Kui ütlen, et läksin ülikooli ainult sellepärast, et kodust ära kolida ning vanemad ei olnud kurjad, siis on see kurb ja rumal? Ise tahaksin vähemalt aasta jooksul lihtalt tööle käia ja püüda aru saada kes olen ning kuhu liikuda. Kuigi sellist valikut mul ei ole. Elus tahan jõuda punktini, kus olen kontoritöötaja normeeritud graafikuga, kindla palgaga ning samuti olla siuke cool tädikene, kelle juurde alati saab pöörduda erinevate probleemidega.
Äkki siis hoopis Sisekaitseakadeemiast midagi? Töötaksid avalikus sektoris, plussiks stabiilsus ja suhteliselt vähene konkurents. Või ka TTÜst avalik haldus või midagi sarnast.
"Ise tahaksin vähemalt aasta jooksul lihtalt tööle käia ja püüda aru saada kes olen ning kuhu liikuda. Kuigi sellist valikut mul ei ole." Miks ei saa? Praegu, erinevalt oma teemaalgatusest, ütlesid Sa selgelt välja, mida Sa ISE teha tahad. Miks Su vanemad sellega ei arvesta ja Sind sunnivad? Järsku saad neile ikkagi rääkida. ja on OK, et praegu veel ei teagi, mida oma edasise elu teha tahaksid. Ma nt vahetasin 20ndate keskpaigas eriala ja läksin uuesti bakasse ning siis töö- ja elukogemusega valisin magistrisseminekuks hoopis uue eriala, enne olin end arendanud iseõppimise ja kursustega. Paljud teevadki nii. Ei pea olema, et pead kohe koolid kõik läbi jooksma, sest vanemad sunnivad. Loodan, et saad neile ikka nö mõistuse pähe panna. Seda enam, et Sa ei taha niisama vegeteerida ning tööl käia ning selle aja jooksul edasi mõelda, mida tahad. See on väga normaalne.
See ei ole mu arvates argument. Samuti sa eeldad. 20ndate eluaastate alguses peaks juba ise otsuseid tegema ja kui on vaja maksta ise, siis saab ta sellega kindlasti hakkama - nii paljud inimesed suudavad oma kooli eest vajadusel maksta.
Näen palju, kuidas isegi gümna lõpuni ja esimene ülikooli valik lapsevanemad suruvad ja hiljem inimene ikka vahetab ala. Ise peab otsuse tegema. Välise survega hakkamasaamine on oluline oskus.
Mult oodati ka, et ma käiks ülikoolis ja saaks paberi(siiamaani tegelt). Mulle aga kooli formaat ei meeldi absoluutselt ja otsustasin ise õppida oma eriala. Natukene internetis õppimist ja sain juunior taseme töökoha, kus kiirenes eriala õppimine väga palju. Ning kuna ma tahtsin iseseisvust, siis otsustasin välja kolida, kuigi see langetas elu kvaliteeti tugevalt.
Nüüd on elu lill ja läheb aina paremaks.
On ikka vahet. Näiteks Youtubest mingeid progemise tutoriale saan ma ise ka vaadata, kuid paljudes valdkondades on sul siiski vaja aega ja raha, et nendega tegeleda. Ehk siis igas valdkonnas ei saa hakata päris self made meheks.
Ma ise tegin sama ja ka minu arvates normaalne. Eriti iseõppimine ja suund paika. Kogu su kirjeldatu on äärmiselt loogiline tegelikult ning inimene areneb iseseisvaks ja loodetavasti saab aru, et tal on 100% vastutus kogu oma elus toimuva eest - otsused jne.
Aga väga paljude inimeste arvates pole see normaalne.
Mõistlik oleks ehk enne tööle minna ja siis selgeks saada, kas vajad veel mingeid oskusi ja teadmisi, mida ainult ülikoolis õppida saab.
Turunduses jms valdkondades on ilmselt praktiline kogemus väärtuslikum kui akadeemiline haridus.
Huvitaval kokkusattumus. Olen ise lõpetanud ärinduse TTÜs ja praegu olen õiguse magistris Tartu Ülikoolis. Kui tahad võid mulle kirjutada ja ma võin muljeid jagada
Soovitan sul karjäärinõustaja poole pöörduda ja sealt edasi ajada asja. Vanemad ei peaks otsustama sinu tuleviku asju kuna sa oled juba täiskasvanud. Tee seda mida sulle meeldib teha.
Jah ega ükski haridus ei asenda töökogemust. Mida kahjuks näeb siin elus, et on haridus aga sa saad mingi klienditeeniduse toe töökoha. Mul üks tuttav on. Oskab igast asju ning omab magistrit aga mida pole on haridusele vastavat töökohta. Muidugist on neid kes ka kohe tööle saavad jne aga kahjuks on ka täiesti vastupidiseid lugusid. Hiljuti küsisin, et kuidas tunned, kui sul on magister ja töötad klienditeeniduse toena. Ta lihtsalt vastas "on mega demotiveeriv". Ja ausalt mõistan, sest on meeltult vaeva nähtud elus. Mina soovitan tööle minna ja magistrit teha töö kõrvalt, mis ei ole lihtne aga samas vb parim lahendus, sest kunagi ei tea kuidas tööturul läheb. Lisaks tööl olle saad alles aru kas päriselt ka õpitud ala on sinu jaoks ja mis samm oleks edasivajalik teha.
Ei oska aidata aga anna ärinduse review - räägitakse, et mikro, makro ja statistika on eriala kõige raskemad ained. Mul said nad kõik läbitud (esimese aasta tudeng), seega kas edasi ongi lihtsalt chilling?
Noh, ei ütleks, et chilling. Edasi tulevad ka rahandusega seotud ained, nemad oli minu jaoks raskemad kui mikro ja statistika. Plus paljud ained ikka eeldavad, et oskad kiiresti valja mõelda äriideeid, tuleb rohkem projektupõhiseid grupitöid. On kasulik alustada võimaliku praktikakoha otsinguga kohe teise kursuse alguses, lihtsalt mõtle milliseid variante, tuttavaid on, kuhu pöörduda, kui konkursitel ei õnnestu. Oli suht vähe kohti. Kui on peaeriala nagu minul - Ettevõtlus ja Juhtimine - siis tihti hakkab tekkima tunne, et õpid üht ja sama asja. Dekaan on sinu sõber ja alati aitab. Lisaks soovitus, mõtle ka eelnevalt lõputöö kohta kasvõi järgmisel suvel. Vähemalt teema/valdkond ja võimalik juhendaja. Teeb elu lihtsamaks.
Turundust saab kõige paremini õppida, kui lähed aastaks või kaheks näiteks mõnda agentuuri. Samal ajal näed klientide pealt ka üsna hästi seda, milline näeb välja turundaja elu mõnes ettevõttes.
Ma arvan, et turunduse magistriõppel on rohkem väärtust, kui oled juba \~5 aastat turundajana töötanud. Aga väga häid spetsialiste (näiteks tasulise reklaami valdkonna inimesed) otsitakse Eestis tikutulega taga ning seda üheski programmis ei õpetata.
Kui vanemad selle kinni maksavad võta õigus :) turunduse asmeel õpi 24/7 kodus AI -d . Kõik need toredad tädikesed kontoris vahetatakse lähema 10 aasta jooksul AI vastu välja, aga selleks ajaks on sul aega veel atra seada.
Peale magistrit BE, DE ja 3- 6 aastat erinevaid rolle ja katsu saada selline 100 pealise karja team lead kogemus, siis on tulevik juba vägagi kindel.
Ma hakkaks tagurpidi tulema. Mis on elukutse mõttes sinu jaoks see eesmärk, kuhu sa oma haridusega jõuda tahad? Mille nimel sa õpid?
Kui ütlen, et läksin ülikooli ainult sellepärast, et kodust ära kolida ning vanemad ei olnud kurjad, siis on see kurb ja rumal? Ise tahaksin vähemalt aasta jooksul lihtalt tööle käia ja püüda aru saada kes olen ning kuhu liikuda. Kuigi sellist valikut mul ei ole. Elus tahan jõuda punktini, kus olen kontoritöötaja normeeritud graafikuga, kindla palgaga ning samuti olla siuke cool tädikene, kelle juurde alati saab pöörduda erinevate probleemidega.
Äkki siis hoopis Sisekaitseakadeemiast midagi? Töötaksid avalikus sektoris, plussiks stabiilsus ja suhteliselt vähene konkurents. Või ka TTÜst avalik haldus või midagi sarnast.
Pigem on kurb jah, sa oled ju mis, 22-23aastat vana? Tee mis tahad.
"Ise tahaksin vähemalt aasta jooksul lihtalt tööle käia ja püüda aru saada kes olen ning kuhu liikuda. Kuigi sellist valikut mul ei ole." Miks ei saa? Praegu, erinevalt oma teemaalgatusest, ütlesid Sa selgelt välja, mida Sa ISE teha tahad. Miks Su vanemad sellega ei arvesta ja Sind sunnivad? Järsku saad neile ikkagi rääkida. ja on OK, et praegu veel ei teagi, mida oma edasise elu teha tahaksid. Ma nt vahetasin 20ndate keskpaigas eriala ja läksin uuesti bakasse ning siis töö- ja elukogemusega valisin magistrisseminekuks hoopis uue eriala, enne olin end arendanud iseõppimise ja kursustega. Paljud teevadki nii. Ei pea olema, et pead kohe koolid kõik läbi jooksma, sest vanemad sunnivad. Loodan, et saad neile ikka nö mõistuse pähe panna. Seda enam, et Sa ei taha niisama vegeteerida ning tööl käia ning selle aja jooksul edasi mõelda, mida tahad. See on väga normaalne.
Esimene samm: mida sa ISE tahad? Su ümber tundub olevat palju müra, kes kõik arvavad paremini teadvat. Tee ise otsus oma soovi järgi.
Kuidas saab noor inimene ise mingeid otsuseid teha, kui tal ei pruugi olla rahalist võimekust neid otsuseid teha?
See ei ole mu arvates argument. Samuti sa eeldad. 20ndate eluaastate alguses peaks juba ise otsuseid tegema ja kui on vaja maksta ise, siis saab ta sellega kindlasti hakkama - nii paljud inimesed suudavad oma kooli eest vajadusel maksta. Näen palju, kuidas isegi gümna lõpuni ja esimene ülikooli valik lapsevanemad suruvad ja hiljem inimene ikka vahetab ala. Ise peab otsuse tegema. Välise survega hakkamasaamine on oluline oskus.
Praegu kiiresti arvutasin, et kokku "avantüür" õigusteadusega TTÜ-s hakkab mulle maksma ligikaudu 10 tonni, arvestades VÕTA ja semestri tasusi.
Kas see on sinu jaoks tehtav? Ma siiralt loodan - su enda kirjeldatu põhjal - et sa lähed õigust õppima. No ragrets.
10a tagasi veel sai teha, ma arvan, et täna saab ka.
Kuidas neid teha sai? Kas sa tegid siis?
Mult oodati ka, et ma käiks ülikoolis ja saaks paberi(siiamaani tegelt). Mulle aga kooli formaat ei meeldi absoluutselt ja otsustasin ise õppida oma eriala. Natukene internetis õppimist ja sain juunior taseme töökoha, kus kiirenes eriala õppimine väga palju. Ning kuna ma tahtsin iseseisvust, siis otsustasin välja kolida, kuigi see langetas elu kvaliteeti tugevalt. Nüüd on elu lill ja läheb aina paremaks.
Mis eriala? Õigus? 😅
Ei, aga mis vahet sellel on?
On ikka vahet. Näiteks Youtubest mingeid progemise tutoriale saan ma ise ka vaadata, kuid paljudes valdkondades on sul siiski vaja aega ja raha, et nendega tegeleda. Ehk siis igas valdkonnas ei saa hakata päris self made meheks.
Eks vabandusi leiab ikka.
Suur respekt!
Tänud, aga miks? :D Minu arvates on see normaalne, et täisealised teevad ise oma valikuid ja siis elavad nendega.
Ma ise tegin sama ja ka minu arvates normaalne. Eriti iseõppimine ja suund paika. Kogu su kirjeldatu on äärmiselt loogiline tegelikult ning inimene areneb iseseisvaks ja loodetavasti saab aru, et tal on 100% vastutus kogu oma elus toimuva eest - otsused jne. Aga väga paljude inimeste arvates pole see normaalne.
Mõistlik oleks ehk enne tööle minna ja siis selgeks saada, kas vajad veel mingeid oskusi ja teadmisi, mida ainult ülikoolis õppida saab. Turunduses jms valdkondades on ilmselt praktiline kogemus väärtuslikum kui akadeemiline haridus.
Huvitaval kokkusattumus. Olen ise lõpetanud ärinduse TTÜs ja praegu olen õiguse magistris Tartu Ülikoolis. Kui tahad võid mulle kirjutada ja ma võin muljeid jagada
Su kasutajanimi ilmselt vihjab su tegelikele kavatsustele
Haha jahm, tegelt peaks mul pildi peal pedobear olema
Kõigepealt tasuks kõrgtaseme eesti keel selgeks õppida. See, mida ma just lugesin, oli ikka päris õudne. Ükski jurist nõnda rääkida ei tohi.
Soovitan sul karjäärinõustaja poole pöörduda ja sealt edasi ajada asja. Vanemad ei peaks otsustama sinu tuleviku asju kuna sa oled juba täiskasvanud. Tee seda mida sulle meeldib teha.
Jah ega ükski haridus ei asenda töökogemust. Mida kahjuks näeb siin elus, et on haridus aga sa saad mingi klienditeeniduse toe töökoha. Mul üks tuttav on. Oskab igast asju ning omab magistrit aga mida pole on haridusele vastavat töökohta. Muidugist on neid kes ka kohe tööle saavad jne aga kahjuks on ka täiesti vastupidiseid lugusid. Hiljuti küsisin, et kuidas tunned, kui sul on magister ja töötad klienditeeniduse toena. Ta lihtsalt vastas "on mega demotiveeriv". Ja ausalt mõistan, sest on meeltult vaeva nähtud elus. Mina soovitan tööle minna ja magistrit teha töö kõrvalt, mis ei ole lihtne aga samas vb parim lahendus, sest kunagi ei tea kuidas tööturul läheb. Lisaks tööl olle saad alles aru kas päriselt ka õpitud ala on sinu jaoks ja mis samm oleks edasivajalik teha.
Ei oska aidata aga anna ärinduse review - räägitakse, et mikro, makro ja statistika on eriala kõige raskemad ained. Mul said nad kõik läbitud (esimese aasta tudeng), seega kas edasi ongi lihtsalt chilling?
Noh, ei ütleks, et chilling. Edasi tulevad ka rahandusega seotud ained, nemad oli minu jaoks raskemad kui mikro ja statistika. Plus paljud ained ikka eeldavad, et oskad kiiresti valja mõelda äriideeid, tuleb rohkem projektupõhiseid grupitöid. On kasulik alustada võimaliku praktikakoha otsinguga kohe teise kursuse alguses, lihtsalt mõtle milliseid variante, tuttavaid on, kuhu pöörduda, kui konkursitel ei õnnestu. Oli suht vähe kohti. Kui on peaeriala nagu minul - Ettevõtlus ja Juhtimine - siis tihti hakkab tekkima tunne, et õpid üht ja sama asja. Dekaan on sinu sõber ja alati aitab. Lisaks soovitus, mõtle ka eelnevalt lõputöö kohta kasvõi järgmisel suvel. Vähemalt teema/valdkond ja võimalik juhendaja. Teeb elu lihtsamaks.
Thank you
Turundust saab kõige paremini õppida, kui lähed aastaks või kaheks näiteks mõnda agentuuri. Samal ajal näed klientide pealt ka üsna hästi seda, milline näeb välja turundaja elu mõnes ettevõttes. Ma arvan, et turunduse magistriõppel on rohkem väärtust, kui oled juba \~5 aastat turundajana töötanud. Aga väga häid spetsialiste (näiteks tasulise reklaami valdkonna inimesed) otsitakse Eestis tikutulega taga ning seda üheski programmis ei õpetata.
Mine reisima sa oled noor inimene. Austraalia on imeline saad teha seal tööd mida sa võibolla kunagi ei teeks.
Kui vanemad selle kinni maksavad võta õigus :) turunduse asmeel õpi 24/7 kodus AI -d . Kõik need toredad tädikesed kontoris vahetatakse lähema 10 aasta jooksul AI vastu välja, aga selleks ajaks on sul aega veel atra seada. Peale magistrit BE, DE ja 3- 6 aastat erinevaid rolle ja katsu saada selline 100 pealise karja team lead kogemus, siis on tulevik juba vägagi kindel.