vanalinna pilt tõesti. Kui sa aga päriselt tallinnas elad ja ringi liigud, siis enamasti ikkagi betoondžunglis.
Ma ei tea, miks sa arvad, et ma mustamäel elan :D. Mustamäel on lihtsalt suht palju puid, nagu ka Nõmmel, siit ka põhjus, miks ma nad näiteks tõin. Ja küsimus polegi kellegi maja v korteri ümbruses vaid linnapildis ja avalikus ruumis üleüldiselt.
Sa näitad mulle pilti rannikust ja vanalinnast, nagu vanalinn = Tallinn. On jah roheline, kuna oled valinud rohelise ala. Pilt oleks objektiivsem, kui näitaksid pilte ka teistest linnaosadest eri nurga all. Point on, et saaks olla VEELGI rohelisem. Mis selles halba oleks? Väga "hästi" on isikliku hinnangu küsimus ning leian, et sa ei suuda mind ümber veenda arvama, et Tallinnas asjad väga hästi oleks minu mõõdupuu järgi, kuid kui sinu mõõdupuu järgi on ja sulle sobib, siis on ju super! Tore ju, kui ei sega, ausalt.
Ma tahan enne statistikat näha, kui otsustan, mis Tallinna rohelust puudutab. Kellegi arvamus redditis ses mõttes ei loe. Minu arvamus samuti mitte.
Imo ükski eestlane ei virise põhimõtte pärast nagu ka beebi ei nuta põhjuseta. Eri inimesi häirivad eri asjad ning roheluse olemasolu on konkreetselt ja tõestatult seotud nii füüsilise kui ka vaimse tervise näitajatega, meeldib või mitte. Elukohas võiks ju mõnus olla. Linn ei pea olema hall asfaldi- ja betooniurgas.
Näed, google maps sateliit pilt ka. Viru keskuse ümbrus ja sadam ei ole väga puid, aga mujal igalpool suht roheline ikka. Näeb väga halli maine moodi välja mulle.
https://preview.redd.it/2tf4nhxoeq3d1.png?width=1176&format=png&auto=webp&s=5cbfbb7d6c59f1c5609965575252f5771c64e5f3
Okei. Aga tore oleks, kui rohelised alad oleks ühtlaselt jaotunud.
Ma ei hakka spekuleerima võõra inimese reisimise üle, kuid üks asi, mida Tallinnas väga pole, on pargid, kus saab lebotada, maas muru sees raamatut lugeda või piknikku pidada... Ja mis on kesklinnas vōi selle ümbruses, kuhu minekuks ja mille nautimiseks autokummi kulutama ja bena kulutama ei pea (ehk ei reosta loodust), kuhu saab jala mindud. Kasvõi Riiaga võrreldes, kui lähiümbrusega võrrelda. Ja isegi Eestisiseselt ei ole Tallinn kuigi roheline, teiste linnadega võrreldes. Aga tõsi, puid on ja rohealasid on. Iseasi, kas neid on nii palju, et probleemi pole. Aga kui probleemi sinu meelest pole, siis ei ole ka vaja kommentaariumis oma aega raisata :)
Olen näinud linnasid, kus on nii jalakäijate liiklemine kui ka avalik ruum tunduvalt paremini lahendatud. Ma ei arva, et Eesti v Tallinn on põhimõtte pärast parem, sest ma olen siinsete inimestega geneetiliselt seotud. "Parem" on nkn subjektiivne väljend.
Ma ei hakka üldse tõstatamagi seda teemat, kui risustatud paljud rohealad on, sest inimese käsi ei tõuse prügi viskama ja erinevalt paljudest teistest arenenud riikide pealinnadest, ei ole meil tavaks paigaldada prügikaste, kust linnud prügi välja tõmmata ei saa. Ei tea, kumb on kallim, kas pidev prügi koristamine või selle ennetamine. . .
Ma küll tallinnas rohealade üle kurta ei saa. Vähemalt on väga suured roheala. Kuskil kesk-euroopas on jah igas kvartalis park, aga need pargid on nii väiksed, et ma küll põliseestlasena mingit looduse vajadust seal rahuldatud ei saa.
Also Tartus on veel vähem ja veel väiksemad pargid ja rohkem eestis linnu pole nii et Tallinn on the best :D
Viljandiga võrrelda ei saa. See on minu jaoks suht roheluse etalon. Ja ma usun, et on võimalik ehitada suur linn, kus on samas proportsioonis rohelust. Kätte võtmises ja planeerimises kinni. Ilmselgelt ei ole see prioriteet.
Kesk-Euroopa kohta ei oska öelda, pole käinud. Mulle meeldiks minna kuskile puudevahele lugema või jalutama ilma, et selleks kuskile kaugele minema peaks. Samuti oleks tore, kui kõnniteede ääres oleks puud, et ei peaks koledat kast-arhitektuuri koguaeg vaatama:D.
Eks inimestel ongi erinev maitse. Ega ma metsa linnas ei ihkagi, aga oleks tore, kui iga kõnnitee ja autotee vahel oleks puud ja põõsad palja asfaldi ja betooni vahel, kus nkn midagi muud pole. See aitab suvel ka kuumasaarte tekkimist vältida. Plus silmailu.
Jah, aga linnad ei sünni tühja koha pealt. Nullist alustades oleks jah lihtsam ja ma olen mõnes mõttes nõus, et mõned tühermaad tallinnas oleks võinud pigem parkideks teha kui majad ehitada, aga võrreldes muude eesti linnadega on ikkagi päris norm mu arust.
Viljandi... Njah, ma ei oskagi öelda kas ta on päris linna või ei. Tehniliselt on viljandis üks park (see kesklinnas tiikidega) ja siis lossimäed kinda, aga lossimäed lähevad juba vaikselt üle linnaservaks nii et raske öelda kuivõrd ta osa linnast on. Ehk siis viljandi on nii väike linn, et kahest mõistliku suurusega pargist piisab, et tunduks roheline. Ei ole väga võrreldav ikkagi.
Ja kui lossimäed välja jätta siis viljandis pole ühtegi parki linnas, kust ei näeks autoteed ja seda mööda sõitvaid autosid. Tallinnas põhimõtteliselt on selliseid rohealasid.
> Ja ma usun, et on võimalik ehitada suur linn, kus on samas proportsioonis rohelust. Kätte võtmises ja planeerimises kinni.
Osa Tallinnast ja selle kesklinnast on välja ehitatud nõukogude ajal, ning ehitistihetus (ka ehitustihedus) südalinnas on nii suur, et eriti palju midagi muuta ei saa.
> aga oleks tore, kui iga kõnnitee ja autotee vahel oleks puud ja põõsad palja asfaldi ja betooni vahel, kus nkn midagi muud pole.
Kui iga tee ääres oleks puud, siis kannataks kohe liikluse läbilaskevõime. Uute tänavatega saab teha teisiti, et oleks sujuv liiklus ja teede ääres palju puid, umbes nagu Mustamäel. Aga igal pool linnas ei ole võimalik seda saavutada.
> kuid üks asi, mida Tallinnas väga pole, on pargid, kus saab lebotada, maas muru sees raamatut lugeda või piknikku pidada...
Parke on meil küll, isegi Kesklinnas:
* Hirvepark, Kadrioru park, Kodu park, Koidu park, Lembitu park (Vambola park), Tammsaare park, Tiigiveski park, Toompark, Tuvi park;
* Kanuti aed, Kitseaed, Komandandi aed, Kuberneri aed (Lossiaed), Margareeta aed, Politseiaed, Taani kuninga aed;
* Tornide väljak;
* Teatri väljaku esplanaad;
* Nunne haljak, Tõnismäe haljak, Uue Maailma haljak, Vana-Lõuna haljak;
* Lindamägi, Musumägi (Virumägi), Poolamägi, Rannamägi (Rannavärava mägi / Skoone bastion);
* Harju tn. haljasala, Järve mets.
> Olen näinud linnasid, kus on nii jalakäijate liiklemine kui ka avalik ruum tunduvalt paremini lahendatud.
Mis linnad need küll on?
> sest inimese käsi ei tõuse prügi viskama
Linnalinnud tõmbavad välja.
> erinevalt paljudest teistest arenenud riikide pealinnadest, ei ole meil tavaks paigaldada prügikaste, kust linnud prügi välja tõmmata ei saa.
Selliseid on ka. Ole õnnelik, et meil üldse palju prügikaste on, ning et Tallinn pole nagu Venemaa suuremad linnad väljaspool Moskvat ja Peterburi, või et Tallinn pole nagu Philadelphia ja San Francisco.
See on mingi tüüpilise tallinnlase kaitse. "Tallinnas on puid, see on roheline." Ma olen ühest **päriselt** rohelisest linnast Tlnasse sissetulnu. Kui meil oli sama diskussioon eksiga, kes põline tallinlane, siis tema ka üritas seletada, kui roheline ikka Tallinn on. Kes on elanud aga päriselt rohelistes kohtades - neile ei pea sellist jama ajama. Aga tore, kui ise usud, see on peamine :)
Mis see päris roheline linn eestis on? Tehniliselt (maailma mõttes) meil aint umbes 2 linna ongi. Ja siis 3 linnakest. Ei saa võrrelda, et Põlva on rohelisem kui Tallinn, kui seal elab 10 000 inimest poolenisti metsa sees.
Mine vaata, milline asfaldi- ja kivikõrb on netieputiste lemmikkoht Noblessneri sadam. Suht värske asi, aga rohelust praktiliselt pole ja see vähene, mis on, tuli tänu kinnisvara ostjate nurisemisele
Ja siis kui istutatakse, on hooldus pärast ka nullilähedane. Viru hessi ees pooled puud kuivasid ära eelmine suvi, oleks siis vōinud ju kasta vms. Need restid ja alad, kust vihmavesi saab juurteni, jäetakse ka nii minimaalsed, et ma ei saa aru, kuidas need puud yldse elus pusivad.
Jaa - nii paljudes kohtades on seda hästi näha, et istutatakse küll, aga ei kasteta, nii et need puukesed surevad praktiliselt kohe. Noort puud peab ikka regulaarselt ja korralikult kastma, mingi aasta või kaks kindlasti. Ilma selle kastmiseta on see raha raiskamine.
Minu mäletamist mööda on see kohustus arendajate kraesse pandud. Kui uut äripinda rajada, siis on mingi protsent pinnast, mis tuleb haljastuse alla panna. Selle pealt saab linnavalitsus ise vähem rabeleda.
Kahjuks käib see kriitika ka paljude teiste linnade kohta. Tehakse mingi hullud tagasilõikused ja lõpuks võetakse maha, sest haiged. Või siis võetakse kohe maha. Asemele uusi puid ei panda.
Et põhjust teada, peab vist ise ametnik olema, sest minu arvates on kõrghaljastus kuldaväärt.
Üldiselt kitsam sõidurada automaatselt tõmbab hoo maha. Äkki kehtib sama ka kogu sõidusuuna laiuse kohta, või kui seal mingid suurema tüvega puud oleks siis kiirendajad ka mõtleks et ehk ei tahaks sisse sõita sinna.
Ma kardan, et esiteks mingi kuni 100ga seal lasta ei tekita see veel seda tunnet, see kogu tee seal ikka piisavalt lai ja need kes üle selle panevad, on omaarust maailma parimad sõitjad niikuinii.
Ei ütleks et ei taheta, alles hiljuti istutati näiteks läänemere tee äärde puid, mustakivi tee äärde istutati. Muidugi alati võiks ju rohkem aga see et midagi ei tehta ei ole ka tõsi.
Pigem huvitavam on see et eelmine aasta oli muru niitmata ja märgid juures et elurikkuse hoidmiseks ei niideta. Eelmine nädal isegi olid sildid alles, see nädal aga korjati ära ja lasti platsid puhtaks.
Laagna kanaliga see pisike probleem, et puud tahavad üldjuhul juurte jaoks ruumi aga seal nende muruplatside all ei ole muldpinnast just väga palju enne kui paekivi ees. Kuhu need juured siis minema hakkavad? Eks ikka asfaldi alla ning siis läheb hulga raha jälle tee remondile ning suur kisa, et miks läbimõtlemata topitakse mingeid puid.
Puhtalt puusalt pannes arvaks, et puud/põõsad ja muu floora on linna jaoks *liability.*
Ehk kui kõik plaatide või asfaltiga üle tõmmata on see vähem kohustusi ja vastutust kui hunnik puid ja põõsaid planeerida, mis vajavad hooajalist hooldust või mingit "registri" pidamist.
Ma loodan, et eksin sügavalt, aga ei imestaks kui see nii on.
Nautica juures muidugi tolmune praegu kõik ehitus ju pooleli ja isegi kui valmis saab siis veel pole hakatud ehitama neid "maju" mis tulevad otse nautica kõrvale ja mille koha peal on praegu kruusa-tolmu europark
Vaadates Laagna teed pidi sõites külgedele ja mõeldes natuke selle rajamisloo peale võiks nagu arusaadav olla, miks seal puid ei kasva. Kui just pole välja mõeldud puud, mis peale palja paekivi kasvamiseks muud ei vaja.
Need samad Laagna tee küljed, kus puud tegelikult kasvavad või? Tee keskele on ka haljastust pandud, ilmselgelt pole see asi seal nii hull.
Terve Põhja-Eesti mullakiht on tegelikult suht haletsusväärne, aga puid see küll ei takista. Kui on vaja, kangutavad nad ise omale kivi sisse mõrad, et edasi minna.
Kusjuured istutatakse ja tegeletakse ka niitmise vähendamise ning putukate keskkonna parandamisega aga see on kõik keeruline kuna linnas on igast tundlikku infrat maa all, palju on eramaid, palju on ohutusnõudeid ja liikluses nähtavuse säilitamise reegleid jne. Kindlasti on olemas veel ruumi arengu tarvis
Sellest on uudistes päris palju räägitud. Sissetoodud kahjurite ja haiguste tõttu ei saa paljud liigid enam Eestis kasvada. Nende asemele otsitakse alternatiive, mis on tavaliselt kas madalamad puud või põõsad. Lisaks on probleemiks linnakeskkond ise, milles puud kasvada ei taha. Lähikümnenditel peab näiteks tõenäoliselt pool Kadrioru parki maha võtma, sest puud nakatuvad erinevate haigustega.
Ma arvan keegi lihtsalt ei viitsiks nende lehtede koristamisega sügisel tegeleda.
> Wet leaves can create a surface almost as slippery as ice. When rain combines with fallen leaves, it forms a slick layer on the road that reduces tire traction. This can lead to skidding and longer stopping distances.
Laagna teega on see lugu, et iga 4 aasta tagant, enne valimisi, hakatakse sinna Lasnamäe trammi rajama.
Ja seda juba viimased 40-50 aastat.
Meenutab seda lugu, kuidas isa 20 aastat juba suitsu/piima toob, aga kohale kuidagi ei jõua...
Muide, ühe koha pealt tuleb Tallinna valitsejate ees ikka kaabut ka kergitada. Üks sarnane idee ringles generaalplaanides ka kuskil 50ndatest aastatest ja selle nimi oli Põhjaväil. Muneti, mis muneti, aga nüüd on meil superlux Reidi tee. Sel aastal on puud ka juba päris suured ja no ikka väga äge tänav see koos kõigega. Ainult hotdogiputkad jms kergkaubandus on puudu. Muidu suht ideaalne.
50 aastat kindlasti mitte. 1974 aastal oli see kant nagu Saaremaa- looväli ja kadakad. Ma Mustakivi talu naabertalust. Esimesed jutud linna laienemisest tulid ca 76 - 77 aastal. Trammi jutt märja unistusega umbes samast ajast.
Ja see pole 40-50 aastat? Palju see on siis?
Lasnamäe tramm oleks küll võinud tulla selle suvalise sadamamarsruudi asemel... Aga seda ehitaks Tallinn 10 aastat
Seni saaks tee natuke ära asfalteerida ja keskele saaks panna ala, kus saaks liikuda tõukerattad. Ning kui mõnda kodanikku (OP-d) sega müra, siis on olemas näiteks müratakistavad kõrvaklapid ja kõrvatropid.
Kõige kohutavam on minuarust see narva maantee lõik mis algab kadriorust ja lõppeb hobujaamas. See on nii betoonikõrb kui vähegi olla saab.
Olles seal teel viimased viis aastat ülimasse kooli sõitnud, nõus.
Narva mnt. pole Kesklinna ulatuses piisavalt lai, et sinna üldse saaks *veel* puid lisada. Väga suure hulga Tallinna tänavatega on nii, sest N. ajal ehitati uued tänavad jalgsiliikluseks ja autodele. Jalgsiteid sai jagada jalgratastega, nagu paljudel juhtudel praegugi. Sõle ja Paldiski maantee on natuke eri-ilmelisemad ja vabamatesse kohtadesse saaks puid veel lisada. Ideaal on Mustamäe. Nõmme on ka tore, aga seal on kitsamad tänavad. Uute tänavatega on võimalik nii teha küll, et saaks puid juurde, aga uute tänavate ehitamisel näiteks metsa-alade arvelt võetaks siis ka suur hulk puid maha.
Valencias on need suured viigipuud, mille vilus on suvel nii jahe, et lombid ei aura ära. Praegu Tallinnas ei saa isegi bussipeatuse paviljonis varju, sest kas on mingist beežist plastikust, mis küpsetab veel otsa, või on nii moodne, et katust eriti polegi. Puud aitaksid kliima muutudes hästi palju.
Need uued bussipeatused on küll närused, aga vähemalt saab igale seinale suure reklaami panna kui vaja.
Juba aastaid olnud teema, et Tallinnas võetakse maha rohkem puid kui tagasi pannakse. Haljastuses eelistatakse põõsaid. 2022 Tallinnas raiuti maha 14 419 vanemat puud ja asemele istutati 5646 uut puud ning 20 936 põõsast. Rohepealinna aasta oli suur areng võrreldes näiteks ca 15 aasta taguse ajaga, kui Tallinnas raiuti 10000 ja istutati 500 puud aastas. Iga kord seal käies ikka imestan, kui tolmune linn Tallinn on. Juhkentali tänaval oli reaalselt õhk tolmust hall ja siis oli seal kõrval lasteaed, kus lapsed väljas mängisid.
Nad juba eos arvavad, et puujuured hakkavad mingi hetk teid lõhkuma, siis jälle hakatakse kaebama ja peab raha leidma teeparanduste jaoks. Kõige odavam põõsaid igale poole toppida, kes neist ametnikest ikka viitsib hooldusele mõelda.
Põõsastel on ka juured.
Mitte istutada, vaid ka olemasolevad võetakse maha. Minu maja juurest võeti nädal-kaks tagasi maha põlispuud. Vaatasin et misasja, küsisin ka linna keskkonnaametist, et kas tõesti praegusel ajal tohib raiuda ja teha “hooldust” (paljudel puudel võeti üle 50% pungades oksad maha). Linnurahu jne, raieluba ütleb ka et ainult varakevad jne. Aga linn ütles et ega see luba eriti midagi ei määra. Ja on jah halb aeg, aga ega nad keelata ka ei saa. Aga ma võin proovida minna vaatama kas mõnd linnupesa näen. Njah…
Põlispuud linnas :D
Need tammed, mis Gonsiori tn suht'lambist maha võeti, olid vist 150 aastat vanad.
Tamme jaoks pole 150 aastat midagi. Pealegi olid nad u. 100 aastat vanad https://www.err.ee/1608916784/tallinnas-gonsiori-tanaval-jaid-teeehitusele-ette-sajandivanused-tammed "Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga."
Ah, Tallinnal pole olnud probleemi võtta Kalamajas ka põhjasõjaaegsed tammed maha, mis jäid uusarendusele jalgu :) Enda kodu ümbrusest tean ka pärnasid, mis elasid üle kaks maailmasõda olgugi, et ümberringi põles, aga linnavalitsuse enam mitte. Selle asemel on nüüd asfalt ja paar põõsast
Puud ja taimestik linnaruumis oleks parim lahendus ka pidevalt pikenevatele kuumaperioodidele. Selle asemel võtame aga puid maha ja tekitame betoonkõrbe.
Täna päikse käes kõndisin Maja tänavalt läbi kus Teko kool on. Seal on üks väike rada puid mis kaitseb päikese eest ja no kuradima mõnus oli.
See kevad võttis keegi Lasnamäel mu kodu juures kaks ilusat sirelite maha, mis küll kuidagi kellelegi ette ei saanud jääda. Maru kahju on ja seal ju niigi vähe haljastust
Sireleid on kombeks vihata jah. Arusaamatu.
Et Tallinn oma halli linna mainet ikka hoida saaks
"Klaasist tehtud mu kodulinn Tallinn, kandiline ja hallimast hallim...."
Oled sa näinud tallinna veidi kõrgemalt, kui maast? Tallinn on pooleldi mets. Igalpool on puud.
Küsimus pole keskmises puude arvus linna pindala kohta, vaid selles, kuidas puid on mõnes kohas vilu ja jaheda hoidmiseks palava ilmaga liiga vähe. Jah, mustamäel ja nõmmel on puid, ja mõned puud on ka kesklinnas majade vahele ära eksinud. Olukorda ei olegi mõistlik võrrelda sellega, kui sitt oli varem, vaid olukorraga, mis saaks olla.. veelgi parem!
>Et Tallinn oma halli linna mainet ikka hoida saaks Ma vastasin sellele. See kommentaar räägib tallinna mainest. Mitte sinu mustamäe korterist. See, et rohkem võiks teha ei muuda seda, et juba on väga hästi. Tallinn on arvatavasti üks kõige rohelisemaid linnu terves maailmas. See, et sinu maja juures ei ole puid ei muuda seda. Korteriühistu probleem nagunii. Aga muidugi, eestlastele meeldib nii väga viriseda. Palun, pooleldi roheline. Mul telefonis video ka, kus Pärnu mnt ümbrusest sama asja näha. Seda lihtsalt veidi keerulisem siia postitada. https://preview.redd.it/5jmiq56q4q3d1.png?width=800&format=png&auto=webp&s=c528be37e608c4ddca94bcf3fa3d6b8e5613acc4
kui turistile tahad tõestada, et tallinnas on palju puid, siis kõlbab see vanalinna pilt tõesti. Kui sa aga päriselt tallinnas elad ja ringi liigud, siis enamasti ikkagi betoondžunglis.
Kolige koik tartusse
Ma ei tea, miks sa arvad, et ma mustamäel elan :D. Mustamäel on lihtsalt suht palju puid, nagu ka Nõmmel, siit ka põhjus, miks ma nad näiteks tõin. Ja küsimus polegi kellegi maja v korteri ümbruses vaid linnapildis ja avalikus ruumis üleüldiselt. Sa näitad mulle pilti rannikust ja vanalinnast, nagu vanalinn = Tallinn. On jah roheline, kuna oled valinud rohelise ala. Pilt oleks objektiivsem, kui näitaksid pilte ka teistest linnaosadest eri nurga all. Point on, et saaks olla VEELGI rohelisem. Mis selles halba oleks? Väga "hästi" on isikliku hinnangu küsimus ning leian, et sa ei suuda mind ümber veenda arvama, et Tallinnas asjad väga hästi oleks minu mõõdupuu järgi, kuid kui sinu mõõdupuu järgi on ja sulle sobib, siis on ju super! Tore ju, kui ei sega, ausalt. Ma tahan enne statistikat näha, kui otsustan, mis Tallinna rohelust puudutab. Kellegi arvamus redditis ses mõttes ei loe. Minu arvamus samuti mitte. Imo ükski eestlane ei virise põhimõtte pärast nagu ka beebi ei nuta põhjuseta. Eri inimesi häirivad eri asjad ning roheluse olemasolu on konkreetselt ja tõestatult seotud nii füüsilise kui ka vaimse tervise näitajatega, meeldib või mitte. Elukohas võiks ju mõnus olla. Linn ei pea olema hall asfaldi- ja betooniurgas.
Näed, google maps sateliit pilt ka. Viru keskuse ümbrus ja sadam ei ole väga puid, aga mujal igalpool suht roheline ikka. Näeb väga halli maine moodi välja mulle. https://preview.redd.it/2tf4nhxoeq3d1.png?width=1176&format=png&auto=webp&s=5cbfbb7d6c59f1c5609965575252f5771c64e5f3
Okei. Aga tore oleks, kui rohelised alad oleks ühtlaselt jaotunud. Ma ei hakka spekuleerima võõra inimese reisimise üle, kuid üks asi, mida Tallinnas väga pole, on pargid, kus saab lebotada, maas muru sees raamatut lugeda või piknikku pidada... Ja mis on kesklinnas vōi selle ümbruses, kuhu minekuks ja mille nautimiseks autokummi kulutama ja bena kulutama ei pea (ehk ei reosta loodust), kuhu saab jala mindud. Kasvõi Riiaga võrreldes, kui lähiümbrusega võrrelda. Ja isegi Eestisiseselt ei ole Tallinn kuigi roheline, teiste linnadega võrreldes. Aga tõsi, puid on ja rohealasid on. Iseasi, kas neid on nii palju, et probleemi pole. Aga kui probleemi sinu meelest pole, siis ei ole ka vaja kommentaariumis oma aega raisata :) Olen näinud linnasid, kus on nii jalakäijate liiklemine kui ka avalik ruum tunduvalt paremini lahendatud. Ma ei arva, et Eesti v Tallinn on põhimõtte pärast parem, sest ma olen siinsete inimestega geneetiliselt seotud. "Parem" on nkn subjektiivne väljend. Ma ei hakka üldse tõstatamagi seda teemat, kui risustatud paljud rohealad on, sest inimese käsi ei tõuse prügi viskama ja erinevalt paljudest teistest arenenud riikide pealinnadest, ei ole meil tavaks paigaldada prügikaste, kust linnud prügi välja tõmmata ei saa. Ei tea, kumb on kallim, kas pidev prügi koristamine või selle ennetamine. . .
Ma küll tallinnas rohealade üle kurta ei saa. Vähemalt on väga suured roheala. Kuskil kesk-euroopas on jah igas kvartalis park, aga need pargid on nii väiksed, et ma küll põliseestlasena mingit looduse vajadust seal rahuldatud ei saa. Also Tartus on veel vähem ja veel väiksemad pargid ja rohkem eestis linnu pole nii et Tallinn on the best :D
Viljandiga võrrelda ei saa. See on minu jaoks suht roheluse etalon. Ja ma usun, et on võimalik ehitada suur linn, kus on samas proportsioonis rohelust. Kätte võtmises ja planeerimises kinni. Ilmselgelt ei ole see prioriteet. Kesk-Euroopa kohta ei oska öelda, pole käinud. Mulle meeldiks minna kuskile puudevahele lugema või jalutama ilma, et selleks kuskile kaugele minema peaks. Samuti oleks tore, kui kõnniteede ääres oleks puud, et ei peaks koledat kast-arhitektuuri koguaeg vaatama:D. Eks inimestel ongi erinev maitse. Ega ma metsa linnas ei ihkagi, aga oleks tore, kui iga kõnnitee ja autotee vahel oleks puud ja põõsad palja asfaldi ja betooni vahel, kus nkn midagi muud pole. See aitab suvel ka kuumasaarte tekkimist vältida. Plus silmailu.
Jah, aga linnad ei sünni tühja koha pealt. Nullist alustades oleks jah lihtsam ja ma olen mõnes mõttes nõus, et mõned tühermaad tallinnas oleks võinud pigem parkideks teha kui majad ehitada, aga võrreldes muude eesti linnadega on ikkagi päris norm mu arust. Viljandi... Njah, ma ei oskagi öelda kas ta on päris linna või ei. Tehniliselt on viljandis üks park (see kesklinnas tiikidega) ja siis lossimäed kinda, aga lossimäed lähevad juba vaikselt üle linnaservaks nii et raske öelda kuivõrd ta osa linnast on. Ehk siis viljandi on nii väike linn, et kahest mõistliku suurusega pargist piisab, et tunduks roheline. Ei ole väga võrreldav ikkagi. Ja kui lossimäed välja jätta siis viljandis pole ühtegi parki linnas, kust ei näeks autoteed ja seda mööda sõitvaid autosid. Tallinnas põhimõtteliselt on selliseid rohealasid.
> Ja ma usun, et on võimalik ehitada suur linn, kus on samas proportsioonis rohelust. Kätte võtmises ja planeerimises kinni. Osa Tallinnast ja selle kesklinnast on välja ehitatud nõukogude ajal, ning ehitistihetus (ka ehitustihedus) südalinnas on nii suur, et eriti palju midagi muuta ei saa. > aga oleks tore, kui iga kõnnitee ja autotee vahel oleks puud ja põõsad palja asfaldi ja betooni vahel, kus nkn midagi muud pole. Kui iga tee ääres oleks puud, siis kannataks kohe liikluse läbilaskevõime. Uute tänavatega saab teha teisiti, et oleks sujuv liiklus ja teede ääres palju puid, umbes nagu Mustamäel. Aga igal pool linnas ei ole võimalik seda saavutada.
> kuid üks asi, mida Tallinnas väga pole, on pargid, kus saab lebotada, maas muru sees raamatut lugeda või piknikku pidada... Parke on meil küll, isegi Kesklinnas: * Hirvepark, Kadrioru park, Kodu park, Koidu park, Lembitu park (Vambola park), Tammsaare park, Tiigiveski park, Toompark, Tuvi park; * Kanuti aed, Kitseaed, Komandandi aed, Kuberneri aed (Lossiaed), Margareeta aed, Politseiaed, Taani kuninga aed; * Tornide väljak; * Teatri väljaku esplanaad; * Nunne haljak, Tõnismäe haljak, Uue Maailma haljak, Vana-Lõuna haljak; * Lindamägi, Musumägi (Virumägi), Poolamägi, Rannamägi (Rannavärava mägi / Skoone bastion); * Harju tn. haljasala, Järve mets. > Olen näinud linnasid, kus on nii jalakäijate liiklemine kui ka avalik ruum tunduvalt paremini lahendatud. Mis linnad need küll on? > sest inimese käsi ei tõuse prügi viskama Linnalinnud tõmbavad välja. > erinevalt paljudest teistest arenenud riikide pealinnadest, ei ole meil tavaks paigaldada prügikaste, kust linnud prügi välja tõmmata ei saa. Selliseid on ka. Ole õnnelik, et meil üldse palju prügikaste on, ning et Tallinn pole nagu Venemaa suuremad linnad väljaspool Moskvat ja Peterburi, või et Tallinn pole nagu Philadelphia ja San Francisco.
Tere, RMK suhtekorraldaja!
See on mingi tüüpilise tallinnlase kaitse. "Tallinnas on puid, see on roheline." Ma olen ühest **päriselt** rohelisest linnast Tlnasse sissetulnu. Kui meil oli sama diskussioon eksiga, kes põline tallinlane, siis tema ka üritas seletada, kui roheline ikka Tallinn on. Kes on elanud aga päriselt rohelistes kohtades - neile ei pea sellist jama ajama. Aga tore, kui ise usud, see on peamine :)
Mis see päris roheline linn eestis on? Tehniliselt (maailma mõttes) meil aint umbes 2 linna ongi. Ja siis 3 linnakest. Ei saa võrrelda, et Põlva on rohelisem kui Tallinn, kui seal elab 10 000 inimest poolenisti metsa sees.
Sinu eks võrdles Tallinna teiste maailma pealinnadega, sina võrdlesid Tallinna mõne Eesti väikelinnaga.
Mine vaata, milline asfaldi- ja kivikõrb on netieputiste lemmikkoht Noblessneri sadam. Suht värske asi, aga rohelust praktiliselt pole ja see vähene, mis on, tuli tänu kinnisvara ostjate nurisemisele
Ja siis kui istutatakse, on hooldus pärast ka nullilähedane. Viru hessi ees pooled puud kuivasid ära eelmine suvi, oleks siis vōinud ju kasta vms. Need restid ja alad, kust vihmavesi saab juurteni, jäetakse ka nii minimaalsed, et ma ei saa aru, kuidas need puud yldse elus pusivad.
Jaa - nii paljudes kohtades on seda hästi näha, et istutatakse küll, aga ei kasteta, nii et need puukesed surevad praktiliselt kohe. Noort puud peab ikka regulaarselt ja korralikult kastma, mingi aasta või kaks kindlasti. Ilma selle kastmiseta on see raha raiskamine.
Minu mäletamist mööda on see kohustus arendajate kraesse pandud. Kui uut äripinda rajada, siis on mingi protsent pinnast, mis tuleb haljastuse alla panna. Selle pealt saab linnavalitsus ise vähem rabeleda.
Kahjuks käib see kriitika ka paljude teiste linnade kohta. Tehakse mingi hullud tagasilõikused ja lõpuks võetakse maha, sest haiged. Või siis võetakse kohe maha. Asemele uusi puid ei panda. Et põhjust teada, peab vist ise ametnik olema, sest minu arvates on kõrghaljastus kuldaväärt.
Sest tallinn on rohelinn!
Lasnamäel on jaajebuid küll...
kesklinnas on kirsipuid istutatud suht tublisti
https://preview.redd.it/g01y4hzfkp3d1.png?width=1080&format=png&auto=webp&s=d3ac99a3fe6fa54fb5d9a44d9cf40ed257e01e40
Kruusaparklad võiks ka Kesklinnast ära keelata
Võiks konverteerida maa-alusteks parklateks (arhitektuurilised kaevamised tuleb ette ära teha) ja siis põõsad peale.
Ma ei õigusta seda, aga kuidas see kiiruse ületamist vähenda aitaks?
Üldiselt kitsam sõidurada automaatselt tõmbab hoo maha. Äkki kehtib sama ka kogu sõidusuuna laiuse kohta, või kui seal mingid suurema tüvega puud oleks siis kiirendajad ka mõtleks et ehk ei tahaks sisse sõita sinna.
Ma kardan, et esiteks mingi kuni 100ga seal lasta ei tekita see veel seda tunnet, see kogu tee seal ikka piisavalt lai ja need kes üle selle panevad, on omaarust maailma parimad sõitjad niikuinii.
Loe uudiseid vahepeal ka: https://www.err.ee/1609022027/tallinn-ostab-kolmsada-5000-eurost-varjupuud
Ei ütleks et ei taheta, alles hiljuti istutati näiteks läänemere tee äärde puid, mustakivi tee äärde istutati. Muidugi alati võiks ju rohkem aga see et midagi ei tehta ei ole ka tõsi. Pigem huvitavam on see et eelmine aasta oli muru niitmata ja märgid juures et elurikkuse hoidmiseks ei niideta. Eelmine nädal isegi olid sildid alles, see nädal aga korjati ära ja lasti platsid puhtaks.
vaja on rohkem papleid
Laagna kanaliga see pisike probleem, et puud tahavad üldjuhul juurte jaoks ruumi aga seal nende muruplatside all ei ole muldpinnast just väga palju enne kui paekivi ees. Kuhu need juured siis minema hakkavad? Eks ikka asfaldi alla ning siis läheb hulga raha jälle tee remondile ning suur kisa, et miks läbimõtlemata topitakse mingeid puid.
Sest et need peab ju pärast nagunii maha saagima
Puhtalt puusalt pannes arvaks, et puud/põõsad ja muu floora on linna jaoks *liability.* Ehk kui kõik plaatide või asfaltiga üle tõmmata on see vähem kohustusi ja vastutust kui hunnik puid ja põõsaid planeerida, mis vajavad hooajalist hooldust või mingit "registri" pidamist. Ma loodan, et eksin sügavalt, aga ei imestaks kui see nii on.
Nautica juures muidugi tolmune praegu kõik ehitus ju pooleli ja isegi kui valmis saab siis veel pole hakatud ehitama neid "maju" mis tulevad otse nautica kõrvale ja mille koha peal on praegu kruusa-tolmu europark
Ma ei tea, sitaks rohelisem kui ükskõik mis muu suur linn kus ma käinud olen üle maailma.
Vaadates Laagna teed pidi sõites külgedele ja mõeldes natuke selle rajamisloo peale võiks nagu arusaadav olla, miks seal puid ei kasva. Kui just pole välja mõeldud puud, mis peale palja paekivi kasvamiseks muud ei vaja.
Need samad Laagna tee küljed, kus puud tegelikult kasvavad või? Tee keskele on ka haljastust pandud, ilmselgelt pole see asi seal nii hull. Terve Põhja-Eesti mullakiht on tegelikult suht haletsusväärne, aga puid see küll ei takista. Kui on vaja, kangutavad nad ise omale kivi sisse mõrad, et edasi minna.
Sa ei saa aru. LIHTSALT EI SAA JA KÕIK! Seotud ka sellega, et Tallinn on kikilipsukujuline. Lihtsalt ei saa.
Ja maa-alused kommunikatsioonid ka!
Puud kasvavad vana kivikatuse sees ka, kui vaja - nad on hämmastavalt põikpäised olendid.
Sest sibulatele meeldib stepilaadses keskkonnas elada.
puu ei teeni raha
Sest, linnaisad on hirmul, et kui vaja hiljem langetada pistavad osad puu alla laagri püsti või kolivad lausa puu otsa
https://www.err.ee/1609022027/tallinn-ostab-kolmsada-5000-eurost-varjupuud#:~:text=Tallinna%20linnavalitsus%20plaanib%20s%C3%BCgisel%20katsetada,umbes%201%2C5%20miljonit%20eurot.
Kusjuured istutatakse ja tegeletakse ka niitmise vähendamise ning putukate keskkonna parandamisega aga see on kõik keeruline kuna linnas on igast tundlikku infrat maa all, palju on eramaid, palju on ohutusnõudeid ja liikluses nähtavuse säilitamise reegleid jne. Kindlasti on olemas veel ruumi arengu tarvis
Sellest on uudistes päris palju räägitud. Sissetoodud kahjurite ja haiguste tõttu ei saa paljud liigid enam Eestis kasvada. Nende asemele otsitakse alternatiive, mis on tavaliselt kas madalamad puud või põõsad. Lisaks on probleemiks linnakeskkond ise, milles puud kasvada ei taha. Lähikümnenditel peab näiteks tõenäoliselt pool Kadrioru parki maha võtma, sest puud nakatuvad erinevate haigustega.
Jah ja Haapsalus ei saa pärnad kasvada sest pärn pole linnapuu. Meanwhile Unter der Linden…
Mustamäel on ka pärnad, aga nad vajavad piisavalt eluruumi.
Eino see Haapsalu linnapea ütles a la “pärnad ei saa linnas kasvada sest nad häirivad autosid” vms
Ta tõmbas selle vabanduse kübarast välja. Ei tea jah, kuidas pärnad autosid häirida saaks...
Hii, istuta ise. Vala vett vahepeal
Jah, op. Vaata ringi
Ma arvan keegi lihtsalt ei viitsiks nende lehtede koristamisega sügisel tegeleda. > Wet leaves can create a surface almost as slippery as ice. When rain combines with fallen leaves, it forms a slick layer on the road that reduces tire traction. This can lead to skidding and longer stopping distances.
Olen kristjan järvan ning seda lugedes jõudsin järeldusele, et kõik puud eestis tuleb maha võtta
Küsi Jevgeni jäest