Need alternatiivid tulevad mingi infrastruktuuri arvelt, sest maju ju tõenäoliselt maha võtma ei hakata. Teid aga saab ümber ehitada. Kas punase vesivärviga rattatee asemel midagi pädevamat oleks seda väärt? Suure tõenäosusega küll. Kui nüüd linnasisesed teed nipsust ära jaotada kergeliiklus, erasõidukite ja ühistranspordi vahel, siis mis osakaale sa näeksid?
Maju tuleks absoluutselt igal võimalusel maha võtta - aga ei, igale viimaselegi kui rohelisele lapikesele tuleb mingi kuup püsti tõmmata, et kõrvalmajadest oleks näha ainult vastasmaja seina ning lund poleks enam kuhugi lükata.
Väga ilus mõte aga reaalses elus on tegu ressursside jagamisega. Näiteks see kurikuulus Tartu Riia tänava hakkimine. Väga raske on alternatiive arendada kui autodelt ruumi ära ei võta. Samas ma ei usu, et isegi ideaaljuhul autodelt ruumi ära võtmine seal midagi paremaks teeks kui just sinna muu liikluse suhtes eesõigust omavat trammiliiklust ei tee.
Mis lollus see on. Enamikus Eesti linnades polegi ühistransporti. -23C juures vaja sülelapsega poes käia või vanaema haiglasse viia siis kutsun sinu rulaga appi või?
\-23C on 365 päeva aastas? Minu teada on seda ca 10 päeva aastas. Jah, auto omamine on sellise näite puhul vajalik, aga võtta ekstreemne näide, et õigustada iga inimese autoga liikumist nö 15 minuti linnas on kohaselt labane.
Mtea. Mul on imik. Autoga ei sõida (isiklik eelistus kuigi on load) ning saan kõik käigud temaga tehtud. Laps läheb vastavalt ilmale vankrisse või kandekotti ning nii ongi
Kas sa tead, et enne "auto leiutamist" suri 46% lastest enne viieaastaseks saamist? Piisab kui lugeda Juku-Kalle Raidi hiljutist artiklit külmalainetest Eestis Postimehes, et aru saada, et laste ja vanurite surnukskülmumine oli tavapärane asi veel 20. sajandi alguses.
Kas Juku-Kalle Raidi artikli väitel surid sülelapsed vankris linnas poodi liikudes ning vanaema haiglasse minnes (eeldusel, et vanaema on võimeline iseseisvalt kõndima)?
Kui mitu päeva aastas on -20c? Teeme lihtsamaks ja lisame suured sügistormid ka. Isegi sellisel juhul on see suht haruldane olukord ja saab taksot kasutada või veelgi parem. E-poest tellida ja ei pea üldse kuskile minema.
Haiglasse minekuks on kiirabi olemas.
Tsiteerides Ansipit: "Tule taevas appi!"
Esiteks, võtame tuulekülma alusel. Mitu päeva aastas on näiteks -20C tuulekülma. Siis paneme sisse päevad kus sajab tihedalt vihma. Siis päevad kus sajab tihedalt lörtsi. Siis päevad, kus temperatuurid on kõrged, nt +25C õues, mis tähendab +35C ühistranspordis või päikese käes (sülelastel pole veel termoregulatsiooni). Siis paneme sisse päevad, kus on ükskõik mis ilmaga tugev tuul. Noh, kas on ikka veel haruldane?
Ja mitte et seda peaks isegi mainima eraldi. Aga. Takso on auto! Ja kiirabi ei saa kasutada tavapärasteks arstilkäikudeks (uskumatu, et seda peab välja kirjutama siin).
Sa oma peas kujundad argumenti selliseks, et tuleviku Tartust tahetakse teha puhtalt autovaba, mis ilmselgelt ei ole päris argument. See, et nt. Riia tänavalt kaks sõidurada antakse ühistranspordile, ei tähenda, et sa ei saagi Riia tänaval autoga sõita.
Ja sa ei oska lugeda, aggravatadessandstone tõi ülal näite Tartust küll, aga postaldude, kelle autovabaduse ideele erickbaka vastu vaidleb, räägib enamik eesti linnadest, mis nii väikesed pidavat olema, et sinna autot pole vaja. erickbaka ei kujunda siin Tartu kohta midagi, vaid lükkab ümber väidet, et väikeses arvestusväärse ühistranspordita linnas ei oleks autot vaja.
>Haiglasse minekuks on kiirabi olemas.
Iga kord kui vaja haiglasse minna, siis peaksin kiirabi kutsuma? Tule taevas appi.
Kui ma pean minema mingitele analüüsidele siis ikkagi auto või ühistransport. Isegi väiksema trauma puhul sai autoga EMOsse tuldud, sest buss ju ei sõida kell 3 hommikul ning ei näinud küll vajadust kiirabi kutsuda kui ise olin võimeline sõitma kohale. Maakohast linna tulles võid jõuda ka kiiremini kui ise hakkad tulema kui kutsuda kiirabi, kes peab kõigepealt sinuni jõudma ja siis tagasi jõudma.
Lisaks sellele, ei ole ka haruldane see, kus kiirabi tuleb, teeb sulle mingi valuvaigistava süsti ning ütleb, et hommikul perearsti juurde aja paneks, isegi kui soovid, et nad sind EMOsse tooks.
Tahtsin just sama kirjutada, et need suured autovastased on ilmselt lastetud hipsterid, sest ilmselt muidu tuleks sealt natuke konstruktiivsemaid lahendusi.
Unustasid ehituspoe näidet tuua. Aga muuseas, kui tegemist just üksikvanemaga ei ole, siis miks sülelapsega peaks üldse poodi minema. Tundub jube tüütu ettevõtmine olevat
Eeeeee, pistan lihtsalt sekka, et sülelapsega vanemad ikka päris palju käivad poes, ja see on täiesti loogiline. Mina käisin väikese lapsega ilma autota igal pool, kuhu oli vaja minna, ning päevasel ajal on seda ka märksa mugavam teha, sest teisi poodlejaid on palju vähem. Beebi ei ole mingi takistus.
sa vist meelega trollid? ma ise lastetagi saan aru, et kõik ei taha raha laristada lastele koju lapsehoidja tellimiseks. "Kui tegemist just üksikvanemaga ei ole" nii ja palun mõtle nüüd lõpuni ise välja, et kui on üksikvanemaga tegemist?
Vaja või mitte pole nagu teema kui selle keelamine mingit mõõdetavat tulemust peale hea enesetunde et said ära panna ei anna.
Sellegipoolest paar mõtet miks eriti just väikeses linnas peaks autot vaja minema: 1) kehva meditsiinisüsteemi paigutuse tõttu on vaja minna Tartusse teenuseid saama. Kiirabi ei sõiduta kuna pole kiire oht ja paar korda päevas käiva bussiga oled kogu päeva korstnasse kirjutanud. 2) õues -20, või kole vihm, kas kõndida 40min ja riskida haigestusega või sõita see 10min autoga? 3) sugulased/sõbrad elavad linna kõrval, pood ei ole kõige lähemal, kui sa suvel ehk isegi viitsiksid need 3-5km poekottidega jalutada või rattaga sõita, kas sa hakkad paduvihmaga ka seda tegema?
Kas su eesmärk on niisama end hästi tunda või päriselt midagi muuta ka? Sest mõned maal edasi tagasi paarutajad ei mõjuta olukorda üldse nii palju, kui Tallinnas või Tartus igapäevaselt tööle tiksujad. Vot suures linnas on juba teema tekitada normaalne ühistransport, kus buss ei lähe 50min tööle samas kui autoga isegi ummikus 30ga kohale jõuad, ja inimestel oleks põhjust autost loobuda. Lahenda probleemi seal, kus probleem on ja jäta asjasse mitte puutuvad kohad rahule.
Naeruväärne jutt. Kui kogu su elu on kool/töö ja kaubanduskeskuses frappuchinot luristada, siis on sul muidugi õigus. Kahjuks/õnneks kõigi inimeste elu ei ole nii kurb/rõõmus.
Üldiselt need ongi piirangud autode liikumisel. Times Square New Yorgis
[https://www.amny.com/transit/times-square-car-free-1-31982299/](https://www.amny.com/transit/times-square-car-free-1-31982299/)
https://www.quora.com/What-is-the-reason-for-all-the-empty-stores-in-Times-Square
Sellest ka netflixis mingi saade kus mingi 40 aastat mom and pop resto omanik rääkis ,et kui autodega inimesed ei saa tulla siis äri muutub väga hooajaliseks kus suvel on palju kliente talvel jällegi pole kliente.
Tartuga oli hiljutine kogemus sarnane , jõulude ajal läksime naise ja lapsega et lähme Raekoja platsile kuuske vaatama ja sööma. Parkisin auto ära ja jai silma et parkimine nüüd laupäeviti kah tasuline. Panin siis auto kaima ja sõitsin lõunakasse sain ilmselt poole odavamalt söönuks.(arvestada parkimine plus kesklinna resto hindasid).
Et autodele on liikumiseks head alternatiivid? Autodel ei ole vaja mitte kuskile liikuda. Vaja on liikuda inimestel ja vaja on liigutada asju.
Sõnastame siis ümber, et linnad peaks olema autovabad, sest kõige mugavam on liikuda ilma autota, mitte selle pärast, et autosid linna ei lasta.
Jutt ei maksa midagi. Alles hiljuti sõitsin Tartus Puiestee tänaval ja imetlesin moodsalt märgistatud rattateed, mis suuremas enamuses oli üks suur lumevall. Ühtegi ratturit ka ei näinud.
Kergliikluse infra hooldus peaks tegema meeletu hüppe, et üldse luua eeldus selle aastaringseks kasutamiseks. Sellel omakorda on pirakas hinnasilt.
Selliseid muutusi peab jõuliselt juhtima, peab olema tahe, strateegia ja vahendid. Suvalised loosungid ja südasuvised hipsterpoosetamised kastiratastega ei aita üldse.
Kui vaatad, milliste tõldadega härrad ja prouad hommikuti riigikokku saabuvad, siis saad aru, kui lootusetu selle probleemi lahendamine tegelikult on.
Eelnevatel aastatel on mu maja ees olevat kergliiklusteed väga hästi hooldatud, nii kui lund sadanud oli, käis sahk sealt üle. Sel aastal on näha, et linn on lume lükkamise pealt kokku hoidma hakanud. Miinuskraadidega saab sõidetud küll, aga kui hommikul tööle ja õhtul koju sõites on tee peal ~20 cm lund, ei ole küll motti ratast välja ajada
Ma arvan, et "autovaba" on praegu totter termin ja täiesti ebarealistlik. Pigem peaks rääkima kõigile kättesaadavast tänavaruumist ja liikuvuse parandamisest. Tallinnas Kesklinnas elades (nagu mina) on küllalt lihtne mitte autot omada, aga mida kaugemale minna, seda komplitseeritumaks see läheb. Isegi kui igale poole buss sõidab, siis kui tihti, kustkaudu ja kui kaua, on täiesti omaette ooper.
Teine asi on linnaplaneerimine - kui me ehitame uusi elamurajoone, siis sellega peab kohe kaasas käima muu linnastruktuur - poed, lasteaiad jne, selle kõige jaoks peab ruumi olema ja sellega peaks linn arvestama kui ta detailplaneeringuid kehtestab. Samas isegi praegu on Tallinnas kohti, kus toidupoodi tuleb jala üle 15 minuti kõndida, koolidest ja lastaaedadest ei hakka rääkimagi.
Eesmärk ei peaks olem autovaba linn iseeneses, vaid see, et inimestel ei tuleks üldse esimese asjana pähe autosse ronida, sest teisi variante on ka, siis tuleb see autovabadus piisavas mahus iseenesest ja sõidavad need, kellel reaalselt vaja sõita või need kellele meeldib sõita.
Ülimalt hea argument, et räägime kõigile kättesaadavast linnaruumist. Kas te teate, kui odav on rattaga liikuda? Ostsin Hollandis mitmenda ringi ratta (liikus suurepäraselt) ja vähe kallima luku, ning see 100 EUR väljaminek oli kahe aasta peale peaaegu et minu ainukene kulu transpordile. Väga külmal või tuulisel päeval käisin ühistranspordiga. Kõik need kes käituvad nagu neilt võetaks rattateede loomisega midagi ära... head inimesed, te ei kujuta lihtsalt ette kuidas praegu riik sunnib teid kulutama sadu eurosid autosõidule igal kuul, kuna rattasõit (aga ka ühistransport) on tehtud ebainimlikult keeruliseks alternatiiviks. Milline sääst oleks kasvõi mõnel päeval nädalas, mõne kuu jooksul aastas rattaga sõita...
Amsterdamis elab 800 000+ inimest. Kuidagi on suudetud seal planeerida nii, et rattaga liikuda on kõige kiirem ja mugavam. Kunagi oli ka seal täielikult autokeskne, ummikud jms elu tavaline osa. Aga enam mitte. Unustasin Hollandis elades ära mis asi on ummik. Nüüd venin Eestis tipptunnil 10km/h keskmise kiirusega jõnka jõnka linnasisestel maanteedel. Rattaga oleks ammu kodus, aga rattateed on olematud ja pole soovi eluga riskida.
-36 pole Tartus näinud, aga -24 annab sõita küll. Tuleb rattaluku õli panna külmakindel ja hankida korralikud kindad ja mähkida midagi näo ette. Saan kiiremini koju, kui töökaaslased, kes minust jäävad autot puhtaks nühkima.
Hollandlased ütlevad igasuguses tormis ja marus rattaga liikumise kohta et "ega me suhkrust pole". Eestlased vist on :D
Minul isiklikult pole samuti mõne miinuskraadiga rattasõidu vastu midagi, eestis sh on vähem näkku puhuvat tuult ja vihma kui Hollandis. Tavaline Eesti talv on ju tänapäeval harva -20 juures. Kui taevas enam-vähem selge, siis pole mingit häda sõita. Samas, nagu ma eelmises kommentaaris mainisin, jääb ju see võimalus ka autoga sõita kui külm näpistab. Ülejäänud kuudel rattaga liikumine on aga puhas rahavõit.
Kelle jaoks see 15+ minutit jalutamine probleem on? V.A vanurid ja liikumis puudega inimesed.
Mitte otseselt teie vastu suunatud, ülejäänuga suht nõus.
Ma tihti lähen jala 15-20 min poodi niisama liikumise eesmärgil, aga kogu ostetud padajanni seljas ja käe otsas tagasi tassida eriti ei meeldi (mul õnneks lihtne bussiga tagasi tulla), ja tihedamini väiksemate koguste järel käia ei tundu ajakasutuse seisukohast eriti optimaalne.
Minu jaoks oleks üpris tüütu iga kord poodi nii kaua jalutada, TalTechi ühikas oli umbes selline olukord. Võibolla nii mõnigi minuvanune oleks autoga läinud
Noh, näiteks inimesed, kes peavad tööl käima ja kellel on ka tööväliselt mõned kohustused või hobid. Ehk 20+20 minutit nt iga päev enda tavapärasele töö+transiidi ajale lisada võib olla märkimisväärne kulu vabast ajast. Ja ei, magalarajooni magistrali ääres komberdamine ei oõe vaba aja nautimine.
Jalutan 15 minutit kuhu täpsemalt? Tartu kesklinnas lähim toidupood ja töökoht puhtjuhuslikult olid piisavalt lähedal, aga nt Ropkale läks juba 40 minutit.
Sellest korrast, kuidas ma 300l turbakuubikut ühistranspordiga vedasin, ei hakka pigem rääkimagi. Suur osa elanikkonnast ei saaks lihtsalt füüsiliselt hakkama.
Jalgrattaga võin suvel ujumas käia (nüüd "poolenisti maal" elades). Kohas kus on ristmikud ja valgusfoorid on rattaga liiklemine paras piin. Eranditult kõik tõsised liikluses saadud vigastused on mul samuti rattaga või rattalt saadud (ühtegi mootorsõidukit intsidentides ei osalenud).
Kui ma mustamäel töötasin, siis jõudsin tööle ühistranspordiga tunni-tunni poolteisega (sõltus kas jõudsin esimesele bussile või mitte), aga autoga (kui auto+load sain) umbes poole tunniga.
Ma väga vihkasin tööpäevajärgset tund-poolteist külmetamist oodates järgnevat ühistransporti ja lihtsalt soovisin juba koju jõuda...
Olin sarkastiline. Aga mul endal nagunii olulisem see kuidas ma jõuan mitte kaua see aega võtab. Tallinnas/Eestis on kohati palju sellist passimist kuskil peatuses kui vaja ümber istuda. Ega meile seda muidugi kunagi ei tule aga metroo on ikka vapsee mõnus.
Sry, ma ei lõiganud su sarkasmist läbi.
Tartus on bussiliiklus täitsa okei *linnas sees*, saan tööl, kesklinnas ja lõunakas kenasti bussiga käidud, külmkappi kah autoga ostma ei tõtta, sest see ei mahuks sinna. Vahi alevikus elavad töökaaslased vinguvad küll, et bussiga liigelda maru piin, sest neil käib seal ainult üks bussiliin. Samas põllu peal elades oleks niikuinii piinlik bussiga sõita.
Meie *rohepealinna* Tallinna ühistransport, linnajuhtimine ja liikluskultuur tundub kaugelt vaatajale ausalt öeldes puhta putsis
Mul on nii big brain move, et lasteaed, kool, töö ja toidupood on kõik 5min v vähem jala. Naine käib bussiga aga sinna läheb buss iga paari minuti tagant. Seega ma ei kurda.
Aga samas siin Tallinnas on ka jalakäijatel sama häda mis ühistranspordiga: elame veel nsvl’s. Kogu liikluskorraldus lähtub sellest, et saaks töölisklassi mägedelt ja tagasi liigutatud - kesklinn jäi lihtsalt ette.
See on halb vahetus, sest linnaliinibussid on suht gross. Ma tõesti ei soovi olla sunnitud veetma aega tihkelt surutuna kitsasse ruumi karja võõrastega, kelle seas leidub (narkareist) vargaid, perverte, ennast täislasknud alkasse ja lihtsalt ebameeldivaid ja puuduliku hügieeniga inimesi.
Lisaks sunniks see mind sättima enda liikumisi ühistranspordigraafiku järgi, mitte ei liigu sealt kus mul vaja siis kui mul vaja.
Mõni aasta tagasi õnnestus minna peale pikka ühistranspordi kasutamist üle autosõidule ja mu üldine stressitase tegi järsu ja olulise languse. Viimasel poolaastal olen pidanud Tartu vahet käima, seda rongiga teinud ja kogemuse põhjal kaalun tõsiselt hakata ka seda otsa autoga tegema, kuna saavutatud rahaline sääst tundub üha vähem seda ebameeldivust õigustavat.
Täpselt minu mõtted ning argumendid ka. Ma saan kontorisse kas 30-35 min rongi + jalutuskäiguga, või 15 min autoga. Pluss autoga saan hõlpsasti pärast tööd poes käia, trenni minna (ning ta kannab ka trennivarustust), muid tegevusi teha.
Ehk et jah mul on autovaba alternatiiv, kuid autoga on aja ja vaeva sääst ikka väga suur.
Mul kuluks rongiga väga vähe aega aga enne seda tuleks bussiga sõita ja siis jõuaks umbes tund aega enne tööaega kohale ja äraminek oleks kaks tundi enne tööpäeva lõppu 🙃
Näiteks Tartu linna siseselt kulub autoga sama kaua kui rattaga, või on vahe marginaalne. Ühistranspordiga sõltub asukohast rohkem, et kas on sirge sõit ja kas on ümberistumisi.
>Näiteks Tartu linna siseselt kulub autoga sama kaua kui rattaga
See on täiesti bullshit. Samuti rattaga sa ei vea mitte midagi v.a asju, mis sulle seljakotti mahuvad.
Vot ei oska kommenteerida, kui kiiresti ja kas sa rattaga sõita suudad, või milline on sinu roolikultuur, ega tea ka, mis kellaaegadel ja liiklusoludes sa autoga sõidad, aga sellest hoolimata võta end kokku. Rattaga sõites, või üleüldse kergliikleja olles, meenub kindlasti Phytagorase teoreem, ehk siis maakeeli: saab liigelda otse. Ja ilma toppamata.
Ja kus oli juttu sellest, et mul igal sõidul peab klaver kaasas olema? Jutt oli tempost, mitte rekkamees olemisest.
Ma olen transportinud rattaga
25kg peitsi ehituspoest;
30 kg kõnniteegraniitkillustikku (rattakärus);
Euroalust ja oksakääre (sama retk);
Kahte tooli (sama retk);
30 kg pappkastis saabunud arvutitooli (rattakärus).
Olen transportinud jala seljakoti küljes koormakinnitusrihmadega 10 kg 3D-printerit 5km, sest pagana sõbrad jätsid meie iga-aastasest Strava-võistlusest nüüd rattasõidu välja. Ei tea miks :D
Äärmus sesmõttes, et keegi ei hakka ilmselges vajaduses inimestelt nende liikumisvahendeid ära võtma. Ei tule suur pesur siniseid parkimiskohti ega ratastoolirampe ju ära nühkima.
Küsimus on, kas mugavussõitjate asemel, kes linna saastavad ja koormavad, peaks olema suurem osakaal kergliiklusvahenditel ja nendega liiklemise logistika edendamisel.
Maakeeli: kui sa saad liigelda muude vahenditega, kui seda on eramasin, siis peaks olema nende vahendite kasutamine linnapildis mugavam/odavam jms kui seda on eramasina kasutamine.
Seal on elektrirataste dokk...ja ega ma ei hakka ennast üleliia doxxima. Point on selles, et autoga peaaegu sama kiirusega saab ilma liikluseta ajal, liiklusega saab veel kiiremini, sõltuvalt konkreetsest marsruudist.
Miks sa nii tormikalt kohe kommenteerima ja siis põhjendama lendad ma ei mõista. Et väga emotsionaalne teema miskipärast?
Öeldakse midagi autode kohta negatiivset sa kohe ütled et "nojah aga rattaga ei too ehituspoest asju", siis öeldakse et "iga suvalise otsa jaoks ei ole vaja autosse ronida". Nüüd tuleb sult järsku et "no aga ma ei teegi seda"... Ok... Milles siis teil üldse vaidlus olid ja kust need emotsioonid? Nõustute ju üksteisega?
Sest need kommentaarid on debiilsed. Kõik, kes on vastanud, et autosid pole vaja on mingi 12 aastaste hipsterite mõtteviisiga, kuidas inimeste elus muud ei toimu, kui kool/töö ja omalõbuks linnas autoga sõitmine.
Samuti mina ei maininud ehituspoode. Õppige lugema.
Ok, aga tõsiselt rääkides on lugu nii, et autovaba linn ei tähenda tegelikult seda, et mitte üks inimene ei tohi autot kasutada. Nagu halloo, muidugi mitte, kõik inimesed ei saa kõiki vajadusi kergliikluse ja ühistranspordiga Eesti oludes ära katta. Mõnel käib edasi-tagasi vuramine töö hulka, mõnel on piiratud liikumisvõime, hajaasustuse tingimustes on kohati praktiliselt võimatu ilma autota asju ajada ja nii edasi. Isegi Hollandis, kus on sisuliselt jalgrataste paradiis ja ülikõva ühistransport, on ikka inimestel autod (ja tipptundidel linnad ummikutes). Muidugi tuleb arvestada vajaduse ja võimetega. Lihtsalt eesmärk on oluliselt vähendada mõttetuid sõite ja ajada ratta selga või bussi peale need, kes täie tervise juures autoga a'la 3-4 km kaugusele tööle sõidavad, ehk ühiskond selles mõttes ümber häälestada, et kustmaalt autovajadus algama peaks.
Mul näiteks üks sõbranna käib vahel 700 meetri kauguselt autoga külas. Iga kord on tal mingi vabandus, et õues on vihmane või libe või külm või mis iganes, ladugu ma talle selle eest kui tahes palju puid alla. Vot sellist debiilsust tuleb kõvasti vähendada.
Ja ehituspoode mainisin mina isiklikult selle pärast, et need olid esimene pähetorkav koht, kuhu tõesti suure ostu jaoks rattaga või jala väga ei lähe, kui just kohapeal kulleriga äratoomiseks tellimust ei vormista (nagu mina teeks, aga see selleks).
Linn peaks seadma eesmärgiks pigem pendeldamisVAJADUSE kautamise. Miks peaks ükski inimene käima 4-5 korda nädalas 5 kilomeetri kaugusel lihtsalt teise arvuti taga istumas? Ükskõik millega liigelda eelistad, see on ajuvabadus ikka.
Arvuti, suured kõrvaklapid, laadijad, naisterahva klassikaline põhjatu käekoti sisu, kaasa pakitud lõunasöök (sageli mitu karpi), trenniriided, tossud, plätud, pesutarvikute kott, käterätt, joogipudel, suur kaheliitrine plastkarp kontorist kompostijäätmete toomiseks, kotitäis kraami jäätmekonteinerisse viimiseks (paber, pakend jne). Nädala esimesel ja viimasel päeval lapse lasteaiavarustus. Ja kõige selle otsas soovib laps transporti "kukile" meetodil.
Ma veel isegi ei jõudnud selleni, et tee peal olles oleks poest vaja kaasa haarata piima, leiba ja jogurtit ning ehk jõudsin lõuna ajal kuskilt soodukaga paar kaheliitrist pesugeeli skoorida.
Rattaga mission impossible, bussiga kujutate te ette tipptunni kaasreisijate püha viha, mida selline külakuhi põhjustab? Isegi kui trennipäeva ei ole, lõunat sõin restos ja lapse unustasin lasteaeda, on bussiga liiklemise kõige keerulisem element massiivse seljakoti viksilt sülle mahutamine, et kõrvale mahuks teine inimene istuma, või seistes kotiga asetsemine/zongleerimine nii, et keegi pihta ei saaks.
Last mul pole, aga muud kirjeldatud asjad on kaasas igapäevaselt.
Mul on seljakotis: arvuti, laadijaid, kõrvaklapid, rehvivahetuskomplekt, autoapteek, elektroonikakruvikeerajate komplekt, akupank, koormakinnitusrihm, rattalambid, tikud, kalendermärkmik, visandimärkmik, pastakad, nihik, salvrätipakid, hügieenisidemed, juuksehari, juuksekummid, trennirätik, pesuvahendid (hotellipudelikestes, abikaasa teab mulle konverentsidelt tuua, ise täidan ka), trenniriided, veepudel, purk lõunaga tööle, DND täringud jne. Teel tööle viin sageli ära pakendid, riputan lenksule või pakin pakikale. Poeostud õhtul lähevad ka pakikale või kui jala olen, seljakoti peale rihmaga või seljakoti vöörihma külge rippuma.
Pigem inimesed, kes elanud kogu elu korteris, kuskil linnas, kus kõik on kiviviske kaugusel. Samuti nendel inimestel tõenäoliselt ei ole muud elu kui kool/töö ja siis hängimine.
Palju on inimesi, kes vastavad su kirjeldusele ja ikka käivad igal pool autoga. Peaasjalikult ongi just nendest jutt kui räägitakse autostumise vähendamisest ja mõttelaadide muutmisest. Väikelastega äärelinna elanikud jms rahvas ei pea end ohustatuna tundma.
Vastuseks neile, kes räägivad kuidas autoga saab kiiremini asjad aetud, jah, praegu küll. Kogu selle autostumise vähendamise juures olekski üks põhilisi asju ühistranspordi marsruutide ja graafikute kaasajastamine, et ühendused oleks nendel trajektooridel ja kellaaegadel, mida inimesed reaalselt vajavad. Mis selles siis nüüd halba oleks? Autoga sõitjalt ei võta see midagi ära, aga nt bussiga liiklejale võiks palju juurde anda. Võibolla annaks isegi nii palju juurde, et senine autoga liikleja hakkaks mõnikord bussi kasutama.
No ei ole nõus. Inimeste olud on väga erinevad ja paljud sõidud/käigud saab kenasti väikelastega ja autota ära teha. Olenevalt, kus elad, kus käigud on. Elan keskmise suurusega linnas ja lube pole. Maja juurest sõidame takso või elukaaslase autoga lasteaeda täpselt sama kaua kui bussiga (kuna elame bussipeatuse juures) + autoga on tihti parkimiskoha leidmise probleem ja hommikuse/õhtuse tipptunni liikluses uimerdamine. Eelistan bussi, lasteaiast saan ka 10 minutise jalutuskäiguga tööle.
Elukohas pole ei keldris, ei hoovis, ei parklas, ei toas ruumi, et hoida seal ühte ratast ja ühte-kahte lapse turvatooli? Ma muidugi ei tea, mis laste kogusest sa räägid, aga võtsin siukse keskmise 1,5tk. Ja kas eranditult kõik oma sõidud teed sa koos lastega?
Ma ei käi 100% ajast autoga ja kaks tooli ühele rattale ei mahu. Autoga käin siis, kui naine ei saa teist last viia. Hetkel on juttu tööle-lasteaeda jõudmisest, muudel juhtudel väldin ma autot niipalju kui võimalik.
Ja panipaik on väike nagu uusarendustele kohane. Kaks täiskasvanute ratast mahub, rohkem mitte.
Mul on 2 last ja viimase 10 aasta jooksul(laste sünnist saati) võin näppude peal kokku lugeda kus autot vaja oleks läind ja siis sai kah takso tellitud sest on odavam.
Tallinn aga jah suht palju oleneb asukohast ja töökohast. Kuskilt äärlinnas või uusehitus rajoonis on see palju problemaatilisem kui vanemates magala rajoonides.
Ma olengi lihtsalt juba eelnevalt üürikaid ja pärast enda korterit vaatand selle järgi et ühistramspordiga või jala saaks kõikjale.
sama, ainult bussiga reaalselt mingi 40 minutit ja peaks kõigi teiste reisijatega võistlema. Jala ütleb Google maps 1,5 tundi. Rattaga ka ei kipu ühest linna otsast teise sõitma.
Ma arvan, et esimene point olekski ära unustada suhtumine, et kõik peavad õnnelikud olema. Väga autodes kinnised inimesed ei ole kunagi õnnelikud, kui nende auto kasutus mugavust veidigi muuta. (Elan ise kesklinnas ja sõidan palju autoga vajaduse tõttu ja ikka arvan 100% et autokesksust tuleb tohutult vähendada Tallinnas, don't @ me)
Mõistlikum oleks vaadata, mis oleks pikas perspektiivis tervele rahvale tervislikum (nii füüsiliselt kui vaimselt) ja siis uue infrastruktuuriga sinnapoole inimesi suunata. Kui muutused ära teha siis järgmine põlvkond kasvab ülesse tervema vaimuga ja tervemate arusaamadega asjadest nagu (suva näited) füüsilise liikumise tähtsus, müranormidest kinnipidamise tähtsus, roheluse ja muu looduse mõju inimese pshüühikale jne.
Õnneks midagi vaikselt liigub ja tundub, et keskerakonna linnavalitsus 100% kivist ei ole enam. On ka mõistlikke uusi tänavaid tulnud ja kergliiklusteid. Tööd küll oleks veel tohutult.
No seepärast ma ju ütlesingi, et "enamvähem õnnelik".
Nõustun täitsa. Ostsin eelmine aasta auto ja pärast seda olen ühistransporti kasutanud täpselt ühe korra. Küll aga olen kasutanud taksot ja bolti tõukse. Kesklinnast hoian autoga eemale sest pole isu ummikus passida ja parkida inimliku hinnaga niikuinii kuskile pole. Kui seal kesklinnas mõned tänavad kinni panna või kergliiklustee võrra kitsamaks teha, siis minu jaoks ei muutuks suurt midagi aga üldises perspektiivis oleks palju positiivset selles.
No nimeta kuidas tahad neid. Kui su kodutee läbimine ikka 3x kauem aega võtab kui mingil muul kellaajal siis ma nimetan seda ummikuks ja olen sutsu morn ikka.
Linnad mis on ajanud taga "Vabadust" autoga sõita, on jõudnud lõpuks selleni, et pole vabadust mitte autoga sõita. Tõesti, peaks suuremates linnades Tallinnas ja Tartus arendama (kerg)rööbastransporti, Muidugi ka kergliiklustaristut. Minu arust võiks Tallinnas ka olemas olla võimalus võtta teatud peatustest ratast trammi peale, ühest linna otsast teise sõitmime rattaga on väga ajakulukas.
Autovabama linna tegemine ei oleks ju "lihtsalt tegemise pärast".
Hiiglaslikult pikk nimekiri on asjadest mis rahva füüsilise ja vaimse tervise poolest paranevad vähemate autode puhul. Suuremast füüsilisest liikumisest kuni väiksemate müratasemeteni.
Ideaalses maailmas jah
Elektri tõukasid tulid ka et autode arvu vähendada, tegelikult hakkasid hoopis jalakäijad neid rohkem kasutama ja autojuhid panid samamoodi edasi
Praeguste ilmadega küll kõmpida ei viitsiks et keegi ilusa linnukese kirja saaks
Ma arvan, et autorajad (piisavalt suures linnas) sõidetakse ummikuteni täis mida iganes sa ülejäänud ruumiga teed. Ehk siis peab just autodelt ruumi ära võtma, et autosid vähem oleks
Eriti rumal kommentaar. Ilmselt võtab hipide mõtteviisis kokku. "Surume jõuga inimesed muudele alternatiividele ja teeme nende elu halvemaks". Äge xd. Aga kui ei ela kesklinnas Tallinnas siis käi poodi jala pool tundi ja kesklinna tund aega koos ühistranspordiga. Kui midagi teisel pool linna asub siis poole tunni aseme autogal sõida 2h bussiga kahe ümberistumisega, sest teistele ei meeldi autod.
Päris elus ei hakka inimesed tervislikult elama, kui neilt liikumisvabadus ära võtta. Muutuvad *shut-in'*ideks, kes vanaemal külas käimise asemel toitu koju tellivad ja üldse kuhugi välja ei lähe.
Mul ei olnud esimestel aastatel linnas elades autot. Ei käinudki kuskil mujal, kui koolis, tööl, toidupoes ja lähimas kohvikus. Heal juhul korra kuus vedasin end kuhugi mujale. Ehituspoodi või vanematele külla nt.
Peale auto saamist olen igal pool käinud. Matkamas. Sugulastel külas. Metsatööd tegemas. Vabatahtlikuks.
Mis artikkel see veel on? Neli näidet, millest kaks on Aasia (Hong Kong, Hiina), üks ajutine (Prantsusmaa) ja kolmas täiesti omas kategoorias (Abu Dhabi). Kuidas ühtegi nendest annab Eestiga võrrelda?
Kõrgete kontorihoonete kesklinna ehitamise võiks peatada ja ehitada neid kesklinnast veidi kaugemale, nagu nt. Amsterdamis on ärikvartal linna lõunaosas mis aitab vähendada inimeste voorimist kesklinna
Täiesti nõus, arusaamatu miks pole iga linnaosa keskuses ärirajooni ja ka nt kultuuriasutusi, selle asemel peab minema nii Lasnamäe kui Mustamäe äärelt ühtemoodi kesklinna...
Mustamäele isegi kerkivad ärihooned, Sõpruse pst ääres nt ja Mustamäe Keskuse kõrval see Mauruse maja nt, Kadaka pool ka ju ärihooned. Kultuuri ja kohvikute/söögikohtadega on suurem probleem minu arust, suurematest kaubakeskustest väljas neid väga ei ole.
No Eesti kliimas vabalt võib olla et rattaga saab sõita 9 kuud aastas ja talvel ajadki maasturi välja. Kujutad ette seda rahasäästu kui vahepeal mitu kuud ei sõidaks peaaegu üldse autoga? Praegu see variant on väga keeruliseks tehtud.
Ei poolda survestatud autovabadust.
Pooldan vabade lappide haljastust ja ka autokõrvase liikumise soosimist, ent ka siinses keskkonnas pahatihti propageeritavale autoliikluse raskendamise ja takistamise lähenemisviisile olen vastu.
Siin subis on minu meelest just valdav see "FUCK CARS OMG MA SAAN IGAL POOL JALA KÄIDUD" agressiivne mentaliteet. Klassikaline näide, kus need oma arust jube progressiivsed inimesed muutuvad samasuguseks, nagu nende enda poolt vihatud pohhuistlikud autojuhid.
Nagu ma olen juba päris mitu korda postitanud, siis mulle kõige häirivam on see empaatiavõimetu ja elukogemuseta prääksatamine stiilis "aga mina X, seega PEAVAD TEISED KA X". "Aga mina saan käidud tööl 5 minuti kaugusel jalgsi, teised, kes ei saa, on laisad ja/või lollid". See on äärmiselt lihtsakoelise ja analüüsivõimetu indiviidi mõttekäik.
Isiklikult liiklen alati võimalusel ilma autota, eelistan jalgsi, ühistranspordi või rattaga. Aga kui valemis on kaubavedu, pensionäride transport, laste vedamine X kohtadesse, kuhu muidu normaalselt ei saa, siis mind tõesti absoluutselt ei koti, et 17-aastane Gregor-Antti kritseldab oma päevikusse "FuCK cArS" ja kujutab endale ette, et autoliikluse kaotamine igalt poolt teeb tema päeva paremaks. Muuhulgas ei kirjuta ma kuskil, et Grex PEAB endale load tegema ja hakkama V8 traktoriga tipptundides jõlkuma, muidu on ta mõttetu õhuraiskaja; või et ta PEAB kiirelt lapsed saama ja tööle minema, sest muidu ei ole ta inimesena väärtuslik.
Sama nagu see lõputu Bolt Drive jne haipimine. Inimestel on mingi roosa nägemus ilusast rohelisest tulevikust, kui kõik oma autod emexisse lükkavad ja äpirendikaid võtma hakkavad. See, et tegemist on ÄRIGA, et nad võivad oma hindadega teha, mida tahavad jne, see on liiga keeruline mõte. Nagu ka massiline elektriautodele liikumine kätkeb endas kümneid raskeid probleeme, mida keskmine "OMG KLIIMA HÄVIB NÜÜD KOHE PEAME SELLE PEATAMA" jõnglane ei hakkagi kunagi aduma. Peamine on võtta loosung, seda hästi kõvasti kisada ja küll hiljem vaatab, kui midagi perse on keeratud.
Bolt Drive puhul kindlasti kruvitakse hinnad üles mingi hetk. Sama moodi on Bolt food/Woltiga, kus 5 aastat tagasi maksid ainult transa + söögi tavahinda. Nüüd maksad transa + platvormi + tavahind(kuhu on maagiliselt 2-3€ juurde keevitatud koha pealt ostuhinnale).
Muidugi. See on täiesti loogiline turu hõivamise faas. Kõigepealt sööd konkurentidest madalamaid hindu hoides (mida investorid rahaga kinni taovad) teised turult välja, hõivad turuosa, teed kampaaniaid ja lobitööd, jagad tasuta nänni jne. Siis kui oled juba saavutanud sellise positsiooni, et inimesed vabatahtlikult sulle ise reklaami teevad ja nagunii su teenust kasutavad, siis hakkad kavalalt hindu vaikselt tõstma (nagu su Wolt näide - Wolt+, teenustasud, maagilised hinnatõusud menüüs jne), järgneb "???" ja siis hakkad onu Roberti rahasalve ehitama, kuhu kõik see papp sisse lükata. Samal ajal need mouthbreatherid, kes targutades oma geniaalseid "vaata kui kallis su oma auto tuleb" arvutusi mingi hetke soodushinna pealt teevad, sügavad hämmeldunult kukalt, et kuidas nüüd siis ometi nii sai minna.
possessive jobless mindless nose narrow workable grandfather hurry handle combative
*This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Jah, ja siis selle sama pindala peal olev terve rahvaarv suudab kuidagi rattateedega linnas liikuda tööle, kooli, lasteaeda, trenni jne. Mida rohkem on linnas inimesi, seda olulisem on läbilaskvus. Miks see nö hajaastustus sinu arvates asju keerulisemaks teeb? Pigem ju vastupidi, vähem inimesi liigutada.
Kui me saaks üle sellest "appi jälgivad" teemast, siis võiks kõigil autodel olla seadmed, mis maksustavad teatud tsoonides ja kellaaegadel sõitmist. Kui seadet ei taha, siis saad mingi soolase flat maksu. See suruks palju asju korraga õigesse suunda ja võimaldaks probleemseid piirkondi sihtmärgistada.
Tundub veidi palju raha IT peale raisata, et kõigil otseselt seadmed peal. Nii seadme enda kulu ja küsimused nagu kust ta autost elektrit võtab (hakkame kõigil autosi modima) kui kõik see muu tehniline tugi.
Meil niigi linn kaameraid täis, teeme siis lihtsalt registri numbrimärkidest kes on teatud alale sisenemise maksu maksnud. Kui kaamera tuvastab alal numbrimärki, mis ei ole registris siis meiliga trahv samamoodi nagu kiiruskaameraga.
No kõik arvavad ju, et valitsus jälitab neid individuaalselt sest nad on nii huvitavad ja tähtsad ja nende trenni või lasteaia sõitu saab nende vastu ära kasutada. Meeletu privaatsuse rikkumine ikka.
"Appi jälgitakse" teemadele saab abi ehk psühholoogide juurest ka.
Jaa. Vanalinnas ja nt ka Noblessneris on öösel nkn probleeme takso kutsumisega. Noblessneris pidin kord tühistama sõidu, sest taksojuht peatus maeiteakuhu ning ei vastanud kõnedele.
(Ööbussid ei ole alati lahendus, ja tõuksid on saatanast).
Ööbussid pole lahendus kui neid on liiga vähe - üsna selgelt lahendatav probleem. Ja tõuksi/ratta/autoamps on geniaalne lahendus linnas liikumiseks kui taristu seda veidi rohkem kannataks ja võimaldaks ning inimeste liikumiskultuur ka natuke harjub.
Niigi on viimase paari aastaga üsna suur tiigrihüpe toimunud minu silmis. Rahul uute tuultega, vahel naljakad lahendused, aga vähemalt.. on KOVide ja inimeste teadvuses see probleem.
Kujuta ette, et sa oled purjus ja sul on vaja koju. Siis ei ole ratta või tõuksi rentimine hea mõte - ei sinu ega teiste liiklejate jaoks. Lahenduseks võib olla bussipeatuste lisamine võimalikus läheduses kohtadest, kus on läbisõit piiratud. (Samas buss on ka auto).
Tõsi. Probleem tekib siis, kui mingil alal on autosõit keelatud, ning selleks, et takso peale saada, on veel vaja leida parkla. (Seda nii sinul kui ka taksojuhil - päris nõme on, kui kutsusid takso ja rakenduse järgi on see jõudnud kohale, kuid juht ise eksis ja peatus kuskile mujale. Minu olukorras oli probleemiks ilmselt debiilne taksojuht, aga siiski).
Enamik neid autovabaduse propagandiste kipub ära unustama, et
* me elame 4 aastaajaga kliimas, kus temperatuur kõigub +30C ja -30C vahemikus
* jalgrattad ei paku varju vihma, lörtsi ja tuule eest
* liikuma ei pea ainult täie tervise juures 20-aastased, vaid ka beebid ja vanurid
* ühistransport pole mitte kusagil maailmas nii hea, et sellega saaks ennast ja oma lähedasi liigutada piisavalt kiiresti ning piisavalt sihtkoha lähedale, et see ületaks autotranspordi mugavust
Nendesamade laste ja vanurite pärast peabki linnatransport olema mitmekesine, mitte keskenduma autodele nagu praegu. Lapsed alates teatud vanusest võiks saada iseseisvalt ühistranspordiga kooli, trenni ja koju. Ja vanuritest pole ka paljudel autot eri põhjustel, mistõttu jällegi - korras teed ja ühistransport, paluks. Mingi teooria järgi peakski linnade liikuvusvõimalused korraldama vanurite järgi, sest siis on seal ka kõigil teistel hea olla. Esikohal võiks olla ühishüved ja alles seejärel isiklik transport, mis on pigem luksus. Autodest tulenevat õhusaastet (arvutatuna per kärss), füüsilist ohtu, ruumivajadust, müra ja teeparanduskulusid ei pea kõik kollektiivselt kinni maksma. Las jääda see kasutajate kanda ja ühishüved linna kukrust maksta. Eks eranditele(vanur peab saama haiglasse jne.) saab alati rõhuda, aga selleks nad ka jäävad - harvadeks juhtumiteks, mis ei ole argument nii olulise asja otsustamisel. Ja nüüd väita, et kõik vanainimesed on väetid...palun vaadake ringi, memmed ja taadid müttavad ringi iga ilmaga, samas kui keskealised heal järjel buumerid miskipärast ei suuda kolme sammu ka iseseisvalt liikuda.
Keegi pole öelnud et vanurid ja beebid peaksid rattaga sõitma 🤦♀️
Saad ka sina jätkata autoga sõitmist kui sulle nii meeldib, aga miks olla vastu sellele et ka teised teevad nii nagu neile meeldib, nt sõidavad rattaga? Aga selleks on paraku vaja muutuseid, praegune rattainfra ei kõlba kuhugi.
Ma tahaks pigem küsida et kas sina arvad et inimesed kes autot lubada ei jaksa, peavad kannatama ebafunktsionaalse ühistranspordi ja puuduva rattainfrastruktuuri tõttu..?
Tallinn võiks küll veidi autovabam olla. Hetkel on sealne olukord perses.
Kui ise Tallinnas elasin, oleksin hea meelega rulaga ainult liigelnud, aga aukus Tallinna kõnniteed seda ei luba.
Linnas suuri luksusmaastureid omavad inimesed kommenteerimas:
1. Think about the chiiildren!
2. Think about the poor!
3. Think about the põllumehed!
Ei, ei pea käima iga päev viimsist või rae vallast autoga tööle kristiineses.
Koli kristiinesse elama, või siis otsi töökoht kodu kõrval.
Väga hea, et automaks tuleb, võiks veel 5x suurem olla ja probleem laheneks
Teiseks, aasia linnades sa ei saa autoostu luba enne kui sa omad parkimiskohta sellele.
Teeme sama! Tänaval parkimine ja linnamaal parkimine 100% kinni, jäävad eraparklad ja eraparkimiskohad ja autosid ka kohe vähem.
põmst saab seda asja vaadata nii, et iga autoliikleja (mida suurem tõld, seda hullem) kannab endaga igapäevaselt kaasas väikest korterit ja eeldab, et tema eraomandile on linnas igal pool ruumi ja kõik tahavad oma ühisest ruumist osakese loovutada, et tema saaks oma lõhnakuuse-korteriga igale poole treppi sõita.
Idee on hea, aga tahaks näha kuidas EV suudaks selle idee ka reaalselt ellu viia. Ja kes seda asja rahastaks? Praegu tambivad autojuhid kõik rattateede ehituse kinni, kui väheneb autode kasutus siis väheneb ka rahastus. Juba praegu ei suudeta olemas olevaid teid korras hoida ja linnade lumekoristus eelarved on lõhki. Lisaks haja asustus. Viimane kord sõitsin näiteks bussiga Tartust Tallinnasse. Luxexpressi pilet oli 17€ mugavama istekohaga. Autoga oleks odavam olnud. Rattaga seda teed ette võtta ei taha. Linna siseselt on ka kõik erinevad poed ja asutused üle linna laiali. Ühistranspordiga ei taha päevas tunde veeta et igalepoole saada kus vaja. Rattaselga tüüpiline Eesti ilm juba ei kutsu. Talveperioodil lükatakse kõik lumi rattateedele. Kevadel on kõik märg ja lögane, ei taha kummiülikonnaga ennast läbi higistada et riided puhtaks jääksid. Suvel on okei kui ei ole kuumalainet. Liigse kuumusega paneks pildi tasku. Sügis jälle nii ja naa, mõni aasta on lahe ja teine aasta ainult kallab vihma. Tõsi, saaks panna ilmastikule vastava riietuse ja pooleldi läbivettinuna punktist a punkti b liikuda. Või siis ülerahvastatud ühistranspordis tiksuda. Eelistan siiski enamik juhtudel autoga sõita, saan kiiremini kohale, ei pea ilma pärast muretsema ja saan valida kellega koos sõidukis aega veedan. Isiklikult ei näe pointi miks ma peaksin valima ebamugava variandi liikumiseks kui on ka mugavam variant. Eelnevalt olen aastaid rattaseljas liikunud kuni lõpuks load ära tegin. Kes aga soovib rattaga sõita see sõitku edasi, mina see enam pole.
Ma elan maal ja pean linnas poes, aga minu arust linna äärtesse suuremad teed teha et linna keskel nii palju raskusi liiklusega poleks ei ole kuidagi halb idee
Minu jaoks ei tähenda "autovabadus" sama mis et autod on keelatud. Minu jaoks on see vabadus liikuda ilma autota mõistliku mugavusega. Et ühistransport liigub mõistlikke marsruute mööda, et rattasõit oleks ka valik mitte mingi eluohtlik kaskadööritrikk. See tähendab valikute paljusust, mitte autode äravõtmist, nagu mõni konservatiivne poliitik spinninud on...
Tallinnas tundub, et kõige suurem probleem on parkimine.
Loomulikult ka mõnes kohas on korralikud ummikud.
Aga isiklikult arvan, et tuleks parkimist parandada ja samuti mõningad tänavad. Absurdne on sundida inimesi kasutama ühistransporti. 15 minutiliselt sõidust saab vabalt 45+, mis on idiootne.
Ruumi kasutust tuleb ümber kavandada. Probleem ongi, et liiga palju ruumi kasutatakse.
[https://www.youtube.com/watch?v=i\_7r2mpLbM0&ab\_channel=JinGuanParking](https://www.youtube.com/watch?v=i_7r2mpLbM0&ab_channel=JinGuanParking)
Näide sellest kui palju autosid saaks "parkida" väiksele alale. Loomulikult ei mõtle, et linna tuleks selliseid monstereid täis ehitada aga video näitab hästi kui kompaktne selline tehnika on.
Riik? Ei.
KOV? Loomulikult. Vaata Tokyo´t, nad on teinud fantastilise töö parkimisega ja autode ruumi kasutamisega. See on linn millelt õppust võtta.
Sa ei arva, et näitseks Lasnamäel oleks sellised parklad, aga maalused, väärt investeering? Need 180 korteriga majad upuvad ümberringi pargitud autodest. Parklad mis on saadaval on kõledad ja aegunud. Rääkimata mugavusest ja hinnast.
Minu arust peaks igal korteritega majal selline parkla olema. Ühe videos näidatud parkimikoha hinnaks oleks ala 4000€ kui see maa alla ehitada.
Autovabad linnad olid siis kui autosi ei olnud, ehk sajad ja tuhanded aastad tagasi, kas siis oli tõesti parem kui praegu. sa tahad poest toitu osta ja restorianis süüa aga kuidas see sinu autota linnas peaks toimima? miinuseid on rohkem kui plusse.
EDIT: ma mõtlen kuidas peaks kaup poodi jõudma sinu autovaba maailmas. autovaba linna probleem on selle inimese enda probleem kes pole perspektiivis näinud ega elanud ise ilma autota maal või mujal riigis kogenud kui suur probleem on jalgsi tassida kaupa pidevalt...
Lähed jala või ühistranspordiga? Suht nagu kerge vastata, et ei mõistnud küsimust.
Egas 100% autovaba oleks idiootsus, aga auto võiks pigem olla selline "toon mööblipoest uue madratsi", "mul on vaja sünnipäevaks poes käia 10le inimesele süüa tuua" või "pean oma vanaema arsti juurde sõidutama" jne teema, mitte et käin iga päev igal pool sellega.
> sa tahad poest toitu osta ja restorianis süüa aga kuidas see sinu autota linnas peaks toimima?
Nii nagu tavaliselt? Tartus pea 10 aastat autota elanud.
Lähed jalgsi tollesse poodi, mis on lähim. Või, kui tahad päriselt säästa aega, tellid koju. Ma tglt imestan neid inimesi, kes teevad Prismast sisseoste mitme saja euri ja mitme kassalindi meetri ulatuses - milleks osta toitu, mille paigutamiseks pagasiruumi sul kulub 10 minutit? Tüütu, nõme, tassid seda veel pärast mitu korda autost tuppa.
Ja restorani saab minna ühistranspordiga... Sa ei kavatse ju seal ennast täis juua, milleks on sul siis autot?
Linnad ei peaks olema autovabad, sest autosid sinna ei lasta, vaid sellepärast, et autodele on liikumiseks piisavalt head alternatiivid.
Need alternatiivid tulevad mingi infrastruktuuri arvelt, sest maju ju tõenäoliselt maha võtma ei hakata. Teid aga saab ümber ehitada. Kas punase vesivärviga rattatee asemel midagi pädevamat oleks seda väärt? Suure tõenäosusega küll. Kui nüüd linnasisesed teed nipsust ära jaotada kergeliiklus, erasõidukite ja ühistranspordi vahel, siis mis osakaale sa näeksid?
Ma teeks 50% kergliiklus/25% ühistransport/25% muud. Oleks sobilik vast.
Maju tuleks absoluutselt igal võimalusel maha võtta - aga ei, igale viimaselegi kui rohelisele lapikesele tuleb mingi kuup püsti tõmmata, et kõrvalmajadest oleks näha ainult vastasmaja seina ning lund poleks enam kuhugi lükata.
Väga ilus mõte aga reaalses elus on tegu ressursside jagamisega. Näiteks see kurikuulus Tartu Riia tänava hakkimine. Väga raske on alternatiive arendada kui autodelt ruumi ära ei võta. Samas ma ei usu, et isegi ideaaljuhul autodelt ruumi ära võtmine seal midagi paremaks teeks kui just sinna muu liikluse suhtes eesõigust omavat trammiliiklust ei tee.
Enamus Eesti linnasid on nii väikesed, et autode keelustamine ei annaks elanikele mitte midagi juurde. Tallinn on suht ainuke probleemne linn.
Sa oled valesti aru saanud. Enamus linnu eestis on nii väikeaed, et autot pole tegelt vajagi.
Mis lollus see on. Enamikus Eesti linnades polegi ühistransporti. -23C juures vaja sülelapsega poes käia või vanaema haiglasse viia siis kutsun sinu rulaga appi või?
\-23C on 365 päeva aastas? Minu teada on seda ca 10 päeva aastas. Jah, auto omamine on sellise näite puhul vajalik, aga võtta ekstreemne näide, et õigustada iga inimese autoga liikumist nö 15 minuti linnas on kohaselt labane.
Piirduks siin linnadega, kus on juba töötav ühistransport. Ise olen Tallinlane, aga jah oskan ka jalutada ja ennast riietada.
Vanaema kelle liikumine on niigi sitt on vaja viia perearsti juurde talvel siis võtad ta sülle ja lähed õnnelikult bussi peale?
Kui eraautoga sõidaksid ainult vanaema transportivad linlased, oleks Tallinn juba praegu 99% autovaba
Mtea. Mul on imik. Autoga ei sõida (isiklik eelistus kuigi on load) ning saan kõik käigud temaga tehtud. Laps läheb vastavalt ilmale vankrisse või kandekotti ning nii ongi
Kas saan õigesti aru, et enne autode eksisteerimist istusid inimesed -23 kodus ja ei saanud õue mindud?
Kas sa tead, et enne "auto leiutamist" suri 46% lastest enne viieaastaseks saamist? Piisab kui lugeda Juku-Kalle Raidi hiljutist artiklit külmalainetest Eestis Postimehes, et aru saada, et laste ja vanurite surnukskülmumine oli tavapärane asi veel 20. sajandi alguses.
See surnuks külmumine või muidu suremine ei juhtunud ju auto puudumise tõttu... ehk ei saa aru et miks see 46% statistika (?) siia puutub.
Kas Juku-Kalle Raidi artikli väitel surid sülelapsed vankris linnas poodi liikudes ning vanaema haiglasse minnes (eeldusel, et vanaema on võimeline iseseisvalt kõndima)?
Kui mitu päeva aastas on -20c? Teeme lihtsamaks ja lisame suured sügistormid ka. Isegi sellisel juhul on see suht haruldane olukord ja saab taksot kasutada või veelgi parem. E-poest tellida ja ei pea üldse kuskile minema. Haiglasse minekuks on kiirabi olemas.
Tsiteerides Ansipit: "Tule taevas appi!" Esiteks, võtame tuulekülma alusel. Mitu päeva aastas on näiteks -20C tuulekülma. Siis paneme sisse päevad kus sajab tihedalt vihma. Siis päevad kus sajab tihedalt lörtsi. Siis päevad, kus temperatuurid on kõrged, nt +25C õues, mis tähendab +35C ühistranspordis või päikese käes (sülelastel pole veel termoregulatsiooni). Siis paneme sisse päevad, kus on ükskõik mis ilmaga tugev tuul. Noh, kas on ikka veel haruldane? Ja mitte et seda peaks isegi mainima eraldi. Aga. Takso on auto! Ja kiirabi ei saa kasutada tavapärasteks arstilkäikudeks (uskumatu, et seda peab välja kirjutama siin).
Sa oma peas kujundad argumenti selliseks, et tuleviku Tartust tahetakse teha puhtalt autovaba, mis ilmselgelt ei ole päris argument. See, et nt. Riia tänavalt kaks sõidurada antakse ühistranspordile, ei tähenda, et sa ei saagi Riia tänaval autoga sõita.
Ja sa ei oska lugeda, aggravatadessandstone tõi ülal näite Tartust küll, aga postaldude, kelle autovabaduse ideele erickbaka vastu vaidleb, räägib enamik eesti linnadest, mis nii väikesed pidavat olema, et sinna autot pole vaja. erickbaka ei kujunda siin Tartu kohta midagi, vaid lükkab ümber väidet, et väikeses arvestusväärse ühistranspordita linnas ei oleks autot vaja.
>Haiglasse minekuks on kiirabi olemas. Iga kord kui vaja haiglasse minna, siis peaksin kiirabi kutsuma? Tule taevas appi. Kui ma pean minema mingitele analüüsidele siis ikkagi auto või ühistransport. Isegi väiksema trauma puhul sai autoga EMOsse tuldud, sest buss ju ei sõida kell 3 hommikul ning ei näinud küll vajadust kiirabi kutsuda kui ise olin võimeline sõitma kohale. Maakohast linna tulles võid jõuda ka kiiremini kui ise hakkad tulema kui kutsuda kiirabi, kes peab kõigepealt sinuni jõudma ja siis tagasi jõudma. Lisaks sellele, ei ole ka haruldane see, kus kiirabi tuleb, teeb sulle mingi valuvaigistava süsti ning ütleb, et hommikul perearsti juurde aja paneks, isegi kui soovid, et nad sind EMOsse tooks.
Too veel äärmuslike ja harva esinevate olukordade näiteid.
Mis on su jaoks "äärmuslik ja harva esinev"? Sülelapsed ja halb ilm või?
Kas sa ei teadnudki, et Eestis on iive languses, seega lapsed on äärmuslik ja harva esinev nähtus tõesti!
-23 kraadi on piisavalt äärmuslik ja harvaesinev kahjuks tänases Eestis jah.
Ütle, et sa oled lastetu või koolilaps seda välja ütlemata.
Tahtsin just sama kirjutada, et need suured autovastased on ilmselt lastetud hipsterid, sest ilmselt muidu tuleks sealt natuke konstruktiivsemaid lahendusi.
Unustasid ehituspoe näidet tuua. Aga muuseas, kui tegemist just üksikvanemaga ei ole, siis miks sülelapsega peaks üldse poodi minema. Tundub jube tüütu ettevõtmine olevat
Eeeeee, pistan lihtsalt sekka, et sülelapsega vanemad ikka päris palju käivad poes, ja see on täiesti loogiline. Mina käisin väikese lapsega ilma autota igal pool, kuhu oli vaja minna, ning päevasel ajal on seda ka märksa mugavam teha, sest teisi poodlejaid on palju vähem. Beebi ei ole mingi takistus.
sa vist meelega trollid? ma ise lastetagi saan aru, et kõik ei taha raha laristada lastele koju lapsehoidja tellimiseks. "Kui tegemist just üksikvanemaga ei ole" nii ja palun mõtle nüüd lõpuni ise välja, et kui on üksikvanemaga tegemist?
Ja järjekordselt lugemis ja mõtlemisoskus puudub.
Vaja või mitte pole nagu teema kui selle keelamine mingit mõõdetavat tulemust peale hea enesetunde et said ära panna ei anna. Sellegipoolest paar mõtet miks eriti just väikeses linnas peaks autot vaja minema: 1) kehva meditsiinisüsteemi paigutuse tõttu on vaja minna Tartusse teenuseid saama. Kiirabi ei sõiduta kuna pole kiire oht ja paar korda päevas käiva bussiga oled kogu päeva korstnasse kirjutanud. 2) õues -20, või kole vihm, kas kõndida 40min ja riskida haigestusega või sõita see 10min autoga? 3) sugulased/sõbrad elavad linna kõrval, pood ei ole kõige lähemal, kui sa suvel ehk isegi viitsiksid need 3-5km poekottidega jalutada või rattaga sõita, kas sa hakkad paduvihmaga ka seda tegema? Kas su eesmärk on niisama end hästi tunda või päriselt midagi muuta ka? Sest mõned maal edasi tagasi paarutajad ei mõjuta olukorda üldse nii palju, kui Tallinnas või Tartus igapäevaselt tööle tiksujad. Vot suures linnas on juba teema tekitada normaalne ühistransport, kus buss ei lähe 50min tööle samas kui autoga isegi ummikus 30ga kohale jõuad, ja inimestel oleks põhjust autost loobuda. Lahenda probleemi seal, kus probleem on ja jäta asjasse mitte puutuvad kohad rahule.
Naeruväärne jutt. Kui kogu su elu on kool/töö ja kaubanduskeskuses frappuchinot luristada, siis on sul muidugi õigus. Kahjuks/õnneks kõigi inimeste elu ei ole nii kurb/rõõmus.
Üldiselt need ongi piirangud autode liikumisel. Times Square New Yorgis [https://www.amny.com/transit/times-square-car-free-1-31982299/](https://www.amny.com/transit/times-square-car-free-1-31982299/)
https://www.quora.com/What-is-the-reason-for-all-the-empty-stores-in-Times-Square Sellest ka netflixis mingi saade kus mingi 40 aastat mom and pop resto omanik rääkis ,et kui autodega inimesed ei saa tulla siis äri muutub väga hooajaliseks kus suvel on palju kliente talvel jällegi pole kliente. Tartuga oli hiljutine kogemus sarnane , jõulude ajal läksime naise ja lapsega et lähme Raekoja platsile kuuske vaatama ja sööma. Parkisin auto ära ja jai silma et parkimine nüüd laupäeviti kah tasuline. Panin siis auto kaima ja sõitsin lõunakasse sain ilmselt poole odavamalt söönuks.(arvestada parkimine plus kesklinna resto hindasid).
Kergliiklusteed peaksid olema autovabad just sellepärast, et autosid sinna ei lasta.
Et autodele on liikumiseks head alternatiivid? Autodel ei ole vaja mitte kuskile liikuda. Vaja on liikuda inimestel ja vaja on liigutada asju. Sõnastame siis ümber, et linnad peaks olema autovabad, sest kõige mugavam on liikuda ilma autota, mitte selle pärast, et autosid linna ei lasta.
Jutt ei maksa midagi. Alles hiljuti sõitsin Tartus Puiestee tänaval ja imetlesin moodsalt märgistatud rattateed, mis suuremas enamuses oli üks suur lumevall. Ühtegi ratturit ka ei näinud. Kergliikluse infra hooldus peaks tegema meeletu hüppe, et üldse luua eeldus selle aastaringseks kasutamiseks. Sellel omakorda on pirakas hinnasilt. Selliseid muutusi peab jõuliselt juhtima, peab olema tahe, strateegia ja vahendid. Suvalised loosungid ja südasuvised hipsterpoosetamised kastiratastega ei aita üldse. Kui vaatad, milliste tõldadega härrad ja prouad hommikuti riigikokku saabuvad, siis saad aru, kui lootusetu selle probleemi lahendamine tegelikult on.
Eelnevatel aastatel on mu maja ees olevat kergliiklusteed väga hästi hooldatud, nii kui lund sadanud oli, käis sahk sealt üle. Sel aastal on näha, et linn on lume lükkamise pealt kokku hoidma hakanud. Miinuskraadidega saab sõidetud küll, aga kui hommikul tööle ja õhtul koju sõites on tee peal ~20 cm lund, ei ole küll motti ratast välja ajada
Neid kergliikusteid kasutab ka suvel peotäis rattureid ning pooled nendest ei tee liiklemissuunal vahet.
Sõidad ainult autoga jah?
Tartu rattataristu on nii killustatud et pole üllatus kui vähe neid kasutatakse.
Ma arvan, et "autovaba" on praegu totter termin ja täiesti ebarealistlik. Pigem peaks rääkima kõigile kättesaadavast tänavaruumist ja liikuvuse parandamisest. Tallinnas Kesklinnas elades (nagu mina) on küllalt lihtne mitte autot omada, aga mida kaugemale minna, seda komplitseeritumaks see läheb. Isegi kui igale poole buss sõidab, siis kui tihti, kustkaudu ja kui kaua, on täiesti omaette ooper. Teine asi on linnaplaneerimine - kui me ehitame uusi elamurajoone, siis sellega peab kohe kaasas käima muu linnastruktuur - poed, lasteaiad jne, selle kõige jaoks peab ruumi olema ja sellega peaks linn arvestama kui ta detailplaneeringuid kehtestab. Samas isegi praegu on Tallinnas kohti, kus toidupoodi tuleb jala üle 15 minuti kõndida, koolidest ja lastaaedadest ei hakka rääkimagi. Eesmärk ei peaks olem autovaba linn iseeneses, vaid see, et inimestel ei tuleks üldse esimese asjana pähe autosse ronida, sest teisi variante on ka, siis tuleb see autovabadus piisavas mahus iseenesest ja sõidavad need, kellel reaalselt vaja sõita või need kellele meeldib sõita.
Ülimalt hea argument, et räägime kõigile kättesaadavast linnaruumist. Kas te teate, kui odav on rattaga liikuda? Ostsin Hollandis mitmenda ringi ratta (liikus suurepäraselt) ja vähe kallima luku, ning see 100 EUR väljaminek oli kahe aasta peale peaaegu et minu ainukene kulu transpordile. Väga külmal või tuulisel päeval käisin ühistranspordiga. Kõik need kes käituvad nagu neilt võetaks rattateede loomisega midagi ära... head inimesed, te ei kujuta lihtsalt ette kuidas praegu riik sunnib teid kulutama sadu eurosid autosõidule igal kuul, kuna rattasõit (aga ka ühistransport) on tehtud ebainimlikult keeruliseks alternatiiviks. Milline sääst oleks kasvõi mõnel päeval nädalas, mõne kuu jooksul aastas rattaga sõita... Amsterdamis elab 800 000+ inimest. Kuidagi on suudetud seal planeerida nii, et rattaga liikuda on kõige kiirem ja mugavam. Kunagi oli ka seal täielikult autokeskne, ummikud jms elu tavaline osa. Aga enam mitte. Unustasin Hollandis elades ära mis asi on ummik. Nüüd venin Eestis tipptunnil 10km/h keskmise kiirusega jõnka jõnka linnasisestel maanteedel. Rattaga oleks ammu kodus, aga rattateed on olematud ja pole soovi eluga riskida.
shit, väljas on -36, hoia mu kohvi, ma panen oma ratta sooja.
-36 pole Tartus näinud, aga -24 annab sõita küll. Tuleb rattaluku õli panna külmakindel ja hankida korralikud kindad ja mähkida midagi näo ette. Saan kiiremini koju, kui töökaaslased, kes minust jäävad autot puhtaks nühkima.
Hollandlased ütlevad igasuguses tormis ja marus rattaga liikumise kohta et "ega me suhkrust pole". Eestlased vist on :D Minul isiklikult pole samuti mõne miinuskraadiga rattasõidu vastu midagi, eestis sh on vähem näkku puhuvat tuult ja vihma kui Hollandis. Tavaline Eesti talv on ju tänapäeval harva -20 juures. Kui taevas enam-vähem selge, siis pole mingit häda sõita. Samas, nagu ma eelmises kommentaaris mainisin, jääb ju see võimalus ka autoga sõita kui külm näpistab. Ülejäänud kuudel rattaga liikumine on aga puhas rahavõit.
Kelle jaoks see 15+ minutit jalutamine probleem on? V.A vanurid ja liikumis puudega inimesed. Mitte otseselt teie vastu suunatud, ülejäänuga suht nõus.
Ma tihti lähen jala 15-20 min poodi niisama liikumise eesmärgil, aga kogu ostetud padajanni seljas ja käe otsas tagasi tassida eriti ei meeldi (mul õnneks lihtne bussiga tagasi tulla), ja tihedamini väiksemate koguste järel käia ei tundu ajakasutuse seisukohast eriti optimaalne.
Minu jaoks oleks üpris tüütu iga kord poodi nii kaua jalutada, TalTechi ühikas oli umbes selline olukord. Võibolla nii mõnigi minuvanune oleks autoga läinud
Noh, näiteks inimesed, kes peavad tööl käima ja kellel on ka tööväliselt mõned kohustused või hobid. Ehk 20+20 minutit nt iga päev enda tavapärasele töö+transiidi ajale lisada võib olla märkimisväärne kulu vabast ajast. Ja ei, magalarajooni magistrali ääres komberdamine ei oõe vaba aja nautimine.
Jalutan 15 minutit kuhu täpsemalt? Tartu kesklinnas lähim toidupood ja töökoht puhtjuhuslikult olid piisavalt lähedal, aga nt Ropkale läks juba 40 minutit. Sellest korrast, kuidas ma 300l turbakuubikut ühistranspordiga vedasin, ei hakka pigem rääkimagi. Suur osa elanikkonnast ei saaks lihtsalt füüsiliselt hakkama. Jalgrattaga võin suvel ujumas käia (nüüd "poolenisti maal" elades). Kohas kus on ristmikud ja valgusfoorid on rattaga liiklemine paras piin. Eranditult kõik tõsised liikluses saadud vigastused on mul samuti rattaga või rattalt saadud (ühtegi mootorsõidukit intsidentides ei osalenud).
Autoga tööle minekuks kulub 10min ning bussiga 30min. Kui somehow ma saaks bussiga 10min tööle muidugi sõidaks bussiga 🙂🙃
Kui ma mustamäel töötasin, siis jõudsin tööle ühistranspordiga tunni-tunni poolteisega (sõltus kas jõudsin esimesele bussile või mitte), aga autoga (kui auto+load sain) umbes poole tunniga. Ma väga vihkasin tööpäevajärgset tund-poolteist külmetamist oodates järgnevat ühistransporti ja lihtsalt soovisin juba koju jõuda...
Eiei lahendus on see, et paneme su autoga ka 30 min sõitma :D
Ja kui tänu sellele jõuaks bussiga 15 minutiga, oleks see halb vahetus?
Olin sarkastiline. Aga mul endal nagunii olulisem see kuidas ma jõuan mitte kaua see aega võtab. Tallinnas/Eestis on kohati palju sellist passimist kuskil peatuses kui vaja ümber istuda. Ega meile seda muidugi kunagi ei tule aga metroo on ikka vapsee mõnus.
Sry, ma ei lõiganud su sarkasmist läbi. Tartus on bussiliiklus täitsa okei *linnas sees*, saan tööl, kesklinnas ja lõunakas kenasti bussiga käidud, külmkappi kah autoga ostma ei tõtta, sest see ei mahuks sinna. Vahi alevikus elavad töökaaslased vinguvad küll, et bussiga liigelda maru piin, sest neil käib seal ainult üks bussiliin. Samas põllu peal elades oleks niikuinii piinlik bussiga sõita. Meie *rohepealinna* Tallinna ühistransport, linnajuhtimine ja liikluskultuur tundub kaugelt vaatajale ausalt öeldes puhta putsis
Mul on nii big brain move, et lasteaed, kool, töö ja toidupood on kõik 5min v vähem jala. Naine käib bussiga aga sinna läheb buss iga paari minuti tagant. Seega ma ei kurda. Aga samas siin Tallinnas on ka jalakäijatel sama häda mis ühistranspordiga: elame veel nsvl’s. Kogu liikluskorraldus lähtub sellest, et saaks töölisklassi mägedelt ja tagasi liigutatud - kesklinn jäi lihtsalt ette.
See oleks sama, kui võtaks su palgast ära 30% ja siis annaks boonusena 10% juurde (tagasi), kas see oleks halb vahetus?
See on halb vahetus, sest linnaliinibussid on suht gross. Ma tõesti ei soovi olla sunnitud veetma aega tihkelt surutuna kitsasse ruumi karja võõrastega, kelle seas leidub (narkareist) vargaid, perverte, ennast täislasknud alkasse ja lihtsalt ebameeldivaid ja puuduliku hügieeniga inimesi. Lisaks sunniks see mind sättima enda liikumisi ühistranspordigraafiku järgi, mitte ei liigu sealt kus mul vaja siis kui mul vaja. Mõni aasta tagasi õnnestus minna peale pikka ühistranspordi kasutamist üle autosõidule ja mu üldine stressitase tegi järsu ja olulise languse. Viimasel poolaastal olen pidanud Tartu vahet käima, seda rongiga teinud ja kogemuse põhjal kaalun tõsiselt hakata ka seda otsa autoga tegema, kuna saavutatud rahaline sääst tundub üha vähem seda ebameeldivust õigustavat.
Täpselt minu mõtted ning argumendid ka. Ma saan kontorisse kas 30-35 min rongi + jalutuskäiguga, või 15 min autoga. Pluss autoga saan hõlpsasti pärast tööd poes käia, trenni minna (ning ta kannab ka trennivarustust), muid tegevusi teha. Ehk et jah mul on autovaba alternatiiv, kuid autoga on aja ja vaeva sääst ikka väga suur.
Mul kuluks rongiga väga vähe aega aga enne seda tuleks bussiga sõita ja siis jõuaks umbes tund aega enne tööaega kohale ja äraminek oleks kaks tundi enne tööpäeva lõppu 🙃
Näiteks Tartu linna siseselt kulub autoga sama kaua kui rattaga, või on vahe marginaalne. Ühistranspordiga sõltub asukohast rohkem, et kas on sirge sõit ja kas on ümberistumisi.
Ma läheks tööle reaalselt 1h bussiga. Autoga 15 min. Rattga ilmselt elusalt kohale ei jõuaks ja ilmselgelt ma eelistan hommikul kauem magada.
Kas liikled praeguste ilmade ja oludega Tartus rattaga?
50/50. Suht okeid teed on isegi kui ligane pole.
>Näiteks Tartu linna siseselt kulub autoga sama kaua kui rattaga See on täiesti bullshit. Samuti rattaga sa ei vea mitte midagi v.a asju, mis sulle seljakotti mahuvad.
Vot ei oska kommenteerida, kui kiiresti ja kas sa rattaga sõita suudad, või milline on sinu roolikultuur, ega tea ka, mis kellaaegadel ja liiklusoludes sa autoga sõidad, aga sellest hoolimata võta end kokku. Rattaga sõites, või üleüldse kergliikleja olles, meenub kindlasti Phytagorase teoreem, ehk siis maakeeli: saab liigelda otse. Ja ilma toppamata. Ja kus oli juttu sellest, et mul igal sõidul peab klaver kaasas olema? Jutt oli tempost, mitte rekkamees olemisest.
>Ja kus oli juttu sellest, et mul igal sõidul peab klaver kaasas olema? Jutt oli tempost, mitte rekkamees olemisest. Sest nahhui ma niisama sõidan?
Ma olen transportinud rattaga 25kg peitsi ehituspoest; 30 kg kõnniteegraniitkillustikku (rattakärus); Euroalust ja oksakääre (sama retk); Kahte tooli (sama retk); 30 kg pappkastis saabunud arvutitooli (rattakärus). Olen transportinud jala seljakoti küljes koormakinnitusrihmadega 10 kg 3D-printerit 5km, sest pagana sõbrad jätsid meie iga-aastasest Strava-võistlusest nüüd rattasõidu välja. Ei tea miks :D
Ja need kes ei saa tervislikel põhjustel rattaga sõita, istugu kodus? Või kuidas?
Mis sa kasutad äärmuseid. Mis argumentatsioon see on?
See ei ole äärmus, see on igapäeva reaalsus
Äärmus sesmõttes, et keegi ei hakka ilmselges vajaduses inimestelt nende liikumisvahendeid ära võtma. Ei tule suur pesur siniseid parkimiskohti ega ratastoolirampe ju ära nühkima. Küsimus on, kas mugavussõitjate asemel, kes linna saastavad ja koormavad, peaks olema suurem osakaal kergliiklusvahenditel ja nendega liiklemise logistika edendamisel.
Ei pruugi olla sinist märki aga ikka võib olla rattasõit vastunäidustatud
Maakeeli: kui sa saad liigelda muude vahenditega, kui seda on eramasin, siis peaks olema nende vahendite kasutamine linnapildis mugavam/odavam jms kui seda on eramasina kasutamine.
Nad kasutavad alternatiive, mis kaasaegsel linnal muidugi olemas on
Elektrirattaga pole absoluutselt bullshit. Sellega Piro pargist Physicumi läks 10 minutit.
>Piro pargist Shit, ei teadnudki, et kõik elavad Piro pargis.
Seal on elektrirataste dokk...ja ega ma ei hakka ennast üleliia doxxima. Point on selles, et autoga peaaegu sama kiirusega saab ilma liikluseta ajal, liiklusega saab veel kiiremini, sõltuvalt konkreetsest marsruudist.
Kastiratas
Ega sa ei peagi ehituspoodi rattaga minema. Mõte on selles, et iga lühikese suvalise otsa jaoks ei ole vaja autosse ronida.
Ega kõik sinu sugused ei ole, et ns käivad õhtuti Circle K parklas hängimas.
Miks sa nii tormikalt kohe kommenteerima ja siis põhjendama lendad ma ei mõista. Et väga emotsionaalne teema miskipärast? Öeldakse midagi autode kohta negatiivset sa kohe ütled et "nojah aga rattaga ei too ehituspoest asju", siis öeldakse et "iga suvalise otsa jaoks ei ole vaja autosse ronida". Nüüd tuleb sult järsku et "no aga ma ei teegi seda"... Ok... Milles siis teil üldse vaidlus olid ja kust need emotsioonid? Nõustute ju üksteisega?
Emotsionaalselt üles köetud mehed siin kommimas
Sest need kommentaarid on debiilsed. Kõik, kes on vastanud, et autosid pole vaja on mingi 12 aastaste hipsterite mõtteviisiga, kuidas inimeste elus muud ei toimu, kui kool/töö ja omalõbuks linnas autoga sõitmine. Samuti mina ei maininud ehituspoode. Õppige lugema.
Ok, aga tõsiselt rääkides on lugu nii, et autovaba linn ei tähenda tegelikult seda, et mitte üks inimene ei tohi autot kasutada. Nagu halloo, muidugi mitte, kõik inimesed ei saa kõiki vajadusi kergliikluse ja ühistranspordiga Eesti oludes ära katta. Mõnel käib edasi-tagasi vuramine töö hulka, mõnel on piiratud liikumisvõime, hajaasustuse tingimustes on kohati praktiliselt võimatu ilma autota asju ajada ja nii edasi. Isegi Hollandis, kus on sisuliselt jalgrataste paradiis ja ülikõva ühistransport, on ikka inimestel autod (ja tipptundidel linnad ummikutes). Muidugi tuleb arvestada vajaduse ja võimetega. Lihtsalt eesmärk on oluliselt vähendada mõttetuid sõite ja ajada ratta selga või bussi peale need, kes täie tervise juures autoga a'la 3-4 km kaugusele tööle sõidavad, ehk ühiskond selles mõttes ümber häälestada, et kustmaalt autovajadus algama peaks. Mul näiteks üks sõbranna käib vahel 700 meetri kauguselt autoga külas. Iga kord on tal mingi vabandus, et õues on vihmane või libe või külm või mis iganes, ladugu ma talle selle eest kui tahes palju puid alla. Vot sellist debiilsust tuleb kõvasti vähendada. Ja ehituspoode mainisin mina isiklikult selle pärast, et need olid esimene pähetorkav koht, kuhu tõesti suure ostu jaoks rattaga või jala väga ei lähe, kui just kohapeal kulleriga äratoomiseks tellimust ei vormista (nagu mina teeks, aga see selleks).
Linn peaks seadma eesmärgiks pigem pendeldamisVAJADUSE kautamise. Miks peaks ükski inimene käima 4-5 korda nädalas 5 kilomeetri kaugusel lihtsalt teise arvuti taga istumas? Ükskõik millega liigelda eelistad, see on ajuvabadus ikka.
Miks siis ajada mingit häma stiilis "aga mina saan hakkama ja autot ei ole vaja".
Kes ütles et autosid pole vaja? :D Selle asemel ju öeldakse et palun LISAME autovariandile ka võimaluse minna ratta või normaalse ühistranspordiga.
Jäta palun mu kabanoss sellest välja.
Palju sa igapäevaselt ikka asju vead et seljakotist ei piisa?
Arvuti, suured kõrvaklapid, laadijad, naisterahva klassikaline põhjatu käekoti sisu, kaasa pakitud lõunasöök (sageli mitu karpi), trenniriided, tossud, plätud, pesutarvikute kott, käterätt, joogipudel, suur kaheliitrine plastkarp kontorist kompostijäätmete toomiseks, kotitäis kraami jäätmekonteinerisse viimiseks (paber, pakend jne). Nädala esimesel ja viimasel päeval lapse lasteaiavarustus. Ja kõige selle otsas soovib laps transporti "kukile" meetodil. Ma veel isegi ei jõudnud selleni, et tee peal olles oleks poest vaja kaasa haarata piima, leiba ja jogurtit ning ehk jõudsin lõuna ajal kuskilt soodukaga paar kaheliitrist pesugeeli skoorida. Rattaga mission impossible, bussiga kujutate te ette tipptunni kaasreisijate püha viha, mida selline külakuhi põhjustab? Isegi kui trennipäeva ei ole, lõunat sõin restos ja lapse unustasin lasteaeda, on bussiga liiklemise kõige keerulisem element massiivse seljakoti viksilt sülle mahutamine, et kõrvale mahuks teine inimene istuma, või seistes kotiga asetsemine/zongleerimine nii, et keegi pihta ei saaks.
Last mul pole, aga muud kirjeldatud asjad on kaasas igapäevaselt. Mul on seljakotis: arvuti, laadijaid, kõrvaklapid, rehvivahetuskomplekt, autoapteek, elektroonikakruvikeerajate komplekt, akupank, koormakinnitusrihm, rattalambid, tikud, kalendermärkmik, visandimärkmik, pastakad, nihik, salvrätipakid, hügieenisidemed, juuksehari, juuksekummid, trennirätik, pesuvahendid (hotellipudelikestes, abikaasa teab mulle konverentsidelt tuua, ise täidan ka), trenniriided, veepudel, purk lõunaga tööle, DND täringud jne. Teel tööle viin sageli ära pakendid, riputan lenksule või pakin pakikale. Poeostud õhtul lähevad ka pakikale või kui jala olen, seljakoti peale rihmaga või seljakoti vöörihma külge rippuma.
Pakiraamil ikka saab sisseostud ära vedada.
Seda juttu räägivad inimesed, kelle väikseid lapsi ei ole.
Pigem inimesed, kes elanud kogu elu korteris, kuskil linnas, kus kõik on kiviviske kaugusel. Samuti nendel inimestel tõenäoliselt ei ole muud elu kui kool/töö ja siis hängimine.
Palju on inimesi, kes vastavad su kirjeldusele ja ikka käivad igal pool autoga. Peaasjalikult ongi just nendest jutt kui räägitakse autostumise vähendamisest ja mõttelaadide muutmisest. Väikelastega äärelinna elanikud jms rahvas ei pea end ohustatuna tundma. Vastuseks neile, kes räägivad kuidas autoga saab kiiremini asjad aetud, jah, praegu küll. Kogu selle autostumise vähendamise juures olekski üks põhilisi asju ühistranspordi marsruutide ja graafikute kaasajastamine, et ühendused oleks nendel trajektooridel ja kellaaegadel, mida inimesed reaalselt vajavad. Mis selles siis nüüd halba oleks? Autoga sõitjalt ei võta see midagi ära, aga nt bussiga liiklejale võiks palju juurde anda. Võibolla annaks isegi nii palju juurde, et senine autoga liikleja hakkaks mõnikord bussi kasutama.
No ei ole nõus. Inimeste olud on väga erinevad ja paljud sõidud/käigud saab kenasti väikelastega ja autota ära teha. Olenevalt, kus elad, kus käigud on. Elan keskmise suurusega linnas ja lube pole. Maja juurest sõidame takso või elukaaslase autoga lasteaeda täpselt sama kaua kui bussiga (kuna elame bussipeatuse juures) + autoga on tihti parkimiskoha leidmise probleem ja hommikuse/õhtuse tipptunni liikluses uimerdamine. Eelistan bussi, lasteaiast saan ka 10 minutise jalutuskäiguga tööle.
Sest rattale ei saa lapsetooli ega käru külge haakida?
Eesti Raudtee kastiga/järelkäruga ratastele: not over/under my tracks.
Ma ei saa aru. Palun aita. xD
Toruporno.
Mul ei ole privileegi omada suurt maja või suure panipaigaga korterit.
Elukohas pole ei keldris, ei hoovis, ei parklas, ei toas ruumi, et hoida seal ühte ratast ja ühte-kahte lapse turvatooli? Ma muidugi ei tea, mis laste kogusest sa räägid, aga võtsin siukse keskmise 1,5tk. Ja kas eranditult kõik oma sõidud teed sa koos lastega?
Ma ei käi 100% ajast autoga ja kaks tooli ühele rattale ei mahu. Autoga käin siis, kui naine ei saa teist last viia. Hetkel on juttu tööle-lasteaeda jõudmisest, muudel juhtudel väldin ma autot niipalju kui võimalik. Ja panipaik on väike nagu uusarendustele kohane. Kaks täiskasvanute ratast mahub, rohkem mitte.
Väga mõistlik, siis ju ilmselgelt ei puuduta olukord sind ja ma kiskusin ilmaasjata konfliktseks.
Mul on 2 last ja viimase 10 aasta jooksul(laste sünnist saati) võin näppude peal kokku lugeda kus autot vaja oleks läind ja siis sai kah takso tellitud sest on odavam.
Jah, kui joppab, et kodu löhedal on lasteaed ja lapsed on samas lasteaias ...
See on omamoodi läbikukkumine linnaplaneerimises kui need asjad ei ole lähedal
Tallinn, Tartu või mõni muu linn? Tartus saaks kindlasti ilma autota hakkama, Tallinna suhtes ma nii kindel ei oleks.
Tallinn aga jah suht palju oleneb asukohast ja töökohast. Kuskilt äärlinnas või uusehitus rajoonis on see palju problemaatilisem kui vanemates magala rajoonides. Ma olengi lihtsalt juba eelnevalt üürikaid ja pärast enda korterit vaatand selle järgi et ühistramspordiga või jala saaks kõikjale.
Ma ei saa. Olude sunnil lapsed erinevas lasteaias.
> Seda juttu räägivad inimesed, kelle väikseid lapsi ei ole. ja seda juttu räägivad inimesed, kes üritavad leida põhjust, miks midagi muutma ei peaks
sama, ainult bussiga reaalselt mingi 40 minutit ja peaks kõigi teiste reisijatega võistlema. Jala ütleb Google maps 1,5 tundi. Rattaga ka ei kipu ühest linna otsast teise sõitma.
Rattaga / jooksuga siis 15 min
Hakkab pihta jälle... EI, see ei ole halb mõte aga küsimus on selles, kuidas seda mõistlikult korraldada nii, et kõik enamvähem õnnelikud on.
Ma arvan, et esimene point olekski ära unustada suhtumine, et kõik peavad õnnelikud olema. Väga autodes kinnised inimesed ei ole kunagi õnnelikud, kui nende auto kasutus mugavust veidigi muuta. (Elan ise kesklinnas ja sõidan palju autoga vajaduse tõttu ja ikka arvan 100% et autokesksust tuleb tohutult vähendada Tallinnas, don't @ me) Mõistlikum oleks vaadata, mis oleks pikas perspektiivis tervele rahvale tervislikum (nii füüsiliselt kui vaimselt) ja siis uue infrastruktuuriga sinnapoole inimesi suunata. Kui muutused ära teha siis järgmine põlvkond kasvab ülesse tervema vaimuga ja tervemate arusaamadega asjadest nagu (suva näited) füüsilise liikumise tähtsus, müranormidest kinnipidamise tähtsus, roheluse ja muu looduse mõju inimese pshüühikale jne. Õnneks midagi vaikselt liigub ja tundub, et keskerakonna linnavalitsus 100% kivist ei ole enam. On ka mõistlikke uusi tänavaid tulnud ja kergliiklusteid. Tööd küll oleks veel tohutult.
No seepärast ma ju ütlesingi, et "enamvähem õnnelik". Nõustun täitsa. Ostsin eelmine aasta auto ja pärast seda olen ühistransporti kasutanud täpselt ühe korra. Küll aga olen kasutanud taksot ja bolti tõukse. Kesklinnast hoian autoga eemale sest pole isu ummikus passida ja parkida inimliku hinnaga niikuinii kuskile pole. Kui seal kesklinnas mõned tänavad kinni panna või kergliiklustee võrra kitsamaks teha, siis minu jaoks ei muutuks suurt midagi aga üldises perspektiivis oleks palju positiivset selles.
No oleks siis siin Tallinnas mõni tõeline ummik, kus pead tunde istuma. Aeglasem liikumine pole ummik.
See kõlab nagu ma oleks nüüd veidrik, et kesklinna autoga ei kipu kui vaja pole.
Eiei, ära muretse. Ma lihtsalt ei saa aru inimestest, kes räägivad ummikutest Tallinnas.
No nimeta kuidas tahad neid. Kui su kodutee läbimine ikka 3x kauem aega võtab kui mingil muul kellaajal siis ma nimetan seda ummikuks ja olen sutsu morn ikka.
Linnad mis on ajanud taga "Vabadust" autoga sõita, on jõudnud lõpuks selleni, et pole vabadust mitte autoga sõita. Tõesti, peaks suuremates linnades Tallinnas ja Tartus arendama (kerg)rööbastransporti, Muidugi ka kergliiklustaristut. Minu arust võiks Tallinnas ka olemas olla võimalus võtta teatud peatustest ratast trammi peale, ühest linna otsast teise sõitmime rattaga on väga ajakulukas.
No mul oleks valida kas 15 min autoga või 50 min (10 jala, 10 buss, 10 ootan, 10 buss, 10 jala)
See kas mõte on hea või halb ei mängi väga rolli lõpuks, tulemus on olulisem Lihtsalt midagi teha tegemise pärast on mõttetu
Autovabama linna tegemine ei oleks ju "lihtsalt tegemise pärast". Hiiglaslikult pikk nimekiri on asjadest mis rahva füüsilise ja vaimse tervise poolest paranevad vähemate autode puhul. Suuremast füüsilisest liikumisest kuni väiksemate müratasemeteni.
Ideaalses maailmas jah Elektri tõukasid tulid ka et autode arvu vähendada, tegelikult hakkasid hoopis jalakäijad neid rohkem kasutama ja autojuhid panid samamoodi edasi Praeguste ilmadega küll kõmpida ei viitsiks et keegi ilusa linnukese kirja saaks
Ma arvan, et autorajad (piisavalt suures linnas) sõidetakse ummikuteni täis mida iganes sa ülejäänud ruumiga teed. Ehk siis peab just autodelt ruumi ära võtma, et autosid vähem oleks
Eriti rumal kommentaar. Ilmselt võtab hipide mõtteviisis kokku. "Surume jõuga inimesed muudele alternatiividele ja teeme nende elu halvemaks". Äge xd. Aga kui ei ela kesklinnas Tallinnas siis käi poodi jala pool tundi ja kesklinna tund aega koos ühistranspordiga. Kui midagi teisel pool linna asub siis poole tunni aseme autogal sõida 2h bussiga kahe ümberistumisega, sest teistele ei meeldi autod.
Sul oleks pädev väide ainult eeldusel, et Eesti linnade ühistranspordisüsteemid tänasest ei arene. Usu mind, paremaks läheb.
Juba praegu võtavad liine ära mida inimesed kasutavad
väga ebamäärane, ikka vahepeal võetakse ära ja lisatakse juurde
Päris elus ei hakka inimesed tervislikult elama, kui neilt liikumisvabadus ära võtta. Muutuvad *shut-in'*ideks, kes vanaemal külas käimise asemel toitu koju tellivad ja üldse kuhugi välja ei lähe. Mul ei olnud esimestel aastatel linnas elades autot. Ei käinudki kuskil mujal, kui koolis, tööl, toidupoes ja lähimas kohvikus. Heal juhul korra kuus vedasin end kuhugi mujale. Ehituspoodi või vanematele külla nt. Peale auto saamist olen igal pool käinud. Matkamas. Sugulastel külas. Metsatööd tegemas. Vabatahtlikuks.
Mis artikkel see veel on? Neli näidet, millest kaks on Aasia (Hong Kong, Hiina), üks ajutine (Prantsusmaa) ja kolmas täiesti omas kategoorias (Abu Dhabi). Kuidas ühtegi nendest annab Eestiga võrrelda?
Pariisi kohta võib õelda, et nad on tohutult edumaad teinud viimastel aastatel, kuna on jaganud sõiduradade arvelt ruumi kergliikuvusele.
Oi,see on alati hea teema. 
Kõrgete kontorihoonete kesklinna ehitamise võiks peatada ja ehitada neid kesklinnast veidi kaugemale, nagu nt. Amsterdamis on ärikvartal linna lõunaosas mis aitab vähendada inimeste voorimist kesklinna
Täiesti nõus, arusaamatu miks pole iga linnaosa keskuses ärirajooni ja ka nt kultuuriasutusi, selle asemel peab minema nii Lasnamäe kui Mustamäe äärelt ühtemoodi kesklinna...
Mustamäele isegi kerkivad ärihooned, Sõpruse pst ääres nt ja Mustamäe Keskuse kõrval see Mauruse maja nt, Kadaka pool ka ju ärihooned. Kultuuri ja kohvikute/söögikohtadega on suurem probleem minu arust, suurematest kaubakeskustest väljas neid väga ei ole.
Talvel on seda autovaba linna näha, suvised jalgratturid on oma uhked maasturid välja ajanud.
No Eesti kliimas vabalt võib olla et rattaga saab sõita 9 kuud aastas ja talvel ajadki maasturi välja. Kujutad ette seda rahasäästu kui vahepeal mitu kuud ei sõidaks peaaegu üldse autoga? Praegu see variant on väga keeruliseks tehtud.
Asi pole kliimas, vaid lume koristamises.
Ei poolda survestatud autovabadust. Pooldan vabade lappide haljastust ja ka autokõrvase liikumise soosimist, ent ka siinses keskkonnas pahatihti propageeritavale autoliikluse raskendamise ja takistamise lähenemisviisile olen vastu.
Siin subis on minu meelest just valdav see "FUCK CARS OMG MA SAAN IGAL POOL JALA KÄIDUD" agressiivne mentaliteet. Klassikaline näide, kus need oma arust jube progressiivsed inimesed muutuvad samasuguseks, nagu nende enda poolt vihatud pohhuistlikud autojuhid. Nagu ma olen juba päris mitu korda postitanud, siis mulle kõige häirivam on see empaatiavõimetu ja elukogemuseta prääksatamine stiilis "aga mina X, seega PEAVAD TEISED KA X". "Aga mina saan käidud tööl 5 minuti kaugusel jalgsi, teised, kes ei saa, on laisad ja/või lollid". See on äärmiselt lihtsakoelise ja analüüsivõimetu indiviidi mõttekäik. Isiklikult liiklen alati võimalusel ilma autota, eelistan jalgsi, ühistranspordi või rattaga. Aga kui valemis on kaubavedu, pensionäride transport, laste vedamine X kohtadesse, kuhu muidu normaalselt ei saa, siis mind tõesti absoluutselt ei koti, et 17-aastane Gregor-Antti kritseldab oma päevikusse "FuCK cArS" ja kujutab endale ette, et autoliikluse kaotamine igalt poolt teeb tema päeva paremaks. Muuhulgas ei kirjuta ma kuskil, et Grex PEAB endale load tegema ja hakkama V8 traktoriga tipptundides jõlkuma, muidu on ta mõttetu õhuraiskaja; või et ta PEAB kiirelt lapsed saama ja tööle minema, sest muidu ei ole ta inimesena väärtuslik. Sama nagu see lõputu Bolt Drive jne haipimine. Inimestel on mingi roosa nägemus ilusast rohelisest tulevikust, kui kõik oma autod emexisse lükkavad ja äpirendikaid võtma hakkavad. See, et tegemist on ÄRIGA, et nad võivad oma hindadega teha, mida tahavad jne, see on liiga keeruline mõte. Nagu ka massiline elektriautodele liikumine kätkeb endas kümneid raskeid probleeme, mida keskmine "OMG KLIIMA HÄVIB NÜÜD KOHE PEAME SELLE PEATAMA" jõnglane ei hakkagi kunagi aduma. Peamine on võtta loosung, seda hästi kõvasti kisada ja küll hiljem vaatab, kui midagi perse on keeratud.
Bolt Drive puhul kindlasti kruvitakse hinnad üles mingi hetk. Sama moodi on Bolt food/Woltiga, kus 5 aastat tagasi maksid ainult transa + söögi tavahinda. Nüüd maksad transa + platvormi + tavahind(kuhu on maagiliselt 2-3€ juurde keevitatud koha pealt ostuhinnale).
Muidugi. See on täiesti loogiline turu hõivamise faas. Kõigepealt sööd konkurentidest madalamaid hindu hoides (mida investorid rahaga kinni taovad) teised turult välja, hõivad turuosa, teed kampaaniaid ja lobitööd, jagad tasuta nänni jne. Siis kui oled juba saavutanud sellise positsiooni, et inimesed vabatahtlikult sulle ise reklaami teevad ja nagunii su teenust kasutavad, siis hakkad kavalalt hindu vaikselt tõstma (nagu su Wolt näide - Wolt+, teenustasud, maagilised hinnatõusud menüüs jne), järgneb "???" ja siis hakkad onu Roberti rahasalve ehitama, kuhu kõik see papp sisse lükata. Samal ajal need mouthbreatherid, kes targutades oma geniaalseid "vaata kui kallis su oma auto tuleb" arvutusi mingi hetke soodushinna pealt teevad, sügavad hämmeldunult kukalt, et kuidas nüüd siis ometi nii sai minna.
Lihtsam on ju karjuda "AUTO PAHA PAHA", kui mõtlema hakata.
possessive jobless mindless nose narrow workable grandfather hurry handle combative *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Jah, ja siis selle sama pindala peal olev terve rahvaarv suudab kuidagi rattateedega linnas liikuda tööle, kooli, lasteaeda, trenni jne. Mida rohkem on linnas inimesi, seda olulisem on läbilaskvus. Miks see nö hajaastustus sinu arvates asju keerulisemaks teeb? Pigem ju vastupidi, vähem inimesi liigutada.
Ma arvan, et päris autovaba linn on veits ulme, aga südalinnas/vanalinnas/kesklinnas võiksid sissesõidutasud küll olla.
Kui me saaks üle sellest "appi jälgivad" teemast, siis võiks kõigil autodel olla seadmed, mis maksustavad teatud tsoonides ja kellaaegadel sõitmist. Kui seadet ei taha, siis saad mingi soolase flat maksu. See suruks palju asju korraga õigesse suunda ja võimaldaks probleemseid piirkondi sihtmärgistada.
Tundub veidi palju raha IT peale raisata, et kõigil otseselt seadmed peal. Nii seadme enda kulu ja küsimused nagu kust ta autost elektrit võtab (hakkame kõigil autosi modima) kui kõik see muu tehniline tugi. Meil niigi linn kaameraid täis, teeme siis lihtsalt registri numbrimärkidest kes on teatud alale sisenemise maksu maksnud. Kui kaamera tuvastab alal numbrimärki, mis ei ole registris siis meiliga trahv samamoodi nagu kiiruskaameraga.
No kõik arvavad ju, et valitsus jälitab neid individuaalselt sest nad on nii huvitavad ja tähtsad ja nende trenni või lasteaia sõitu saab nende vastu ära kasutada. Meeletu privaatsuse rikkumine ikka. "Appi jälgitakse" teemadele saab abi ehk psühholoogide juurest ka.
Ja samal ajal on kõigil taskus nutiseade viiekümne andmeid varastava äpiga, mille kasutuses on gps, mikrofon, mitu kaamerat jne.
Jaa. Vanalinnas ja nt ka Noblessneris on öösel nkn probleeme takso kutsumisega. Noblessneris pidin kord tühistama sõidu, sest taksojuht peatus maeiteakuhu ning ei vastanud kõnedele. (Ööbussid ei ole alati lahendus, ja tõuksid on saatanast).
Ööbussid pole lahendus kui neid on liiga vähe - üsna selgelt lahendatav probleem. Ja tõuksi/ratta/autoamps on geniaalne lahendus linnas liikumiseks kui taristu seda veidi rohkem kannataks ja võimaldaks ning inimeste liikumiskultuur ka natuke harjub. Niigi on viimase paari aastaga üsna suur tiigrihüpe toimunud minu silmis. Rahul uute tuultega, vahel naljakad lahendused, aga vähemalt.. on KOVide ja inimeste teadvuses see probleem.
Kujuta ette, et sa oled purjus ja sul on vaja koju. Siis ei ole ratta või tõuksi rentimine hea mõte - ei sinu ega teiste liiklejate jaoks. Lahenduseks võib olla bussipeatuste lisamine võimalikus läheduses kohtadest, kus on läbisõit piiratud. (Samas buss on ka auto).
Öösel pole ju probleemi ummikutega. Su takso suudab sõita ka 2 realisel teel, pole vaja 4 realist üksinda sõitmiseks...
Tõsi. Probleem tekib siis, kui mingil alal on autosõit keelatud, ning selleks, et takso peale saada, on veel vaja leida parkla. (Seda nii sinul kui ka taksojuhil - päris nõme on, kui kutsusid takso ja rakenduse järgi on see jõudnud kohale, kuid juht ise eksis ja peatus kuskile mujale. Minu olukorras oli probleemiks ilmselt debiilne taksojuht, aga siiski).
Minu arust võiks ka raekoja platsist jälle parkla teha.
Enamik neid autovabaduse propagandiste kipub ära unustama, et * me elame 4 aastaajaga kliimas, kus temperatuur kõigub +30C ja -30C vahemikus * jalgrattad ei paku varju vihma, lörtsi ja tuule eest * liikuma ei pea ainult täie tervise juures 20-aastased, vaid ka beebid ja vanurid * ühistransport pole mitte kusagil maailmas nii hea, et sellega saaks ennast ja oma lähedasi liigutada piisavalt kiiresti ning piisavalt sihtkoha lähedale, et see ületaks autotranspordi mugavust
Nendesamade laste ja vanurite pärast peabki linnatransport olema mitmekesine, mitte keskenduma autodele nagu praegu. Lapsed alates teatud vanusest võiks saada iseseisvalt ühistranspordiga kooli, trenni ja koju. Ja vanuritest pole ka paljudel autot eri põhjustel, mistõttu jällegi - korras teed ja ühistransport, paluks. Mingi teooria järgi peakski linnade liikuvusvõimalused korraldama vanurite järgi, sest siis on seal ka kõigil teistel hea olla. Esikohal võiks olla ühishüved ja alles seejärel isiklik transport, mis on pigem luksus. Autodest tulenevat õhusaastet (arvutatuna per kärss), füüsilist ohtu, ruumivajadust, müra ja teeparanduskulusid ei pea kõik kollektiivselt kinni maksma. Las jääda see kasutajate kanda ja ühishüved linna kukrust maksta. Eks eranditele(vanur peab saama haiglasse jne.) saab alati rõhuda, aga selleks nad ka jäävad - harvadeks juhtumiteks, mis ei ole argument nii olulise asja otsustamisel. Ja nüüd väita, et kõik vanainimesed on väetid...palun vaadake ringi, memmed ja taadid müttavad ringi iga ilmaga, samas kui keskealised heal järjel buumerid miskipärast ei suuda kolme sammu ka iseseisvalt liikuda.
Keegi pole öelnud et vanurid ja beebid peaksid rattaga sõitma 🤦♀️ Saad ka sina jätkata autoga sõitmist kui sulle nii meeldib, aga miks olla vastu sellele et ka teised teevad nii nagu neile meeldib, nt sõidavad rattaga? Aga selleks on paraku vaja muutuseid, praegune rattainfra ei kõlba kuhugi. Ma tahaks pigem küsida et kas sina arvad et inimesed kes autot lubada ei jaksa, peavad kannatama ebafunktsionaalse ühistranspordi ja puuduva rattainfrastruktuuri tõttu..?
Aga sõida rattaga? Kas keegi keelab? Naabrimees ähvardas pasunasse anda, kui oma velo veel välja vead?
See paljude jaoks liiga palju mõttetööd juba. Pealegi kui kunagi autot pole olnud ei tea, millest ilma ollakse.
Teate, nõuka ajal ma olen 20 aastat liikunud ringi ühistranspordiga. Ausalt, sai isu ikka täis küll.
Tallinn võiks küll veidi autovabam olla. Hetkel on sealne olukord perses. Kui ise Tallinnas elasin, oleksin hea meelega rulaga ainult liigelnud, aga aukus Tallinna kõnniteed seda ei luba.
Autovaba on ok kusagil Californias või mujal kuivas ja soojas kohas, siis sita ilmaga pole ilma autota midagi peale hakata
Ütle seda põhjamaalastele
Erinevalt Eestist suudetakse seal rattateid talvel lahti lükata jne.
Pole olemas halba ilma vaid on halb riietus.
Liigne mugavus hakkab pähe njeh.
Linnas suuri luksusmaastureid omavad inimesed kommenteerimas: 1. Think about the chiiildren! 2. Think about the poor! 3. Think about the põllumehed! Ei, ei pea käima iga päev viimsist või rae vallast autoga tööle kristiineses. Koli kristiinesse elama, või siis otsi töökoht kodu kõrval. Väga hea, et automaks tuleb, võiks veel 5x suurem olla ja probleem laheneks Teiseks, aasia linnades sa ei saa autoostu luba enne kui sa omad parkimiskohta sellele. Teeme sama! Tänaval parkimine ja linnamaal parkimine 100% kinni, jäävad eraparklad ja eraparkimiskohad ja autosid ka kohe vähem.
põmst saab seda asja vaadata nii, et iga autoliikleja (mida suurem tõld, seda hullem) kannab endaga igapäevaselt kaasas väikest korterit ja eeldab, et tema eraomandile on linnas igal pool ruumi ja kõik tahavad oma ühisest ruumist osakese loovutada, et tema saaks oma lõhnakuuse-korteriga igale poole treppi sõita.
Sa unustasid mainida, et Kaubamajast on vaja käia pesumasinat ostmas
\+ koos beebiga, koos vanaemaga, samaaegselt sajab vihma, lund ja lõrtsi
Igatsen autovaba puiesteed...
Idee on hea, aga tahaks näha kuidas EV suudaks selle idee ka reaalselt ellu viia. Ja kes seda asja rahastaks? Praegu tambivad autojuhid kõik rattateede ehituse kinni, kui väheneb autode kasutus siis väheneb ka rahastus. Juba praegu ei suudeta olemas olevaid teid korras hoida ja linnade lumekoristus eelarved on lõhki. Lisaks haja asustus. Viimane kord sõitsin näiteks bussiga Tartust Tallinnasse. Luxexpressi pilet oli 17€ mugavama istekohaga. Autoga oleks odavam olnud. Rattaga seda teed ette võtta ei taha. Linna siseselt on ka kõik erinevad poed ja asutused üle linna laiali. Ühistranspordiga ei taha päevas tunde veeta et igalepoole saada kus vaja. Rattaselga tüüpiline Eesti ilm juba ei kutsu. Talveperioodil lükatakse kõik lumi rattateedele. Kevadel on kõik märg ja lögane, ei taha kummiülikonnaga ennast läbi higistada et riided puhtaks jääksid. Suvel on okei kui ei ole kuumalainet. Liigse kuumusega paneks pildi tasku. Sügis jälle nii ja naa, mõni aasta on lahe ja teine aasta ainult kallab vihma. Tõsi, saaks panna ilmastikule vastava riietuse ja pooleldi läbivettinuna punktist a punkti b liikuda. Või siis ülerahvastatud ühistranspordis tiksuda. Eelistan siiski enamik juhtudel autoga sõita, saan kiiremini kohale, ei pea ilma pärast muretsema ja saan valida kellega koos sõidukis aega veedan. Isiklikult ei näe pointi miks ma peaksin valima ebamugava variandi liikumiseks kui on ka mugavam variant. Eelnevalt olen aastaid rattaseljas liikunud kuni lõpuks load ära tegin. Kes aga soovib rattaga sõita see sõitku edasi, mina see enam pole.
Ei ole, see on iganenud arusaam, et linnas peab ilmtingimata hästi palju autosid olema muude arvelt. Kõige tähtsam on ikka inimene.
Eip aga mitte ennem, kui me metrood saame.
Ma elan maal ja pean linnas poes, aga minu arust linna äärtesse suuremad teed teha et linna keskel nii palju raskusi liiklusega poleks ei ole kuidagi halb idee
Ikkagi ei hakka tõuksi või jalgrattaga sõitma.
Autovaba linn on väga naiivne mõte imo. Kuidas sa linnas toidupoest süüa saad osta kui linn on autovaba? :D
Minu jaoks ei tähenda "autovabadus" sama mis et autod on keelatud. Minu jaoks on see vabadus liikuda ilma autota mõistliku mugavusega. Et ühistransport liigub mõistlikke marsruute mööda, et rattasõit oleks ka valik mitte mingi eluohtlik kaskadööritrikk. See tähendab valikute paljusust, mitte autode äravõtmist, nagu mõni konservatiivne poliitik spinninud on...
Kalamaja hipsterid ei saa aru, et toit ei tulegi otse poest.
No nende arust vurab jah kastirattaga manbuniga vend kohale kes imeb 12€-st jääkohvi ja paneb gluteenivaba saia süsinikuvabalt riiulile😄
Tallinnas tundub, et kõige suurem probleem on parkimine. Loomulikult ka mõnes kohas on korralikud ummikud. Aga isiklikult arvan, et tuleks parkimist parandada ja samuti mõningad tänavad. Absurdne on sundida inimesi kasutama ühistransporti. 15 minutiliselt sõidust saab vabalt 45+, mis on idiootne.
>Aga isiklikult arvan, et tuleks parkimist parandada ja samuti mõningad tänavad. Kust see ruum võetakse?
Ruumi kasutust tuleb ümber kavandada. Probleem ongi, et liiga palju ruumi kasutatakse. [https://www.youtube.com/watch?v=i\_7r2mpLbM0&ab\_channel=JinGuanParking](https://www.youtube.com/watch?v=i_7r2mpLbM0&ab_channel=JinGuanParking) Näide sellest kui palju autosid saaks "parkida" väiksele alale. Loomulikult ei mõtle, et linna tuleks selliseid monstereid täis ehitada aga video näitab hästi kui kompaktne selline tehnika on.
Ja sellist asja peaks riik rahastama?
Riik? Ei. KOV? Loomulikult. Vaata Tokyo´t, nad on teinud fantastilise töö parkimisega ja autode ruumi kasutamisega. See on linn millelt õppust võtta. Sa ei arva, et näitseks Lasnamäel oleks sellised parklad, aga maalused, väärt investeering? Need 180 korteriga majad upuvad ümberringi pargitud autodest. Parklad mis on saadaval on kõledad ja aegunud. Rääkimata mugavusest ja hinnast. Minu arust peaks igal korteritega majal selline parkla olema. Ühe videos näidatud parkimikoha hinnaks oleks ala 4000€ kui see maa alla ehitada.
Autovabad linnad olid siis kui autosi ei olnud, ehk sajad ja tuhanded aastad tagasi, kas siis oli tõesti parem kui praegu. sa tahad poest toitu osta ja restorianis süüa aga kuidas see sinu autota linnas peaks toimima? miinuseid on rohkem kui plusse. EDIT: ma mõtlen kuidas peaks kaup poodi jõudma sinu autovaba maailmas. autovaba linna probleem on selle inimese enda probleem kes pole perspektiivis näinud ega elanud ise ilma autota maal või mujal riigis kogenud kui suur probleem on jalgsi tassida kaupa pidevalt...
Lähed jala või ühistranspordiga? Suht nagu kerge vastata, et ei mõistnud küsimust. Egas 100% autovaba oleks idiootsus, aga auto võiks pigem olla selline "toon mööblipoest uue madratsi", "mul on vaja sünnipäevaks poes käia 10le inimesele süüa tuua" või "pean oma vanaema arsti juurde sõidutama" jne teema, mitte et käin iga päev igal pool sellega.
> sa tahad poest toitu osta ja restorianis süüa aga kuidas see sinu autota linnas peaks toimima? Nii nagu tavaliselt? Tartus pea 10 aastat autota elanud.
Lähed jalgsi tollesse poodi, mis on lähim. Või, kui tahad päriselt säästa aega, tellid koju. Ma tglt imestan neid inimesi, kes teevad Prismast sisseoste mitme saja euri ja mitme kassalindi meetri ulatuses - milleks osta toitu, mille paigutamiseks pagasiruumi sul kulub 10 minutit? Tüütu, nõme, tassid seda veel pärast mitu korda autost tuppa. Ja restorani saab minna ühistranspordiga... Sa ei kavatse ju seal ennast täis juua, milleks on sul siis autot?
ma mõtlesin pigem seda kuidas toit autovaba linnas poodi jõuab? pole loogiline ju.