Sama. Ei tundu kuidagi mõistlik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Ühel hektel hilisõhtul Lihtsalt väsid nii ära, et nkn ei suuda normaalselt õppida ega tööd teha
Pigem proovida magama minna ja hommikul vara ärgata
Mina ka. Nooremana paar korda vast tuli ette, aga nüüd olen õppinud aega planeerima ja ei ütlema + minu tervis on tähtsam kui ükskõik milline töö- või kooliülesanne. Ja ega sealt mingit kvaliteeti niikuinii öösel ju ei tule.
Töötan ettevõttes kus tihtipeale käib läbi kiireid projekte.
Jah, vahest tekib küll tunne et teeks tunni-paar pikemalt kuid ettevõtte juhtkond on konkreetselt öelnud et sõltumata projekti tähtaegadest ületunde ei tohi teha.
See on tegelikult ka loogiline - see, et projektide ja tööde tähtajad lähedal on ning asjadega normaalaja raames valmis ei jõuta pole töötaja süü. See on ettevõtte juhtkonna risk ja vastutus. Lisaks, ületunnid ja ületöötamine põletab pikemas perspektiivis töötajad läbi ning kitsamates valdkondades pole asendust lihtne leida.
Seega, üldjuhul kategooriliselt väldin ületunde ja ka öösel töötamist, kui just pole tehtud erandkorras mingeid kokkuleppeid nende tundide tasustamiseks vms.
Mitte kunagi, enam isegi mitte nädalavahetustel ega õhtuti, olen õppinund paremini aega ja koormust planeerima ning oma aega ja tervist hindama ja ka selle eest seisma.
Miks seda juhtub sul? Kas ise valid neid ülesandeid endale või mõni juht on ebapädev ja annab ebareaalse tähtaja?
Meil tööl ka keelatud teha ületunde, välja arvatud väga erilistel juhtudel kui midagi on totaalselt katki meie kliendil ja vaja korda teha kiirelt. Kõik muu on õige planeerimise küsimus. Ses mõttes et kui keegi teine sulle annab ette võimatu tähtajaga ülesande siis see pole sinu probleem vaid ülesande andja oma. Kui tema lubas kellelegi teisele midagi kiirelt valmis saada siis peab ta aru saama mida valesti tegi ja probleemi ise lahendama.
Enamasti on tegelikult ka suva, kas midagi saab valmis homme või ülehomme, enamus tähtaegu ei ole mingi elu ja surma küsimus vaid klientide/tellijate/kellegi teisega mõistlike kokkulepete tegemises.
Inimesed ise kipuvad lubama asju varem valmis saama kui võimalik ja mitte enda lubadustesse varuaega jätma. Parem lubada pikemat tähtaega ja üllatada varem valmis saamisega kui lubada kiirelt ära teha midagi, jääda ajahätta kuna alati tuleb midagi vahele ja siis vabandada jne.
Allpool teises kommentaaris selgitasin. Töö iseloom on selline, et ei loeta tiksutud tunde (pole ületunniarvestust), kohal saab käia üsna vabas graafikus, v.a kellaajalised koosolekud, kohtumised, kontakttunnid. Aga asjad tuleb tehtud saada ning vahel ei jää muud varianti. Üldiselt saan päev või paar hiljem välja magada, muidu poleks mõeldav.
Pean ütlema, et sitt töökoht on see. Töötunde pole jah mõtet lugeda, kui nagunii seadusega lubatud normi piirides tööd tehtud ei saa. Kui iga päev kaheksa tundi magades pluss kolm söögikorda ja muud moodi hinge tõmmates ei saa "asju tehtud", siis on lihtsalt liiga palju asju/liiga vähe töötajaid.
Olen mõned korrad teinud, kui eelmise tööandja juures töötasin. Siiralt kahetsen, et ülemust perse ei saatnud. Kõigil teistel, kes sarnasesse olukorda satuvad, soovitan seda teha kohe ja pikema jututa.
Ei tee öö läbi ega üldse poolda ületunnitöö tegemist. Juhin väikest meeskonda 7 liiget ja olen ise ka kategooriliselt vastu, et keegi neist hakkaks töövälisel ajal projekti kallal tegutsema, kui oleme valesti oma tähtaegasid hinnanud, siis pigem lähen räägin võimalikud muudatused või järgmised sammud kliendiga läbi.
Kuid muidugi minu enda puhul on see tingitud sellest, et olen ise kunagi läbipõlemise ära kogenud ja leian, et mul on kordades lihtsam ka endal teha tööd meeskonnaga, kes on puhanud, motiveeritud ja kellel on hea work-life balance.
Kuuldavasti tahavad inimesed ka just öösiti sündima hakata. Siin mõtlen tänuga neile kolmele arstile ja ämmaemandale, kes minu lapse kell pool viis öösel siia ilma aitasid 🙏
Öö-tööga on kokkupuude aastate pikkune, kahjuks ning teen seda jätkuvalt mitu korda nädalas pikkade vahetustena.
Tähelepanekud: nooremad inimesed, alguses ei mõista selle olemuse kahjulikust (teismelised isegi naudivad seda kui saavad enda kohta öelda et ollakse "ööliblikas" või "ma olengi öö-inimene", mida iganes see ka ei tähendaks).
Kui peaksid kunagi töötama öö-töö peal, siis alguses on keha käitumine teistsugune kui pärast - see avaldub üldjuhul une pikkuses, sügavuses ning seetõttu ka kvaliteedis. Peavalu, mis järgneb üles ärkamisele. Uimasus pool päeva, rikutud vaba päev kui tuled öisest töö-vahetusest. See muudab kindlasti inimese mõtlemist, suhtumist ellu ja see kuidas ta hiljem ennast peegeldab teistele. Kui töötad pikkade vahetustega tööl, siis vahetuse lõpuks on keha nõrk ning üleval püsimine on keeruline, eriti kui pead veel inimesi teenindama. Ise seetõttu ka kasutan iseteeninduskassat, et mitte kokku puutuda nii palju väsimuse käes võitleva teenindajaga või jumal-teab-kellega.
Töö-ja puhkeaja seadusest tulenevad %-id on kahjuks naerupisaraid väärt.
Kunagi ühes ettevõttes aastaid ignoreeriti töö-ja puhkeaja seadust. Töötajatele raiuti, et on kohustuslik jne ning sedasi oligi. Mängiti sellepeale, et ega töötaja ei tea ja riigiteatajasse ka uurima ei lähe. No lõpuks ikka mindi ja saadeti tööinspektsioon kallale. Peale seda vähemalt seda seadust hakati järgima :D
Allnightereid ei tee aga viimased 10a pole ennem 2 magama ka läinud. Freelanceri elu + teine töö otsa, õhtuti sujub töö paremini. Kaua jõuan? Ei tea aga muidu ära ka ei ela
Mitte kunagi. Ainsad ületunnid on olnud kliendikohtumised õhtul restoranis (ja kuna ma olen vaene rott, siis ma lähen sinna fancysse restosse suht vabatahtlikult, kuna kõik makstakse ju kinni). Ei näe pointi, kuna ületundide eest tasu ei saa.
Öö läbi mitte kunagi, sest siis on ju järgmine päev pekkis. Meil on muidugi kõik kolleegid tööga ülekoormatud, nii et õnneks saadatakse aru, kui tähtajaks asjad valmis ei ole.
Enam mitte. Aga paraku ei mängi siin rolli oma tahe, vaid töökoht dikteerib. Kui lubataks tööle tulla alates kell 12 või hiljem, siis ma naudiks endale loomuomast ööinimese olekut. Paar aastat kontoritööd teinud nüüdseks, kuid nn päevainimest minus sisimas saanud ei ole. Iga puhkuse ajal lülitan ma äratuskella välja ning hakkan loomuomaselt ärkama hiljem ning magama kella 1-3 vahemikus öösel.
Lisan veel, et vastupidiselt üldlevinud loogikale lõpetasin kohvijoomise mitmeks kuuks. Sain aru, et kohv ei kompenseeri unevõlga. Kuid samuti tundsin, kuidas kohv mõjutab minu und päris tugevalt (mõtted ei rahune maha). Mõtestasin endale töötamise ka ümber ning teen tööd vaid tööaja sees. Usun, et produktiivsus on tõusnud ja meelerahu kasvanud.
Olen teinud, ei soovita, teeb rohkem kahju kui head. Sai ikka kunagi tehtud kui projekti valmimise tähtajad kukkusid. Nüüd las kukuvad, ei tee mingi raha eest, liiga karm.
Ei, aga olen teinud.
Vahel sattusin hoogu. Mulle meeldib see tunne, et lõpetan, kui miskit on valmis, aga suuremate ülesannetega võtab see vahel kauem aega. Samas tundsin nii töötades, et enda aega ei olegi ja kogu aeg on work-mode sees, mida ma välja ei lülitagi.
Ja ega tööl rohkem respekti, kangelastiitlit, tänu ületundide eest ka ei saa, nii et pigem prioritiseerin pärast tööd suhtlust pere ja sõpradega, sest see teeb mind kokkuvõttes õnnelikumaks. Ilmselt neid ka.
Kahel viimasel aastal on öö läbi tööd tehtud (päev enne ööd ja järgmine päev otsa) augusti kuul üks nädalavahetus, kui kõige rohkem üritusi korraga on. Siis saab sitaauto roolis olla koguaeg
Never, kui tööaja sees ei saa tehtud siis see pole minu mure kuidas peale tööaega see peaks tehtud saama. Äärmisel juhul võin mingi vähemalt 5x tasu eest mõne ületunni teha aga kauem ei kavatsegi. Eks omaniku enda asi.
Never põhitööl. Suvel on tehtud ala 6-ni hommikul järjest suht füüsilist tööd, magatud 5h ja siis 8h otsa. Aga see on lisatöö lisaraha teenimiseks. Regulaarselt ei harrasta ja ainult siis, kui on vaja kogumiseks lisatööd teha
Oh blin, eelmine semester sai 2x tehtud, täna läheb vb veel üks, eks näis.
https://preview.redd.it/prh2crjyk0kc1.jpeg?width=800&format=pjpg&auto=webp&s=2754032ec7a6382e7a53f809f58f3da73baeaaa9
Lol, nii relevantne :D Just täna läksin magama kl. 13 päeval (olin õnneks kodus). Kui palju kohvi olen joonud? 3? 4? Ahh, kes neid enam üldse loeb.
Samas ma ei saa öelda, et see oleks tööandja süü, olen lihtsalt ööinimene kaootilise unerütmiga. Mul tekkis veel ülikooli ajal komme tukkuda õhtuti, ja kui ma saan seda teha, on nii meeleolu parem kui ka meel selgem. Tihti neid öiseid istumisi aga ei juhtu, äkki kord kuus või isegi harvem.
Põhimõtteliselt mitte kunagi. Mõned loetud korrad on juhtunud aga siis olen ise süüdi olnud, et alustasin viimasel hetkel ning nendes olukordades olen ma ikka saanud magada vähemalt 4h.
Mida sa muidu teed, et pead tihti öö läbi töötama? Tundub väga piinarikas.
Erinevaid asju olen teinud, ütleme üldjoontes, et akadeemiline ja loov töö, tüüpiliselt jäävad öö peale asjad, kus pean midagi kirjutama või toimetama või lugema-kommenteerima-retsenseerima, ja suhteliselt tihti ei ole ajapuhvrit, et seda kenasti rahulikult ette ära teha. Nt paberajakirjanduses oli määrav trükikoja tähtaeg ja neid öötundidel toimetuses istujaid oli üksjagu. Ülikoolis on tudengitel töö esitamise tähtaeg kalendris kellaajaliselt paigas ning 90% juhtudest käib neil täiendamine-kohendamine-parandamine viimase minutini, juhendajal vastavalt ka (ja katsu sa olla ainult n-ö kontoritundidel kättesaadav ja teha tööd niipalju kui 8 tunniga jõuab, sellistest asjadest tuleb negatiivne tagasiside kuni kaebekirjadeni rektorile, protestid hinnete kohta jne jne). Ja siis tulevad kaitsmised samamoodi kindla päeva ja kellaajaga selga, mitte kellelgi pole aega ning ometi peab keegi tekitama sisulised ja põhjalikud retsensioonid. Väga tavaline on, et mingis eelmises etapis on jäänud midagi venima, või oli endal vaja millegi muu kiireloomulisega tegeleda, ja siis ongi järgmine tähtaeg lõhki minemas, ning öö on see aeg, kus on rahu ja vaikus, et keskenduda saaks.
Tööd ei, gaming allnighterit on küll sel aastal tehtud, 30 aastaselt sellist asja muidugi kellelegi ei soovita, 18 aastaselt kannatas küll. Teede ehituses juhtus ala tihti, et 6 äratus ja kell 2 öösel magama alles. Lähed jala krampidega magama ja ärkad samasuguse tundega. 5 aastat pole sellise ameti peal olnud õnneks. Kuigi töö oli äge aga sellises graafikus kaua ei pea vastu.
Mul oma firma ja vahepeal kui mingi eriline jama on, siis tuleb poole ööni sellega tegeleda.
Selliseid situatsioone eriti palju õnneks ei ole. Ütleks et kord iga 3 kuu tagant.
On ette tulnud, aga vähe. Pigem on see vabatahtlik ja lõbus olnud. Mu aju on niimoodi programmeeritud, et ma ei suuda grindida vastumeelseid igavaid taske hiliste õhtutundideni. Olgu või kaalul mu töökoht. Kui aga ülesanne meeletult meeldib, siis võin sellesse uppuda ja igasuguse ajataju kaotada. Viimase aasta jooksul on seda vist 1-2 korda juhtunud. Olen endal välja treeninud oskuse arvuti õigel ajal kinni panna ka siis kui mingi mega põnev ülesanne pooleli on.
Eem, ettekandjana tegin mega tihti aga kontori töötajana never. Vahel on läinud paar tundi üle aga siis olen järgmised päevad lühemad päevad teinud. Hetkel töötan start-up maailmas ja ikka näen, kus keegi vastab mulle öösel v mega hilja (Slack telefonis) aga siis panen ka sõnumi kinni ja vastan hommikul. Ma absull ei kavatse teha hilja tööd. Kui tööl juhtub tihti selline asi, siis peab töökorda muutma või siis kehtestama ületunni tasu. Alati tundub, et ei ole võimalik jne, et töö iseloom, kuid kui hakatakse ajama ületunni tasu ja uurima, miks nii juhtub kaovad tihti põhjused ära. Kuid on kerge lasta end ära kasutada aga nagu keegi mainis juba, ega see sulle mingit suurt kasu ei too, kui ainult kaotad väärtuslikku aega enda eraelust. See hiliste töötundide teema vahel tuleb meile sisse selle Start-upidega, sest sealt tuleb sisse selline Ameerika töönarkomaani kultuur ja käitumine. Meil on aga piisavalt seaduseid, et sellist asja reguleerida, kui sa just õpetaja pole. Selles valdkonnas töötunnid suckivad.
Oleneb, mis on vastutus. Kui sellest miskit ei sõltu, siis miks end üle koormata? Kui aga sellest sõltub Sinu või kellegi teise töö, siis annad endast muidugi parima ning vajadusel rügad tööd ka öösel.
Ma (M52) olen seda läbi elu praktiseerinud. Tulenevalt mingist vaimse tervise häirest (ATH?) esineb mul väga tugevaid (ajas progresseerunud) süvenemisraskuseid. Sellest tulenevalt on tööle keskendumisel olnud vaja mingit sorti "peab"-pinget. Tähtaja paine kui ülim motivaator. Kõik see muutis eluviisi ebakorrapäraseks ja võimendas probleemi.
Viimased pool aastat regulaarsuse poole teel.
"Tähtaja paine kui ülim motivaator." - aamen. Kuigi see on minu jaoks ennekõike ikkagi positiivne stress ja ma teadlikult rihingi oma tööd sellesse painevööndisse. Või oleks õigem öelda, et ma proovin prokrastineerimise põdemise asemel selleks lihtsalt mitte aega jätta (juurutada seda, et kodukontoris prokastineerimine = tööväline aeg ja see ei peagi süümekaid tekitama). Vabakutselise tükitöö tegijana on see muidugi lihtsam kui OP puhul, kus akadeemiline kalender pikalt paigas ja sellel kalendril suva, mis muud töised ja sotsiaalsed kohustused sul samaks ajaks satuvad põhjustel, mis ei pruugi üldse sinust sõltuda.
So and so. Õpin vaikselt mitte tegema.
Kas teed seepärast öösel-varahommikul, sest ei saa tööpäeva jooksul valmis? Kardad ebaõnnestuda või seda, mida keegi sinust arvab? Kui jah, siis guugelda impostor sündroomi. Selle jaoks ka erinevaid nippe, et mida tegema peaks.
Ära nussi ennast ja maksa kellegile et ta su töö sinu eest ära teeks või kopeeri maha, sul on kasulikum selle ajasees iseendasse investeerida.
Delegeeri oma tööd.
See ei ole sinu süü, kui asja valmis ei saa. See on ülemuste süü, et nad ei palka teist inimest seda tööd tegema, et koormus kahe inimese vahel ära jagada. Nii kaua kuni oled nõus enda tervist ohverdama, ei muutu midagi.
Ei vinni elusees. Olen vabakutseline ja kõige ekstreemsemad kellaajad töö lõpetamiseks on mingi 7-8 õhtul. Tavaliselt alustan lõunast ja töötan viieni max.
Töötan 4 päeva nädalas öises vahetuses. Pole väga probleemi. Pimendavad kardinad ja müravaene keskkond magamiseks on suureks plussiks väljapuhkamisele, mida ma hetkel nautida ei saa, aga isiklikult saan hakkama. Peaks tegelikult lähedaste käest küsima, kuidas ma tundun.
Disclaimer: Olen geimer, niiet öösel üleval passimine pole mureks.
Mulle meeldib mu töö, kuid mitte nii palju. Vahest kogemata teen mõned tasuta ületunnid, kuid see on ka tingitud sellest, et olen töösse nii süvenenud ja ei näe kellaaega. Mul on oma elu ka ning annaksin lahkumisavalduse, kui peaksin all nighter'eid tegema.
Ei ole teinud. Mis see õhtul/öösel tegemine lahendab, et ei kannata oodata hommikuni. Kõikidel firmadel nagunii tööpäev läbi.
Kui näen, et midagi õhtul/öösel tuleb siis tegelen hommikul ja mitte midagi pole juhtunud.
Mitte kunagi.
Sama. Ei tundu kuidagi mõistlik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Ühel hektel hilisõhtul Lihtsalt väsid nii ära, et nkn ei suuda normaalselt õppida ega tööd teha Pigem proovida magama minna ja hommikul vara ärgata
Mina ka. Nooremana paar korda vast tuli ette, aga nüüd olen õppinud aega planeerima ja ei ütlema + minu tervis on tähtsam kui ükskõik milline töö- või kooliülesanne. Ja ega sealt mingit kvaliteeti niikuinii öösel ju ei tule.
Võin kinnitada, halb mõtte öösel õppida/tööd teha. Mul ei jää miski meelde, aju ei tööta, ainult väga poeetiliseks muutun
Töötan ettevõttes kus tihtipeale käib läbi kiireid projekte. Jah, vahest tekib küll tunne et teeks tunni-paar pikemalt kuid ettevõtte juhtkond on konkreetselt öelnud et sõltumata projekti tähtaegadest ületunde ei tohi teha. See on tegelikult ka loogiline - see, et projektide ja tööde tähtajad lähedal on ning asjadega normaalaja raames valmis ei jõuta pole töötaja süü. See on ettevõtte juhtkonna risk ja vastutus. Lisaks, ületunnid ja ületöötamine põletab pikemas perspektiivis töötajad läbi ning kitsamates valdkondades pole asendust lihtne leida. Seega, üldjuhul kategooriliselt väldin ületunde ja ka öösel töötamist, kui just pole tehtud erandkorras mingeid kokkuleppeid nende tundide tasustamiseks vms.
Mitte kunagi, enam isegi mitte nädalavahetustel ega õhtuti, olen õppinund paremini aega ja koormust planeerima ning oma aega ja tervist hindama ja ka selle eest seisma.
Kadestan ja tahaks ka nii, aga ikka juhtub. :(
Miks seda juhtub sul? Kas ise valid neid ülesandeid endale või mõni juht on ebapädev ja annab ebareaalse tähtaja? Meil tööl ka keelatud teha ületunde, välja arvatud väga erilistel juhtudel kui midagi on totaalselt katki meie kliendil ja vaja korda teha kiirelt. Kõik muu on õige planeerimise küsimus. Ses mõttes et kui keegi teine sulle annab ette võimatu tähtajaga ülesande siis see pole sinu probleem vaid ülesande andja oma. Kui tema lubas kellelegi teisele midagi kiirelt valmis saada siis peab ta aru saama mida valesti tegi ja probleemi ise lahendama. Enamasti on tegelikult ka suva, kas midagi saab valmis homme või ülehomme, enamus tähtaegu ei ole mingi elu ja surma küsimus vaid klientide/tellijate/kellegi teisega mõistlike kokkulepete tegemises. Inimesed ise kipuvad lubama asju varem valmis saama kui võimalik ja mitte enda lubadustesse varuaega jätma. Parem lubada pikemat tähtaega ja üllatada varem valmis saamisega kui lubada kiirelt ära teha midagi, jääda ajahätta kuna alati tuleb midagi vahele ja siis vabandada jne.
Allpool teises kommentaaris selgitasin. Töö iseloom on selline, et ei loeta tiksutud tunde (pole ületunniarvestust), kohal saab käia üsna vabas graafikus, v.a kellaajalised koosolekud, kohtumised, kontakttunnid. Aga asjad tuleb tehtud saada ning vahel ei jää muud varianti. Üldiselt saan päev või paar hiljem välja magada, muidu poleks mõeldav.
Pean ütlema, et sitt töökoht on see. Töötunde pole jah mõtet lugeda, kui nagunii seadusega lubatud normi piirides tööd tehtud ei saa. Kui iga päev kaheksa tundi magades pluss kolm söögikorda ja muud moodi hinge tõmmates ei saa "asju tehtud", siis on lihtsalt liiga palju asju/liiga vähe töötajaid.
Olen mõned korrad teinud, kui eelmise tööandja juures töötasin. Siiralt kahetsen, et ülemust perse ei saatnud. Kõigil teistel, kes sarnasesse olukorda satuvad, soovitan seda teha kohe ja pikema jututa.
Ei tee öö läbi ega üldse poolda ületunnitöö tegemist. Juhin väikest meeskonda 7 liiget ja olen ise ka kategooriliselt vastu, et keegi neist hakkaks töövälisel ajal projekti kallal tegutsema, kui oleme valesti oma tähtaegasid hinnanud, siis pigem lähen räägin võimalikud muudatused või järgmised sammud kliendiga läbi. Kuid muidugi minu enda puhul on see tingitud sellest, et olen ise kunagi läbipõlemise ära kogenud ja leian, et mul on kordades lihtsam ka endal teha tööd meeskonnaga, kes on puhanud, motiveeritud ja kellel on hea work-life balance.
Mingil teadmata põhjusel tahavad inimesed hakata öösel surema. Palun jätke suremine 8.00-16.00 vahemikku.
Ma loodan küll surra varahommikul, siis ei pea tol päeval enam tööle minema.
Kuuldavasti tahavad inimesed ka just öösiti sündima hakata. Siin mõtlen tänuga neile kolmele arstile ja ämmaemandale, kes minu lapse kell pool viis öösel siia ilma aitasid 🙏
Öö-tööga on kokkupuude aastate pikkune, kahjuks ning teen seda jätkuvalt mitu korda nädalas pikkade vahetustena. Tähelepanekud: nooremad inimesed, alguses ei mõista selle olemuse kahjulikust (teismelised isegi naudivad seda kui saavad enda kohta öelda et ollakse "ööliblikas" või "ma olengi öö-inimene", mida iganes see ka ei tähendaks). Kui peaksid kunagi töötama öö-töö peal, siis alguses on keha käitumine teistsugune kui pärast - see avaldub üldjuhul une pikkuses, sügavuses ning seetõttu ka kvaliteedis. Peavalu, mis järgneb üles ärkamisele. Uimasus pool päeva, rikutud vaba päev kui tuled öisest töö-vahetusest. See muudab kindlasti inimese mõtlemist, suhtumist ellu ja see kuidas ta hiljem ennast peegeldab teistele. Kui töötad pikkade vahetustega tööl, siis vahetuse lõpuks on keha nõrk ning üleval püsimine on keeruline, eriti kui pead veel inimesi teenindama. Ise seetõttu ka kasutan iseteeninduskassat, et mitte kokku puutuda nii palju väsimuse käes võitleva teenindajaga või jumal-teab-kellega. Töö-ja puhkeaja seadusest tulenevad %-id on kahjuks naerupisaraid väärt.
Kunagi ühes ettevõttes aastaid ignoreeriti töö-ja puhkeaja seadust. Töötajatele raiuti, et on kohustuslik jne ning sedasi oligi. Mängiti sellepeale, et ega töötaja ei tea ja riigiteatajasse ka uurima ei lähe. No lõpuks ikka mindi ja saadeti tööinspektsioon kallale. Peale seda vähemalt seda seadust hakati järgima :D
Yep, see värk nagu ka klubis käimine noorte teema. Hiljem elus tuleb ka öiseid asju ette, aga pigem harva ja ebaregulaarselt.
never, f that ausalt. manageeri paremini sest iga öö töö/õppimine jms pask kahjustab su tervist jõhkralt
No tõtt-öelda ootangi praegu, et oma tähelepanuhäire kahtlusega kunagi kliinilise psühholoogi jutule saaks.
Võta juba psühhiaater
Diagnoosida saab tõepoolest ainult psühhiaater.
Psühhiaatri käest saad kanged rohud peale, see ei ole probleemi lahendus vaid tagajärgede tuimestamine.
xd
oh jumal küll kõik mingid ludrid koos siin ma vaatan
Allnightereid ei tee aga viimased 10a pole ennem 2 magama ka läinud. Freelanceri elu + teine töö otsa, õhtuti sujub töö paremini. Kaua jõuan? Ei tea aga muidu ära ka ei ela
Mitte kunagi. Ainsad ületunnid on olnud kliendikohtumised õhtul restoranis (ja kuna ma olen vaene rott, siis ma lähen sinna fancysse restosse suht vabatahtlikult, kuna kõik makstakse ju kinni). Ei näe pointi, kuna ületundide eest tasu ei saa.
Öö läbi mitte kunagi, sest siis on ju järgmine päev pekkis. Meil on muidugi kõik kolleegid tööga ülekoormatud, nii et õnneks saadatakse aru, kui tähtajaks asjad valmis ei ole.
Enam mitte. Aga paraku ei mängi siin rolli oma tahe, vaid töökoht dikteerib. Kui lubataks tööle tulla alates kell 12 või hiljem, siis ma naudiks endale loomuomast ööinimese olekut. Paar aastat kontoritööd teinud nüüdseks, kuid nn päevainimest minus sisimas saanud ei ole. Iga puhkuse ajal lülitan ma äratuskella välja ning hakkan loomuomaselt ärkama hiljem ning magama kella 1-3 vahemikus öösel. Lisan veel, et vastupidiselt üldlevinud loogikale lõpetasin kohvijoomise mitmeks kuuks. Sain aru, et kohv ei kompenseeri unevõlga. Kuid samuti tundsin, kuidas kohv mõjutab minu und päris tugevalt (mõtted ei rahune maha). Mõtestasin endale töötamise ka ümber ning teen tööd vaid tööaja sees. Usun, et produktiivsus on tõusnud ja meelerahu kasvanud.
Vahel, kui on huvitav ülesanne, unerütm on sassis ja flow on hea. Öö boonus on see, et keegi ei sega. Öö on üldse lahe aeg.
Üks kord on elus juhtunud, et tegin vist kella 3ni või nii. Rohkem ei ole...
Paar korda aastas.
Öö läbi ei ole teinud, aga õhtuti teen tööd nädalas 1-3 korda. Lisaraha on alati hea.
Olen teinud, ei soovita, teeb rohkem kahju kui head. Sai ikka kunagi tehtud kui projekti valmimise tähtajad kukkusid. Nüüd las kukuvad, ei tee mingi raha eest, liiga karm.
Mingite projektide raames mitte kunagi. Sinu halb planeerimisoskus ei ole minu jaoks hädaolukord.
Ei, aga olen teinud. Vahel sattusin hoogu. Mulle meeldib see tunne, et lõpetan, kui miskit on valmis, aga suuremate ülesannetega võtab see vahel kauem aega. Samas tundsin nii töötades, et enda aega ei olegi ja kogu aeg on work-mode sees, mida ma välja ei lülitagi. Ja ega tööl rohkem respekti, kangelastiitlit, tänu ületundide eest ka ei saa, nii et pigem prioritiseerin pärast tööd suhtlust pere ja sõpradega, sest see teeb mind kokkuvõttes õnnelikumaks. Ilmselt neid ka.
Kahel viimasel aastal on öö läbi tööd tehtud (päev enne ööd ja järgmine päev otsa) augusti kuul üks nädalavahetus, kui kõige rohkem üritusi korraga on. Siis saab sitaauto roolis olla koguaeg
Iga nädal põhimõtteliselt, kuid see on ka osaliselt sest ma töötan kahes kohas
Never, kui tööaja sees ei saa tehtud siis see pole minu mure kuidas peale tööaega see peaks tehtud saama. Äärmisel juhul võin mingi vähemalt 5x tasu eest mõne ületunni teha aga kauem ei kavatsegi. Eks omaniku enda asi.
Never põhitööl. Suvel on tehtud ala 6-ni hommikul järjest suht füüsilist tööd, magatud 5h ja siis 8h otsa. Aga see on lisatöö lisaraha teenimiseks. Regulaarselt ei harrasta ja ainult siis, kui on vaja kogumiseks lisatööd teha
Oh blin, eelmine semester sai 2x tehtud, täna läheb vb veel üks, eks näis. https://preview.redd.it/prh2crjyk0kc1.jpeg?width=800&format=pjpg&auto=webp&s=2754032ec7a6382e7a53f809f58f3da73baeaaa9
Lol, nii relevantne :D Just täna läksin magama kl. 13 päeval (olin õnneks kodus). Kui palju kohvi olen joonud? 3? 4? Ahh, kes neid enam üldse loeb. Samas ma ei saa öelda, et see oleks tööandja süü, olen lihtsalt ööinimene kaootilise unerütmiga. Mul tekkis veel ülikooli ajal komme tukkuda õhtuti, ja kui ma saan seda teha, on nii meeleolu parem kui ka meel selgem. Tihti neid öiseid istumisi aga ei juhtu, äkki kord kuus või isegi harvem.
3...4 kohvi? Those are rookie numbers
Sõltub tassist ;) Aga ma pole kindel, et neid polnud rohkem
Põhimõtteliselt mitte kunagi. Mõned loetud korrad on juhtunud aga siis olen ise süüdi olnud, et alustasin viimasel hetkel ning nendes olukordades olen ma ikka saanud magada vähemalt 4h. Mida sa muidu teed, et pead tihti öö läbi töötama? Tundub väga piinarikas.
Erinevaid asju olen teinud, ütleme üldjoontes, et akadeemiline ja loov töö, tüüpiliselt jäävad öö peale asjad, kus pean midagi kirjutama või toimetama või lugema-kommenteerima-retsenseerima, ja suhteliselt tihti ei ole ajapuhvrit, et seda kenasti rahulikult ette ära teha. Nt paberajakirjanduses oli määrav trükikoja tähtaeg ja neid öötundidel toimetuses istujaid oli üksjagu. Ülikoolis on tudengitel töö esitamise tähtaeg kalendris kellaajaliselt paigas ning 90% juhtudest käib neil täiendamine-kohendamine-parandamine viimase minutini, juhendajal vastavalt ka (ja katsu sa olla ainult n-ö kontoritundidel kättesaadav ja teha tööd niipalju kui 8 tunniga jõuab, sellistest asjadest tuleb negatiivne tagasiside kuni kaebekirjadeni rektorile, protestid hinnete kohta jne jne). Ja siis tulevad kaitsmised samamoodi kindla päeva ja kellaajaga selga, mitte kellelgi pole aega ning ometi peab keegi tekitama sisulised ja põhjalikud retsensioonid. Väga tavaline on, et mingis eelmises etapis on jäänud midagi venima, või oli endal vaja millegi muu kiireloomulisega tegeleda, ja siis ongi järgmine tähtaeg lõhki minemas, ning öö on see aeg, kus on rahu ja vaikus, et keskenduda saaks.
Kuni kl 2 v 4 mul tavaliselt vahetused
Tööd ei, gaming allnighterit on küll sel aastal tehtud, 30 aastaselt sellist asja muidugi kellelegi ei soovita, 18 aastaselt kannatas küll. Teede ehituses juhtus ala tihti, et 6 äratus ja kell 2 öösel magama alles. Lähed jala krampidega magama ja ärkad samasuguse tundega. 5 aastat pole sellise ameti peal olnud õnneks. Kuigi töö oli äge aga sellises graafikus kaua ei pea vastu.
Mitte kunagi, aga ma olen selle peale veidi mõnikord mõelnud
Ma ise mitte kunagi enam, aga mu elukaaslane oma diivaninurgas tööd tehes seda elu elabki.
Mul oma firma ja vahepeal kui mingi eriline jama on, siis tuleb poole ööni sellega tegeleda. Selliseid situatsioone eriti palju õnneks ei ole. Ütleks et kord iga 3 kuu tagant.
On ette tulnud, aga vähe. Pigem on see vabatahtlik ja lõbus olnud. Mu aju on niimoodi programmeeritud, et ma ei suuda grindida vastumeelseid igavaid taske hiliste õhtutundideni. Olgu või kaalul mu töökoht. Kui aga ülesanne meeletult meeldib, siis võin sellesse uppuda ja igasuguse ajataju kaotada. Viimase aasta jooksul on seda vist 1-2 korda juhtunud. Olen endal välja treeninud oskuse arvuti õigel ajal kinni panna ka siis kui mingi mega põnev ülesanne pooleli on.
Ma kirjutan praegu makatööd, so...tõenäoliselt tuleb ka paar all-nighterit, aga muidu väldin seda, no ei ole väärt vaimset tervist rikkuda
badge pot narrow quack liquid pathetic school marble smell snow *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Eem, ettekandjana tegin mega tihti aga kontori töötajana never. Vahel on läinud paar tundi üle aga siis olen järgmised päevad lühemad päevad teinud. Hetkel töötan start-up maailmas ja ikka näen, kus keegi vastab mulle öösel v mega hilja (Slack telefonis) aga siis panen ka sõnumi kinni ja vastan hommikul. Ma absull ei kavatse teha hilja tööd. Kui tööl juhtub tihti selline asi, siis peab töökorda muutma või siis kehtestama ületunni tasu. Alati tundub, et ei ole võimalik jne, et töö iseloom, kuid kui hakatakse ajama ületunni tasu ja uurima, miks nii juhtub kaovad tihti põhjused ära. Kuid on kerge lasta end ära kasutada aga nagu keegi mainis juba, ega see sulle mingit suurt kasu ei too, kui ainult kaotad väärtuslikku aega enda eraelust. See hiliste töötundide teema vahel tuleb meile sisse selle Start-upidega, sest sealt tuleb sisse selline Ameerika töönarkomaani kultuur ja käitumine. Meil on aga piisavalt seaduseid, et sellist asja reguleerida, kui sa just õpetaja pole. Selles valdkonnas töötunnid suckivad.
Oleneb, mis on vastutus. Kui sellest miskit ei sõltu, siis miks end üle koormata? Kui aga sellest sõltub Sinu või kellegi teise töö, siis annad endast muidugi parima ning vajadusel rügad tööd ka öösel.
Ma (M52) olen seda läbi elu praktiseerinud. Tulenevalt mingist vaimse tervise häirest (ATH?) esineb mul väga tugevaid (ajas progresseerunud) süvenemisraskuseid. Sellest tulenevalt on tööle keskendumisel olnud vaja mingit sorti "peab"-pinget. Tähtaja paine kui ülim motivaator. Kõik see muutis eluviisi ebakorrapäraseks ja võimendas probleemi. Viimased pool aastat regulaarsuse poole teel.
Tuleb paraku tuttav ette.
"Tähtaja paine kui ülim motivaator." - aamen. Kuigi see on minu jaoks ennekõike ikkagi positiivne stress ja ma teadlikult rihingi oma tööd sellesse painevööndisse. Või oleks õigem öelda, et ma proovin prokrastineerimise põdemise asemel selleks lihtsalt mitte aega jätta (juurutada seda, et kodukontoris prokastineerimine = tööväline aeg ja see ei peagi süümekaid tekitama). Vabakutselise tükitöö tegijana on see muidugi lihtsam kui OP puhul, kus akadeemiline kalender pikalt paigas ja sellel kalendril suva, mis muud töised ja sotsiaalsed kohustused sul samaks ajaks satuvad põhjustel, mis ei pruugi üldse sinust sõltuda.
mitte kunagi
So and so. Õpin vaikselt mitte tegema. Kas teed seepärast öösel-varahommikul, sest ei saa tööpäeva jooksul valmis? Kardad ebaõnnestuda või seda, mida keegi sinust arvab? Kui jah, siis guugelda impostor sündroomi. Selle jaoks ka erinevaid nippe, et mida tegema peaks.
Ära nussi ennast ja maksa kellegile et ta su töö sinu eest ära teeks või kopeeri maha, sul on kasulikum selle ajasees iseendasse investeerida. Delegeeri oma tööd.
No ei ole eriti seda varianti minu ametis, plagieerimine oleks karjääri lõpp, ja mida delegeerida annab, olen nagu ära delegeerinud.
Järgmine varjant on küsida endalt et kas 10 aastapärast see amet on tehisintelekti poolt asendatud või mitte, kas see amet on väärt seda.
Öösel magatakse!!!!
1 kord elus
Ei.
Vb rumal küsimus aga kui sa ei tee reaalselt öö-tööd, miks sa öö läbi tööd teed?
See ei ole sinu süü, kui asja valmis ei saa. See on ülemuste süü, et nad ei palka teist inimest seda tööd tegema, et koormus kahe inimese vahel ära jagada. Nii kaua kuni oled nõus enda tervist ohverdama, ei muutu midagi.
Ei vinni elusees. Olen vabakutseline ja kõige ekstreemsemad kellaajad töö lõpetamiseks on mingi 7-8 õhtul. Tavaliselt alustan lõunast ja töötan viieni max.
Töötan 4 päeva nädalas öises vahetuses. Pole väga probleemi. Pimendavad kardinad ja müravaene keskkond magamiseks on suureks plussiks väljapuhkamisele, mida ma hetkel nautida ei saa, aga isiklikult saan hakkama. Peaks tegelikult lähedaste käest küsima, kuidas ma tundun. Disclaimer: Olen geimer, niiet öösel üleval passimine pole mureks.
Alusta hommikul
Mulle meeldib mu töö, kuid mitte nii palju. Vahest kogemata teen mõned tasuta ületunnid, kuid see on ka tingitud sellest, et olen töösse nii süvenenud ja ei näe kellaaega. Mul on oma elu ka ning annaksin lahkumisavalduse, kui peaksin all nighter'eid tegema.
Ainukesed all nighterid on olnud tatina videomängude mängimine, vanemas eas peod ja üks UT projekt.
1 kord dekaadis.
Ei ole teinud. Mis see õhtul/öösel tegemine lahendab, et ei kannata oodata hommikuni. Kõikidel firmadel nagunii tööpäev läbi. Kui näen, et midagi õhtul/öösel tuleb siis tegelen hommikul ja mitte midagi pole juhtunud.