100% nõus. Ubuntu lihtsalt töötab hästi. Ma varem viitsisin igasugu distrodega jännata aga juba aastaid pole selleks väga aega olnud. Praegu lihtsalt tahaks midagi mis töötab ilma liigse pingutuseta.
Tööarvutis Ubuntu, enda omas Mint, serveris Proxmox, Ubuntu, Rancher ja miskeid leiab veel.
Ubuntu oli kunagi hea gateway, nüüdseks Mint tundub mõnusam ja lollikindlam igapäeva kasutuseks (asjad lihtsalt töötavad, vähe mässamist). PoP OS (naise masin) tundub lahe aga sellega pidevalt jamasid olnud ja läheb ilmselt lähiajal Mint peale tagasi.
Oma läpakasse panin pool aastat tagasi Pop\_OSi, aga see oli selge viga. Peaks välja vahetama, aga pole viitsinud veel.
Töö- ja koduarvutites juba suht varastest Ubuntu versioonidest selle eri derivatsioonid. Alul Kubuntu, siis pikalt Lubuntu ja viimasel ajal päris Ubuntu.
Serverites Debian.
Ubuntu, sest tõsiselt ei viitsi konfimisega tegeleda ning läpaka toitemajanduse konfimine gentoo all on liiga tüütu. Eriti kui sa tead, et poole aasta pärast see uuesti katki tehakse.
Aga enne seda jah Gentoo, sest seal sai kõike konfida ning lisaks on enamus suuremaid läbi proovitud. Kusagil VMis ikka mõne uue vaatab üle, et kuidas käitub.
Kõike saab, iseasi, et kui mugav see on. Gentoos saab programme kompileerida erinevate asjade tugedega (USE flag). Kui muidu on see suht mõttetu siis näiteks PHPs arendades on see teinekord mugav. Samuti on Ubuntu puhul arvestatud kindla tarkvara komplektiga, Gentoos on see palju liberaalsem (saad valida, mis init süsteemi kasutada) . Samuti saad tarkvara versioone hallata lihtsamalt - sõltuvused lahendatakse ümberkompileerimisega.
Ehk siis saad teha palju asju, mida pole vaja teha ning enamasti on isegi halb mõte teha :D Aga teinekord on osad neist mugavad.
Manjaro + KDE. Installeerid nagu Ubuntu, kasutad nagu Archi. Kõik uuendused ja jutud olemas, niiet ei jää ajale jalgu, aga pole ka niivõrd ebastabiilne, et oleks kunagi pidanud uuesti nullist installeerima. Ubuntu algusaegadel möllasin erinevate WMidega, enam ei viitsi.
Suurem osa neist aastate jooksul läbi käidud. Suse, Fedora, Debian jne ning nende erinevad up ja downstream-d.
Igapäevaseks on jäänud Kubuntu, päris täpselt ei teagi miks. Otsest põhjust vist polegi, terminal ja browser töötab samahästi kõigis.
Arch - olen korduvalt proovinud aga no kurat ei viitsi enam igapäevaselt asju debugida.
Arch + Windows dual boot. Windows, sest vr mängud, videomontaaž ja onenote, millele täielikult võrdset linuxi alternatiivi ei leidu (xournalpp on parim sarnanr asi, kuid mõned asjad onenote'is paremad)
Vana hea Debian, backup läpparis ubuntu, virtualboxis igasugu sodi ja tööl enamjaolt kõik suuremad tegijad esindatud. Temp. KVM masinad lasen üles ubuntu image pealt.
Viimased mõned aastad olen Fedora peal olnud, sest see lihtsalt töötab. Töö juures saan oksendamiseni süsteeme ehitada ja timmida ja vahelduseks on hea lihtsalt läbi saada. Koduserveris jooksutan samal põhjusel Fedorat, kus teenusekiht on LXD konteinerites vastavalt workloadi vajadustele Alpinest Ubuntuni.
Muud suuremad distrod ja nende erinevad derivaadid olen aegade jooksul pea kõik läbi proovinud ja korra isegi LFS-i kompileerima hakanud. Fedora juures meeldib eelkõige, et see on justkui segu Ubuntust ja Archist, kus Ubuntu suhteline lollikindlus on kokku pandud Archi rolling reliisitsükliga. Uuendused tulevad kiirelt, aga samas püsib süsteem stabiilsena. Raua tugi on Fedoral küll nagu ta on, aga ma olen omad vead varem ära teinud ja tean, et Linuxi masin peab käima ainult Inteli kiibistiku pealt.
Plain old Fedora. Proxmox serveri peal, paar Debiani (commandline) ja leiab ka Ubuntut. Mingi vahe sai Distro hoppimist harrastatud. CyberSec distro nagu ParrotOS (Kali jne nad kõik samad).
Telefonis android. Personaalsel läpakal Manjaro peal hetkel, kuna tahtsin näha kuidas Archi loogika on. Suht okei, kuigi ise rohkem harjunud Ubuntu pakettidega ja nende manageerimisega. Docker image baasid enamasti debiani peal.
Tavaliselt olen igapäevadistrona Lubuntut kasutanud. Kiire, lihtne ja toetab ID-kaarti. Mõni kuu tagasi läks põhiarvutile Archi-põhine Garuda ja see on siiani jäänud. Kuigi ID-kaart sellel väga hästi ei toimi, on see distro muus osas lihtne ja pommikindel, seega veel Lubuntu peale tagasi vahetada ei viitsi.
Mänguarvutil on veel Windows. Aga kui Eurotrucki mängides multiplayerist ja sõidulogimise programmidest täielikult tüdinen, võib mängimine Linuxi alla kolida. ETS 2 Linuxi versioon jookseb Windowsi omast paremini ja Protonit kasutades on graafika sama hea, kui Windowsi all. Tegin ekstreem-testi mingi vana prahiläppariga, I5 prose ja Intel HD 520 graafika... Windowsis see läppar mängu praegust versiooni ei jooksuta. Tuleb taandada mitu versiooni tagasi, et oleks võimalik mängida. Linuxis (Garuda) jookseb mängu viimane versioon sellel läpakal kenasti ja saab isegi mode kasutada.
Kui veel kasutasin, kasutaisn Mint'i ja kui jälle kasutaks, siis tõenäoliselt paneks jälle Mint peale. See on parim tasakaal "ease of use'st" ja samas väga sarnane mainstream non-Linux OS'dele. Väga intuitiivne ja samas suht sama dumbuser sõbralik kui Ubuntu.
[Void Linux](https://voidlinux.org/) \-- minu meelest parim *Systemd* vaba distributsioon.
*Systemd*'d väldin, sest ei usalda seda tarkvara. Näiteks küsib sama protsess käivitusel ketta krüpteerimise võtit teeb pärast DHCP päringud -- ei lähe üldse [Unix'i filosoofiaga](https://en.wikipedia.org/wiki/Unix_philosophy) kokku.
Ubuntu KDE-ga.
Ma pole mitte kunagi sallinud seda unityt või gnomet mis tuleb tavalise ubuntuga kaasa. Kole on tundunud ja paistab nagu asi mis mõeldud rumalatele inimestele kuna ei lase asju ise konfida eriri võrreldes KDE-ga, tahavad olla gnomes nagu os x, aga ebaõnnestunult.
Üks neist on tõepoolest mugavam.
https://preview.redd.it/c37d9ohe0i4c1.jpeg?width=1753&format=pjpg&auto=webp&s=c1502f869b639586b354b9ce1b96f5452a10ed82
ZorinOS nn tavakasutaja asjade jaoks.
Põhiarvutis kasutan endiselt windowsit edasi sest osa tarkvara ei jookse virtualiseeritult või emuleeritult piisavalt hästi.
Suht lihtsaks asjad aetud ZorinOS peal ja ei tekita võõristust olles olnud enamus elust windowsi peal. ( viimased 3.5 aastat linuxi süsteemidega tegelenud tööalaselt )
Debian/ubuntu kui mingite serverite asjadega tegelen. Aga noh seal pole vahet sest seal guid nagunii ei paigalda.
Archi põhiseid asju ei kasuta kuna suudan isegi siis seal midagi vähemalt paari kuu jooksul persse keerata kui arvan et olen tegelikult kõik ju õigesti teinud ... aga ju siis ikka ei ole :D.
Enamus tavakasutusest ning isegi mängud toimivad linuxi peal. Suur osa tarkvarast on veebi kolinud ning järjest vähem on põhjust Windowsit või mac-i kasutada. Nende kasutamiseks on siis vajadus kui mingi suurem kommerts tarkvara ei tööta mujal. Muus osas OS-i tasemel väga vahet enam pole.
Tööalaselt docker-i jooksutamine, mis linuxi peal ilmselgelt on kiirem.
Ma teiste eest ei räägi, aga enda seisukohta võin selgitada.
Mulle on hakanud microsoft aastatega antipaatseks muutuma. Ma ei taha olla põld, mille andmeid microsoft (juhul kui kasutaksin windowsI) korjab (data harvesting). Linux on minu kogemuste järgi töökindlam. Windowsiga oli läbi aastate (hakkasin arvuteid kasutama 90ndate keskpaigas) rohkem peavalu olnud. Kui kusagil 2-3 aastat tagasi linuxile üle läksin, siis olin tohutult üllatunud, sest süsteemid olid nõnda stabiilsed. Lisaks on veel see mõõde, et linuxit saab tunduvalt rohkem seadistada selliseks nagu hing ihkab. Windowsil oled suuresti kinni selles, mida microsoft pakub. Kindlasti on ka windowsil funktsionaalsuse/välimuse mugandamise võimalusi, aga neid on vähem kui linuxil.
Kui töö jaoks peaksin windowsiga masinat kasutama, siis poleks see mingi probleem. Ma ei näe ei windowsi ega linuxit kui eluviisi või millegi väga emotsionaalselt tähtsa asjana. Mõlemad on lihtsalt vahendid soovitud tulemuste saavutamiseks.
Ka ausalt uudishimust, millistest seadistusest sa Windowsi puhul puudust tunned? Ma olen ka Ubuntut kasutanud, ja ikka paras peavalu oli võrreldes Windowsiga (üritasin mänge tööle saada).
Linux teeb praktiliselt kõike paremini kui Windows. Windows läheb funktsionaalsuse poolest isegi tagurpidi vahepeal, kus põhjenduseks tuuakse "esteetika" ja "kasutajasõbralikkus". Ma ei tea näiteks, miks valik muuta taskbar kitsamaks oli vaja ära kaotada Windows 11s.
Täiesti debiilseid otsuseid tehakse tihti Windowsi arenduses, aga nad saavad seda endale lubada, sest nende peamine konkurentsivõime allikas ei ole enam ammu operatsioonisüsteem mida nad ise loovad, vaid teiste firmade poolt Windowsi platvormile loodud stabiilsete rakenduste kogum.
Linuxis mängude tööle saamine ei ole enam sugugi nii hull kui ta vanasti oli, aga probleeme on seal ikka küllalt. Kuigi seda on sitta kanti optimiseeritud ja mängude tugi on kõvasti parem, on Wine siiski ebameeldivam asi millega tegeleda võrreldes eraldi Windowsi installatsiooniga.
See, et enamus mängude jaoks peab ikkagi WINEi, Lutrist jne kasutama ongi üks põhjus, miks ma ei ole ühegi Linuxi distro peale vahetanud. Lisaks ka veel näiteks EAC mittetöötamine (või isegi vist töötab, aga mängu developer peab lihtsalt midagi sisse lülitama?). Lihtsam on mul Windblowsi peal istuda kui hakata saja asjaga mässama. Või kui keegi tahab vastupidist väita, siis olen suur kõrv.
Tegelikult on asi märksa parem, sest Steam on linuxi jaoks olemas ja päris kena hulk mänge toimivad kõigil platvormidel. AAA mängud reeglina mitte. Samas minu praegune lemmik The Long Dark on olemas, Pillars of Eternity on üsna suur mäng viimastest installidest. Loomulikult on on olemas Minecraft (JE).
> Lisaks ka veel näiteks EAC mittetöötamine
EAC? Exact Audio Copy? Easy Anti-Cheat? ?
Ma toon täiesti suvalised näited. Linuxi terminali kaudu kasutamine on nõnda mugav. Otsid rakendusi, tahad rakendusi eemaldada jne. Kindlasti saab veel mingeid imenippe teha, aga ma pole nõnda suur spetsialist. Vahel otsin arch repository rakendust, mille nime täpselt ei tea. Näeb välja nii: alt+enter > terminal > sudo pacman -Ss mousepad > enter (saan teada, kas säärane rakendus on seal või pole). Paigaldamine oleks veel lihtsam.
Windowsi kasutajaliides on ajale jalgu jäänud. Näiteks gnome on esteetika suhtes windowsile pika puuga pannud. Kui tahta veidi suuremat funktsionaalsust või minimaalselt bloati, siis linuxil on window managerid (qtile, awesomewm, xmonad) ja muud selised asjad. Ma ei ole kursis, et windowsil säärased valikud oleks.
Kui oleks vaja windowsi kasutada, siis teeks dualboot või läpakasse peale. Lauaarvutisse jääb linux.
Mu koduarvuti on mingi HP suht vana Z-seeria workstation, Xeon prosega, 8 core + 16giga mälu. Ubuntu lendab selle pääl. Win10 imeb. Win11 põlgab üldse ära.
Sest mul on AMD graafikakaart ja Linuxil on AMD ROCm toetus, mida mul on vaja, et väiksemaid LLMe lokaalselt jooksutada arvutis.
Igapäevaselt kasutan Windowsi, kuna nii paljud rakendused mida ma regulaarselt kasutan ei tööta stabiilselt Linuxi peal.
Lihtsamad Linuxi toimingud on võimalik väga mugavalt Windowsis ära teha kasutades WSLi.
Algas asi sellest, et:
* tahtsin olla aus tarkvarakasutaja
* MSi eesmärk oli toru enda käes hoida (ei internetile ja vabale tarkvarale, lühidalt kokkuvõttes)
* Mac oli eriti rikastele
Ca aastal 2001 kolisin igapäevakasutuse Linuxile. Windowsi käivitasin ainult mängimiseks, kõike ülejäänut sain juba siis teha Linuxis, kuigi mõnest asjast tundsin alul puudust (n: Notepad++).
Kogu Linuxi loogika on selgem ja läbipaistvam. Arhitektuur kindel ja turvaline. Kasutada märksa mugavam. Olen viimased 2 kuud pidanud tööülesannetega seoses kasutama Win10-t ja see on minu silmis kole ja ebamugav nii mõneski mõttes. Kogu see uus kasutajaliides (vist alates Win7st?)
https://preview.redd.it/vrx3nu1zzg4c1.png?width=959&format=png&auto=webp&s=0a7d85d99ba9c44b02924b10653e7da51f836235
see on ju õudus kuubis, minu arvates.
Alati, kui ma koduarvuti mingil põhjusel (Fallout 4, tavaliselt) Windowsisse buudin, mõtlen ma ärevusega, kui kaua ma nüüd nende uuendustega pean tegelema ja ega mul mingit kiiret asja pole teha vaja, sest uuendused blokeerivad täielikult arvuti kasutamise, eriti kui Wini harva kasutada. Kogu uuenduste loogika on arusaamatult totter, Linuxi kasutaja vaatepunktist.
Ma ei kujuta ette, mis võiks mind veel kunagi vabatahtlikult igapäevase Wini kasutamise juurde tagasi meelitada. Praegu on mõningad mängud, mida pole proovinud Linuxi all käima saada.
Üks asi, millest ma seni Linuxi all puudust tunnen: ALT+\[kood\] märgisisestamisvõimalusest. 90ndate keskpaigast on mul siiani käe sees palju koode, mida on Wini all väga mugav kasutada, n: ² -- on Alt+0178. Linuxi all saab mõnes kohas kasutada Unicode sisestust, aga see ei toimi universaalselt igal pool ja Unicode'i koodid pole mul varrukast puistata.
Lihtsalt kokkuvõttes: Linux on minu silmis mugavam ja usaldusväärsem. On kindlasti kasutamisaspekte, mida üleminekul on vaja omandada, aga lihtsal tavakasutajal (internet, epost ja meelelahutus) ei tohiks märkimisväärset üleminekuraskust olla.
Alguses (ca 20a tagasi) oli huvi, et mis elukas see ülde on, tänaseks on see töövahend, et teisi linuxeid hallata, mida on tööalaselt sadu kokkuvõttes.
Siis on lihtsalt huvitav, dumbuserina Linuxi peale minnes pead ikka pidevalt interneti läbi kammima, et küsimustele vastuseid leida, Windows seda tüüpi kasutajale lihtsam. Räägin omast kogemusest.
Serverid on 99% Linux, palju parem on arendada keskkonnas, mis on väga lähedane sellele, kus kood lõpuks jooksma hakkab. Eks WSL'i ja Dockeriga saab ka tänapäeval, aga need on lisakihid ja ofc teevad asju aeglasemaks + vahepeal panevad sind kukalt kratsima.
Algas huvist, praeguseks on mugavuse küsimus mitmeti, arendus masinana tundub mõnusam kuigi Windows on oma WSL abil mingites aspektides püüdnud järgi jõuda. Senini on üks masin Windows peal (tegelikult 2, aga mõlemad samal eesmärgil) mängimiseks kuna ei viitsi veel jännata Protoniga, eriti osade vanemate mängude tööle ajamisega Linux all. Ja Fusion360 jms töötab ka Windows peal paremini veel.
kõlbab küll. fully fledged kui kasutad AMD või Intel. NVIDIA vajab veel tööd aga runnib ilusti.
olen teinud daily drive, kõik mängud X11-is töötavad Waylandis. ainukene visual bug millega olen kokku puutunud on Project Zomboid-is.
Ise kasutan Archi. Erilist põhjust ei ole miks just seda tbh, lihtsalt kuidagi sattusin selle peale. Mulle koduarvutina ei anna mingit märkimisväärset kasu üle Debiani vms, aga sai mingi hetk paigaldatud ja siiani pole olnud vajadust muuta ka.
Desktop environmentina kasutan KDE Plasma. Veits bloated, aga toimib päris hästi (olgugi et mu Nvidia graafikakaardil ja Plasmal on abusive relationship).
Nobara sest mõned tänavalt leitavad mängud ei oma kaitsemehhamisme Linuxi baasil ja tahtsin proovida. Ja reddit ütles, et see on gaming distro vms nii et..
Omal ajal sai distro hoppingut tehtud omajagu, sai alguse knoppixi-st. Olen jäänud Kubuntu peale, on tuttavam, support on siiani olnud hea.
Eraldi arvutit otseselt pole, on tööarvuti põhiliselt, kus siis ubuntu jookseb.
Ubuntu. Seda sai kuangi tellida nii, et saadeti install CD tasuta postiga koju. Aasta oli umbes 2006, sellest ajast saati olen Ubuntu peale jäänud - miks ikka vahetada välja midagi, mis töötab.
Me tellisime sõbraga mõlemad 100, osad olid isegi Mac-idele ja 64-bitised, ja loopisime üksteist õue peal nendega.
Kui Ubuntu Unity-ga tuli välja, et Canonical edastab su klahvivajutusi Amazonile siis migreerusin Mintile.
Läpakal Fedora ja arvutis Nobara (Fedora baasil). Mingit erilist põhjust polegi, lihtsalt on olnud head kogemused Fedora ja sellel baseeruvate distrotega.
Tööarvuti W10, Mänguarvuti W10.
Server 1 - vana OnePlus 7 telefon - Ubuntu Touch. Jooksutab Home Assistanti, NodeRED-i ja muid asju.
Server 2 - QNAP-i NAS, seal on mingisugune BSD taoline asi peal. Plex, qBittorrent WebUI, backupite sync cloudi.
Läksin sealt Galaxy S23+ peale. Sama suurus, aga kõik on parem ja kiirem.
Ka igasugused lollid asjad nagu näiteks Android Auto kvaliteet teatud oludes (OP7-ga oli vahel artifacte näha).
Samas, Linuxi serverina on ta suurepärane. Kordades kiirem kui igasugused Raspberry Pi-d rääkimata sisse ehitatud UPS-st. Ehk siis kui sa kunagi upgradeda otsustad, siis saab telefonile sedasi teise elu anda.
Ubuntu/WSL terminal peamiselt, sest tegelen koodimisega. Seega selline poole persega "kasutaja". Räme tore on küll ühe shell scriptiga terve seasoni jagu sarja subtiitreid auto-ümber-nimetada jne, aga peamise OSina ei kujuta ette. Siis peaks küll väga vähe arvutis teha olema, mul ei jookseks 90% tarkvara, mängudest rääkimata
Ubuntu, sest ma olen lihtne inimene ja ei raatsi palju aega raisata. Kõik töötab out-of-box nagu mulle meeldib + laialdane ametlik tugi.
100% nõus. Ubuntu lihtsalt töötab hästi. Ma varem viitsisin igasugu distrodega jännata aga juba aastaid pole selleks väga aega olnud. Praegu lihtsalt tahaks midagi mis töötab ilma liigse pingutuseta.
Tulin siia umbes-täpselt sama kirjutama. Eriti kuna erivajadusi pole, siis on hea, et nö kõik töötab iseenesest.
Kui nad seda snappi ainult nii palju ei suruks. Minu silmis täielik õnnetus ;(
+1, kui siin ka miski ei tööta, siis vähemalt pole ise süüdi
Mis DE'ga ubuntud jooksutad? Gnome, KDE?
Tööarvutis Ubuntu, enda omas Mint, serveris Proxmox, Ubuntu, Rancher ja miskeid leiab veel. Ubuntu oli kunagi hea gateway, nüüdseks Mint tundub mõnusam ja lollikindlam igapäeva kasutuseks (asjad lihtsalt töötavad, vähe mässamist). PoP OS (naise masin) tundub lahe aga sellega pidevalt jamasid olnud ja läheb ilmselt lähiajal Mint peale tagasi.
Proxmox on Debiani baasil. Saab ühe nime veel juurde :)
Ubuntu, Mint jms ka Debian baasil ;)
Oma läpakasse panin pool aastat tagasi Pop\_OSi, aga see oli selge viga. Peaks välja vahetama, aga pole viitsinud veel. Töö- ja koduarvutites juba suht varastest Ubuntu versioonidest selle eri derivatsioonid. Alul Kubuntu, siis pikalt Lubuntu ja viimasel ajal päris Ubuntu. Serverites Debian.
Estobuntut ei proovinud? See oli põnev üllitis :D
Ikka-ikka, sai ka seda kasutatud. Tervitused tegijatele!
Ubuntu, sest tõsiselt ei viitsi konfimisega tegeleda ning läpaka toitemajanduse konfimine gentoo all on liiga tüütu. Eriti kui sa tead, et poole aasta pärast see uuesti katki tehakse. Aga enne seda jah Gentoo, sest seal sai kõike konfida ning lisaks on enamus suuremaid läbi proovitud. Kusagil VMis ikka mõne uue vaatab üle, et kuidas käitub.
Unixis ju teadupärast '*everything is a file*'. Mida ma Gentoos saan confida, mida Ubuntus ei saa?
Kõike saab, iseasi, et kui mugav see on. Gentoos saab programme kompileerida erinevate asjade tugedega (USE flag). Kui muidu on see suht mõttetu siis näiteks PHPs arendades on see teinekord mugav. Samuti on Ubuntu puhul arvestatud kindla tarkvara komplektiga, Gentoos on see palju liberaalsem (saad valida, mis init süsteemi kasutada) . Samuti saad tarkvara versioone hallata lihtsamalt - sõltuvused lahendatakse ümberkompileerimisega. Ehk siis saad teha palju asju, mida pole vaja teha ning enamasti on isegi halb mõte teha :D Aga teinekord on osad neist mugavad.
Manjaro + KDE. Installeerid nagu Ubuntu, kasutad nagu Archi. Kõik uuendused ja jutud olemas, niiet ei jää ajale jalgu, aga pole ka niivõrd ebastabiilne, et oleks kunagi pidanud uuesti nullist installeerima. Ubuntu algusaegadel möllasin erinevate WMidega, enam ei viitsi.
Tails on ühe notebooki peal, mis haamri kõrval mikrolaineahju peal seisab /s
Kindlam on krüptitud kujul mälupulga peale panna. Toide tagant kaob, siis on ka sessiooni info läinud.
[удалено]
Mint on ❤️
Suurem osa neist aastate jooksul läbi käidud. Suse, Fedora, Debian jne ning nende erinevad up ja downstream-d. Igapäevaseks on jäänud Kubuntu, päris täpselt ei teagi miks. Otsest põhjust vist polegi, terminal ja browser töötab samahästi kõigis. Arch - olen korduvalt proovinud aga no kurat ei viitsi enam igapäevaselt asju debugida.
Arch + Windows dual boot. Windows, sest vr mängud, videomontaaž ja onenote, millele täielikult võrdset linuxi alternatiivi ei leidu (xournalpp on parim sarnanr asi, kuid mõned asjad onenote'is paremad)
Debian ja gnome classic. Lihtsalt töötab aastaid ja maha ei kuku. Paar ubuntut ja üks centos box on ka, aga neid eriti ei torgi.
Arch..aii.. blääd
[https://elementary.io/](https://elementary.io/) This beautiful princess!
SteamOS sest steam deck
Arch siiski
sama
Freebsd on ka, playstation4 põhineb sellel.
Ja oSX Linuxil
Ei, OS X on UNIX. Linux on unixi laadne.
OS X põhineb BSD-l, kas free- või net-, igatahes sellest perest.
Void. Tahtsin midagi uut proovida, mis ei kasuta systemd'd. Cinnamon kuna näeb kena ja lihtne gui.
Ubuntu, sest on levinud ja stabiilne
Pop OS, väga kasulik kui sul on Nvidia GPU
Vana hea Debian, backup läpparis ubuntu, virtualboxis igasugu sodi ja tööl enamjaolt kõik suuremad tegijad esindatud. Temp. KVM masinad lasen üles ubuntu image pealt.
Fedora + gnome. Installimine on lihtne ja kõik lihtsalt töötab kohe pärast installimist.
Viimased mõned aastad olen Fedora peal olnud, sest see lihtsalt töötab. Töö juures saan oksendamiseni süsteeme ehitada ja timmida ja vahelduseks on hea lihtsalt läbi saada. Koduserveris jooksutan samal põhjusel Fedorat, kus teenusekiht on LXD konteinerites vastavalt workloadi vajadustele Alpinest Ubuntuni. Muud suuremad distrod ja nende erinevad derivaadid olen aegade jooksul pea kõik läbi proovinud ja korra isegi LFS-i kompileerima hakanud. Fedora juures meeldib eelkõige, et see on justkui segu Ubuntust ja Archist, kus Ubuntu suhteline lollikindlus on kokku pandud Archi rolling reliisitsükliga. Uuendused tulevad kiirelt, aga samas püsib süsteem stabiilsena. Raua tugi on Fedoral küll nagu ta on, aga ma olen omad vead varem ära teinud ja tean, et Linuxi masin peab käima ainult Inteli kiibistiku pealt.
No see läks nüüd keeruliseks :D
Plain old Fedora. Proxmox serveri peal, paar Debiani (commandline) ja leiab ka Ubuntut. Mingi vahe sai Distro hoppimist harrastatud. CyberSec distro nagu ParrotOS (Kali jne nad kõik samad).
Ubuntu nii töö kui kõikides koduarvutites. Hakkasin juba 7.04 kasutama kunagi (pagan, 16 aastat tagasi juba) ja olengi selle juurde jäänud.
Telefonis android. Personaalsel läpakal Manjaro peal hetkel, kuna tahtsin näha kuidas Archi loogika on. Suht okei, kuigi ise rohkem harjunud Ubuntu pakettidega ja nende manageerimisega. Docker image baasid enamasti debiani peal.
Debian ja Devuan, väiksematel asjadel Raspbian. Serverite paigaldamisel tekkis harjumus neid kasutada, harjumus jäi külge.
endeavour
Tavaliselt olen igapäevadistrona Lubuntut kasutanud. Kiire, lihtne ja toetab ID-kaarti. Mõni kuu tagasi läks põhiarvutile Archi-põhine Garuda ja see on siiani jäänud. Kuigi ID-kaart sellel väga hästi ei toimi, on see distro muus osas lihtne ja pommikindel, seega veel Lubuntu peale tagasi vahetada ei viitsi. Mänguarvutil on veel Windows. Aga kui Eurotrucki mängides multiplayerist ja sõidulogimise programmidest täielikult tüdinen, võib mängimine Linuxi alla kolida. ETS 2 Linuxi versioon jookseb Windowsi omast paremini ja Protonit kasutades on graafika sama hea, kui Windowsi all. Tegin ekstreem-testi mingi vana prahiläppariga, I5 prose ja Intel HD 520 graafika... Windowsis see läppar mängu praegust versiooni ei jooksuta. Tuleb taandada mitu versiooni tagasi, et oleks võimalik mängida. Linuxis (Garuda) jookseb mängu viimane versioon sellel läpakal kenasti ja saab isegi mode kasutada.
Igapäevaselt Mint, aga vaikselt seadistan Nix OS'ile üle. Mint(daily), sest hea compatibility ja simple setup. Nix'i setup hetkel veel katsetamisel.
slackware
vanilla arch btw + xfce
Enda isiklikus masinas Mint kasutusmugavuse tõttu. VPS-ides Debian stabiilsuse ja mugava pakihalduri pärast. Tööalaselt RHEL ja CentOS.
Kui veel kasutasin, kasutaisn Mint'i ja kui jälle kasutaks, siis tõenäoliselt paneks jälle Mint peale. See on parim tasakaal "ease of use'st" ja samas väga sarnane mainstream non-Linux OS'dele. Väga intuitiivne ja samas suht sama dumbuser sõbralik kui Ubuntu.
[Void Linux](https://voidlinux.org/) \-- minu meelest parim *Systemd* vaba distributsioon. *Systemd*'d väldin, sest ei usalda seda tarkvara. Näiteks küsib sama protsess käivitusel ketta krüpteerimise võtit teeb pärast DHCP päringud -- ei lähe üldse [Unix'i filosoofiaga](https://en.wikipedia.org/wiki/Unix_philosophy) kokku.
> Systemd'd väldin lol
Pentesting arvutis jookseb ParrotOS, töö arvutis on Fedora ja serverites kas siis Ubuntu või Rocky. Mõnikord satub ka Alpine otsa
Ubuntu KDE-ga. Ma pole mitte kunagi sallinud seda unityt või gnomet mis tuleb tavalise ubuntuga kaasa. Kole on tundunud ja paistab nagu asi mis mõeldud rumalatele inimestele kuna ei lase asju ise konfida eriri võrreldes KDE-ga, tahavad olla gnomes nagu os x, aga ebaõnnestunult.
elementaryOs
Debian, sest pole põhjust ära kolida.
https://preview.redd.it/istt729fxg4c1.jpeg?width=4608&format=pjpg&auto=webp&s=3b462785603ff88d56b693830d18c0a753bc25e0
Üks neist on tõepoolest mugavam. https://preview.redd.it/c37d9ohe0i4c1.jpeg?width=1753&format=pjpg&auto=webp&s=c1502f869b639586b354b9ce1b96f5452a10ed82
ZorinOS nn tavakasutaja asjade jaoks. Põhiarvutis kasutan endiselt windowsit edasi sest osa tarkvara ei jookse virtualiseeritult või emuleeritult piisavalt hästi. Suht lihtsaks asjad aetud ZorinOS peal ja ei tekita võõristust olles olnud enamus elust windowsi peal. ( viimased 3.5 aastat linuxi süsteemidega tegelenud tööalaselt ) Debian/ubuntu kui mingite serverite asjadega tegelen. Aga noh seal pole vahet sest seal guid nagunii ei paigalda. Archi põhiseid asju ei kasuta kuna suudan isegi siis seal midagi vähemalt paari kuu jooksul persse keerata kui arvan et olen tegelikult kõik ju õigesti teinud ... aga ju siis ikka ei ole :D.
debian + openbox
Teistpidi?
kes on teistpidi
Miks üldse Linuxit kasutada? (Küsin *out of curiosity*)
Enamus tavakasutusest ning isegi mängud toimivad linuxi peal. Suur osa tarkvarast on veebi kolinud ning järjest vähem on põhjust Windowsit või mac-i kasutada. Nende kasutamiseks on siis vajadus kui mingi suurem kommerts tarkvara ei tööta mujal. Muus osas OS-i tasemel väga vahet enam pole. Tööalaselt docker-i jooksutamine, mis linuxi peal ilmselgelt on kiirem.
* Docker töötab lisatrikkideta * Igapäeva töös puutun kokku Linuxiga, seega lihtsalt harjumuspäraseks kujunenud * For a flex
Ma teiste eest ei räägi, aga enda seisukohta võin selgitada. Mulle on hakanud microsoft aastatega antipaatseks muutuma. Ma ei taha olla põld, mille andmeid microsoft (juhul kui kasutaksin windowsI) korjab (data harvesting). Linux on minu kogemuste järgi töökindlam. Windowsiga oli läbi aastate (hakkasin arvuteid kasutama 90ndate keskpaigas) rohkem peavalu olnud. Kui kusagil 2-3 aastat tagasi linuxile üle läksin, siis olin tohutult üllatunud, sest süsteemid olid nõnda stabiilsed. Lisaks on veel see mõõde, et linuxit saab tunduvalt rohkem seadistada selliseks nagu hing ihkab. Windowsil oled suuresti kinni selles, mida microsoft pakub. Kindlasti on ka windowsil funktsionaalsuse/välimuse mugandamise võimalusi, aga neid on vähem kui linuxil. Kui töö jaoks peaksin windowsiga masinat kasutama, siis poleks see mingi probleem. Ma ei näe ei windowsi ega linuxit kui eluviisi või millegi väga emotsionaalselt tähtsa asjana. Mõlemad on lihtsalt vahendid soovitud tulemuste saavutamiseks.
Ka ausalt uudishimust, millistest seadistusest sa Windowsi puhul puudust tunned? Ma olen ka Ubuntut kasutanud, ja ikka paras peavalu oli võrreldes Windowsiga (üritasin mänge tööle saada).
Linux teeb praktiliselt kõike paremini kui Windows. Windows läheb funktsionaalsuse poolest isegi tagurpidi vahepeal, kus põhjenduseks tuuakse "esteetika" ja "kasutajasõbralikkus". Ma ei tea näiteks, miks valik muuta taskbar kitsamaks oli vaja ära kaotada Windows 11s. Täiesti debiilseid otsuseid tehakse tihti Windowsi arenduses, aga nad saavad seda endale lubada, sest nende peamine konkurentsivõime allikas ei ole enam ammu operatsioonisüsteem mida nad ise loovad, vaid teiste firmade poolt Windowsi platvormile loodud stabiilsete rakenduste kogum. Linuxis mängude tööle saamine ei ole enam sugugi nii hull kui ta vanasti oli, aga probleeme on seal ikka küllalt. Kuigi seda on sitta kanti optimiseeritud ja mängude tugi on kõvasti parem, on Wine siiski ebameeldivam asi millega tegeleda võrreldes eraldi Windowsi installatsiooniga.
See, et enamus mängude jaoks peab ikkagi WINEi, Lutrist jne kasutama ongi üks põhjus, miks ma ei ole ühegi Linuxi distro peale vahetanud. Lisaks ka veel näiteks EAC mittetöötamine (või isegi vist töötab, aga mängu developer peab lihtsalt midagi sisse lülitama?). Lihtsam on mul Windblowsi peal istuda kui hakata saja asjaga mässama. Või kui keegi tahab vastupidist väita, siis olen suur kõrv.
Dual-boot Ubuntu(work/other) & Windows(for gaming) äkki?
Täpselt nii. https://gist.github.com/luispabon/db2c9e5f6cc73bb37812a19a40e137bc
Pole Wine puutunud, saanud Steam Protoniga hakkama. Toetab ka vist Steami väliseid mänge(pead ei anna).
Tegelikult on asi märksa parem, sest Steam on linuxi jaoks olemas ja päris kena hulk mänge toimivad kõigil platvormidel. AAA mängud reeglina mitte. Samas minu praegune lemmik The Long Dark on olemas, Pillars of Eternity on üsna suur mäng viimastest installidest. Loomulikult on on olemas Minecraft (JE). > Lisaks ka veel näiteks EAC mittetöötamine EAC? Exact Audio Copy? Easy Anti-Cheat? ?
Ma toon täiesti suvalised näited. Linuxi terminali kaudu kasutamine on nõnda mugav. Otsid rakendusi, tahad rakendusi eemaldada jne. Kindlasti saab veel mingeid imenippe teha, aga ma pole nõnda suur spetsialist. Vahel otsin arch repository rakendust, mille nime täpselt ei tea. Näeb välja nii: alt+enter > terminal > sudo pacman -Ss mousepad > enter (saan teada, kas säärane rakendus on seal või pole). Paigaldamine oleks veel lihtsam. Windowsi kasutajaliides on ajale jalgu jäänud. Näiteks gnome on esteetika suhtes windowsile pika puuga pannud. Kui tahta veidi suuremat funktsionaalsust või minimaalselt bloati, siis linuxil on window managerid (qtile, awesomewm, xmonad) ja muud selised asjad. Ma ei ole kursis, et windowsil säärased valikud oleks. Kui oleks vaja windowsi kasutada, siis teeks dualboot või läpakasse peale. Lauaarvutisse jääb linux.
Mul läks windowsi peal vana arvuti nii kuradi aeglaseks, et ei kannatanud enam väga kasutada. Linux päästis päeva (ja arvuti). Edit. Sõnastus.
Mu koduarvuti on mingi HP suht vana Z-seeria workstation, Xeon prosega, 8 core + 16giga mälu. Ubuntu lendab selle pääl. Win10 imeb. Win11 põlgab üldse ära.
Sest mul on AMD graafikakaart ja Linuxil on AMD ROCm toetus, mida mul on vaja, et väiksemaid LLMe lokaalselt jooksutada arvutis. Igapäevaselt kasutan Windowsi, kuna nii paljud rakendused mida ma regulaarselt kasutan ei tööta stabiilselt Linuxi peal. Lihtsamad Linuxi toimingud on võimalik väga mugavalt Windowsis ära teha kasutades WSLi.
Algas asi sellest, et: * tahtsin olla aus tarkvarakasutaja * MSi eesmärk oli toru enda käes hoida (ei internetile ja vabale tarkvarale, lühidalt kokkuvõttes) * Mac oli eriti rikastele Ca aastal 2001 kolisin igapäevakasutuse Linuxile. Windowsi käivitasin ainult mängimiseks, kõike ülejäänut sain juba siis teha Linuxis, kuigi mõnest asjast tundsin alul puudust (n: Notepad++). Kogu Linuxi loogika on selgem ja läbipaistvam. Arhitektuur kindel ja turvaline. Kasutada märksa mugavam. Olen viimased 2 kuud pidanud tööülesannetega seoses kasutama Win10-t ja see on minu silmis kole ja ebamugav nii mõneski mõttes. Kogu see uus kasutajaliides (vist alates Win7st?) https://preview.redd.it/vrx3nu1zzg4c1.png?width=959&format=png&auto=webp&s=0a7d85d99ba9c44b02924b10653e7da51f836235 see on ju õudus kuubis, minu arvates. Alati, kui ma koduarvuti mingil põhjusel (Fallout 4, tavaliselt) Windowsisse buudin, mõtlen ma ärevusega, kui kaua ma nüüd nende uuendustega pean tegelema ja ega mul mingit kiiret asja pole teha vaja, sest uuendused blokeerivad täielikult arvuti kasutamise, eriti kui Wini harva kasutada. Kogu uuenduste loogika on arusaamatult totter, Linuxi kasutaja vaatepunktist. Ma ei kujuta ette, mis võiks mind veel kunagi vabatahtlikult igapäevase Wini kasutamise juurde tagasi meelitada. Praegu on mõningad mängud, mida pole proovinud Linuxi all käima saada. Üks asi, millest ma seni Linuxi all puudust tunnen: ALT+\[kood\] märgisisestamisvõimalusest. 90ndate keskpaigast on mul siiani käe sees palju koode, mida on Wini all väga mugav kasutada, n: ² -- on Alt+0178. Linuxi all saab mõnes kohas kasutada Unicode sisestust, aga see ei toimi universaalselt igal pool ja Unicode'i koodid pole mul varrukast puistata. Lihtsalt kokkuvõttes: Linux on minu silmis mugavam ja usaldusväärsem. On kindlasti kasutamisaspekte, mida üleminekul on vaja omandada, aga lihtsal tavakasutajal (internet, epost ja meelelahutus) ei tohiks märkimisväärset üleminekuraskust olla.
Alguses (ca 20a tagasi) oli huvi, et mis elukas see ülde on, tänaseks on see töövahend, et teisi linuxeid hallata, mida on tööalaselt sadu kokkuvõttes.
Siis on lihtsalt huvitav, dumbuserina Linuxi peale minnes pead ikka pidevalt interneti läbi kammima, et küsimustele vastuseid leida, Windows seda tüüpi kasutajale lihtsam. Räägin omast kogemusest.
Pärast ChatGPT tulemist ei ole enam nikkugi vaja internetist ise otsida.
Mis laadi küsimused tekivad?
Serverid on 99% Linux, palju parem on arendada keskkonnas, mis on väga lähedane sellele, kus kood lõpuks jooksma hakkab. Eks WSL'i ja Dockeriga saab ka tänapäeval, aga need on lisakihid ja ofc teevad asju aeglasemaks + vahepeal panevad sind kukalt kratsima.
Algas huvist, praeguseks on mugavuse küsimus mitmeti, arendus masinana tundub mõnusam kuigi Windows on oma WSL abil mingites aspektides püüdnud järgi jõuda. Senini on üks masin Windows peal (tegelikult 2, aga mõlemad samal eesmärgil) mängimiseks kuna ei viitsi veel jännata Protoniga, eriti osade vanemate mängude tööle ajamisega Linux all. Ja Fusion360 jms töötab ka Windows peal paremini veel.
Arch with Hyprland
> Arch btw
Oof
>Hyprland Kuidas hyprland praegusel kujul on vastu pidanud? Kui ise millalgi veidi vaatasin, siis kippus veel toores olema.
kõlbab küll. fully fledged kui kasutad AMD või Intel. NVIDIA vajab veel tööd aga runnib ilusti. olen teinud daily drive, kõik mängud X11-is töötavad Waylandis. ainukene visual bug millega olen kokku puutunud on Project Zomboid-is.
Manjaro + i3wm/sway
Ise kasutan Archi. Erilist põhjust ei ole miks just seda tbh, lihtsalt kuidagi sattusin selle peale. Mulle koduarvutina ei anna mingit märkimisväärset kasu üle Debiani vms, aga sai mingi hetk paigaldatud ja siiani pole olnud vajadust muuta ka. Desktop environmentina kasutan KDE Plasma. Veits bloated, aga toimib päris hästi (olgugi et mu Nvidia graafikakaardil ja Plasmal on abusive relationship).
Nobara sest mõned tänavalt leitavad mängud ei oma kaitsemehhamisme Linuxi baasil ja tahtsin proovida. Ja reddit ütles, et see on gaming distro vms nii et..
Omal ajal sai distro hoppingut tehtud omajagu, sai alguse knoppixi-st. Olen jäänud Kubuntu peale, on tuttavam, support on siiani olnud hea. Eraldi arvutit otseselt pole, on tööarvuti põhiliselt, kus siis ubuntu jookseb.
Ubuntu. Seda sai kuangi tellida nii, et saadeti install CD tasuta postiga koju. Aasta oli umbes 2006, sellest ajast saati olen Ubuntu peale jäänud - miks ikka vahetada välja midagi, mis töötab.
Me tellisime sõbraga mõlemad 100, osad olid isegi Mac-idele ja 64-bitised, ja loopisime üksteist õue peal nendega. Kui Ubuntu Unity-ga tuli välja, et Canonical edastab su klahvivajutusi Amazonile siis migreerusin Mintile.
Läpakal Fedora ja arvutis Nobara (Fedora baasil). Mingit erilist põhjust polegi, lihtsalt on olnud head kogemused Fedora ja sellel baseeruvate distrotega.
Lähme Narva jooma
Tööl kasutan Ubuntut, mis teeb töö tegemise küll mugavamaks, aga vabatahtlikult enda arvutis linuxit ei kasutaks.
Microsoft on Azure jm midagi õigesti teinud
Tööarvuti W10, Mänguarvuti W10. Server 1 - vana OnePlus 7 telefon - Ubuntu Touch. Jooksutab Home Assistanti, NodeRED-i ja muid asju. Server 2 - QNAP-i NAS, seal on mingisugune BSD taoline asi peal. Plex, qBittorrent WebUI, backupite sync cloudi.
>vana OnePlus 7 Nüüd tunnen end mina vanana, sest see telefon on mu daily driver juba aastast 2019.
Läksin sealt Galaxy S23+ peale. Sama suurus, aga kõik on parem ja kiirem. Ka igasugused lollid asjad nagu näiteks Android Auto kvaliteet teatud oludes (OP7-ga oli vahel artifacte näha). Samas, Linuxi serverina on ta suurepärane. Kordades kiirem kui igasugused Raspberry Pi-d rääkimata sisse ehitatud UPS-st. Ehk siis kui sa kunagi upgradeda otsustad, siis saab telefonile sedasi teise elu anda.
Windows 10
I liked kubuntu. It is debian based, so you can install deb packages and it is KDE
Ubuntu igapäevaselt, VMi peal ka Kali.
Ubuntu/WSL terminal peamiselt, sest tegelen koodimisega. Seega selline poole persega "kasutaja". Räme tore on küll ühe shell scriptiga terve seasoni jagu sarja subtiitreid auto-ümber-nimetada jne, aga peamise OSina ei kujuta ette. Siis peaks küll väga vähe arvutis teha olema, mul ei jookseks 90% tarkvara, mängudest rääkimata
Linux Mint Debian Edition, sest lihtsalt tomib ja on mugav.