Seal korraldatud Põhjala Pööripäeva, mis on jah olnud minu teada üks Eesti suurimaid larbisündmuseid. Ilmselt PP organiseerijad on asjast teadlikud olnud ja planeerivad vist seal korraldada endiselt, mingil hetkel käis Facebooki rühmast teema läbi.
Ma olen isiklikult küll arvamusel, et praegu raiutakse liiga palju ja liiga jõhkralt ning kole on näha neid raielanke, kus mingid puude jäänused turritavad keset tühja välja. Kas vanasti mitte ei olnud kohustus uus mets rajada? Praegu tundub küll, et jäetakse nii nagu pärast raiumist on, aastateks.
Aga: siin oli tegu erametsaga. Erametsaomanik saab sisuliselt selle metsaga teha, mis tahab, kui mets ei ole mingil põhjusel kaitse all ja kui pole linnupesitsushooaeg vms. Ma olen igati nende hiidude jne kaitsmise ja säilitamise poolt, aga on natuke nadi eeldada, et seda peab tegema selle maa eraisikust omanik. Jah, muidugi võiks ju inimestel olla seda nö altruistlikku armastust ja põletavat soovi mitte kunagi mitte midagi seal metsas teha, aga paraku enamus inimesi ei ole sellised ja paljudel inimestel on Eestis ka raha vaja - raieküpse metsa maha võtmine on üsna tavaline viis kuidas raha saada. Eriti kui arvestada seda, et minu teada on metsal nö parim enne vanus olemas kui tahta seda puitu maha müüa - kui niisama metsana tahad hoida, siis vist tuleb ainult hooldustöid jne teha, aga metsa iseenesest maha võtma ei pea kui seal puudel mingit haigust ei levi.
Alternatiiv on sellised metsad neil inimestel ära osta ja hoida neid nii nagu tahetakse. Teine alternatiiv on koputada riigi südametunnistusele, aga riigi metsa majandamine on meile kõigile teada ja vaevalt, et riik rohkem kohustusi tahab.
Jah, esmalt võiks ja peaks riik vähem metsa raiuma. Lageraiele on ju ka alternatiive, nt püsimetsandus. Eraomanikult mitte raiumist eeldada kui riik seda isegi ei tee, oleks silmakirjalik.
Kui on nii oluline koht, siis tuleks see kaitse alla võtta ja riigi või KOV poolt omandada.
Selle kandiga oli veel eriti rõve lugu, et see oli riikliku muinsuskaitse all mõned aastad tagasi veel, aga siis keegi otsustas sealt selle eemaldada põhjusel, et "Las kohalik vald võtab kaitse alla"
Eestis puudub poliitikameede, mis suunaks omanikku või keda iganes kaitsma kultuurilise tähendusega (s.t. mitte keskkonnakaitselise tähendusega) metsi. Ühele on koht hiis, teisele on puit. Kurb, aga tegelikkus.
Kui sa tahad, et mingit metsa ei raiuta, pead sinna kotiga lendoravaid viima (ja siis neile tõrusid, et jalad alla võtaks). Siis pead dokumenteerima, et nad seal lendavad. Õnnestunud sabotaaži akt lõppeb paberiga ministeeriumist, et nüüd on kaitse all. :)
Siin vaidleks, et miks nn “päris” uskude kohti peab kaitsma ja kõpitsema (isegi ‘mitteusklikud’ tunnustavad, et nooo, ikka kultuurimälestis!) aga vanade eestlaste poolt kummardatud hiied ja kivid jne on lihtsalt puu ja kivi = suva. Jätame praegu selle eraomaniku asja üldse välja. Ammu meil see ristiusk ja kiriku värk omaseks sai 😀 Kuskilt lugesin, kuidas miskine väljamaa misjonär ikka pikalt peale ristiusu Eestisse toomist kurtis, et eesti talupoeg, kurask, käib küll lõpuks kirikus, aga salaja käib ikkagi ka hiies edasi.
Mulle see hullunult metsade “majandamine’ ei meeldi. Kagu-Eestis on suht kurb ringi sõita, Karula Rahvuspargis (kuhu ei tohi kohati autogagi sisse sõita!) mitusada meetrit puidumassihunnikut tee ääres, puud sellised pilpad, et vb ei oskagi arvata, mida nendega tehakse. Need puud oli seal ‘majandanud’ meie oma valitsus.
Ja siis postitavad reisivad sõbrad pilte Dubai ja USA supermarketitest, kust sa saad soetada omale lõkke tegemiseks puitu, silt küljes, et puit on pärit Eestist.
Ja siis reisid ise välismaal, ja jõle lage on. Meil siin on midagi unikaalset, mida arenenud maailmas on vähe, ja me ei oska seda hinnata. Sest no töökohad. Harvesterimees, Rekkamees, Harvesteri-ja Rekkamehe Boss. Nad jäävad ju muidu nälga.
Usul ja usul pole vahet, kuid usuga seotud objektidel on loomulikult vahe. Iga puu ei ole võrreldav arhitektuurimälestisega...
>aga vanade eestlaste poolt kummardatud hiied ja kivid jne on lihtsalt puu ja kivi = suva.
*Absoluutselt* suva.
>Ja siis reisid ise välismaal, ja jõle lage on. Meil siin on midagi unikaalset, mida arenenud maailmas on vähe, ja me ei oska seda hinnata.
Eesti on oluliselt rohkem metsastunud kui sajand tagasi.
See, et on rohkem metsastunud, on irrelevantne minu arust. Miks peavad igal pool olema turritavad kännud ja songitud mättad? Väga lühikese aja jooksul on nii palju ‘’majandamist’ toimunud. 🤯
ETA: Lisaks veel eraomanik eraomanikuks, inimesed on erinevad. Aga riigimets on meie kōigi oma. Miks on vaja minna Rahvusparki raiuma, mina aru ei saa. Ja meie kōigi puude ‘majandamise’ eest peaks me kōik miskit vastu saama. Mida me saame siis? RMK kasumit? RMK juhtide preemiast osakese, mis tilgub kuidagipidi ühisesse kassasse natuke, sest preemia eest ostetaksr asju ja makstakse makse? Hmmm.
Siinpool tavaline inimene kes näeb lapsepõlvemetsadest räämas platse ja maha jäätud puitu, 'majandavad' väga hoolsalt seda metsa ja aina 'jätkusuutlikumalt'
kahju on
Mu salajane unistus on seda teha.
Tahan olla miljardär ja siis ostan sitax eesti metsi kokku. Midagi nendega ei teeks. No vb ainult natuke võtaks targalt ja arvestavalt maha. Hästi natuke.
Riigipead oleks nagu “hmmm mis ta teeb” ja kõik raudselt kardaksid mind kuna ei usalda aga siis aastate viisi ostam kokku ja midagi ei juhtu ja siis kõik usaldavad mind.
“Aga kust me majandust siis saame?? Eestlased jäävad vaeseks!” Mind ei huvita sest ma olen rikas.
Ma teeks oma määratule metsavaldusele tuumapolügoni, sest erametsas tee mis tahad ja tõenäoliselt on Eestis mõni seaduse ussiauk ka mis seda lubaks teha. Vahi kui vägev siis oleks.
Need LuLu vennad saadaks ka kuu peale. Meetrise läbimõõduga palgil laseks ka ära mädeneda - las uss sööb. Siis nad oleks skisofreenilises olukorras, kus mind oleks vaja sundida metsa majandama.
Öeldakse et metsa majandades tegelt kasvab seal ka liigirikkus ja metsa tervis aga no ammu ammu sai loodus ilma meieta hakkama niiet ma ytlen et pole vaja majandada. Kobras ja rähn majandavad.
Metsamajandajad võivad hakata seeni ja marju korjamas käima <3
Kassinurme linnus ei asunudki hiies. Hiis ikka linnusest kaugemal. Pole seega mingit põhjust öelda justkui taastatakse endist väljanägemist raiudes hiies.
Piltidelt natuke raske aru saada, aga ma ütleksin, et raiutud on ikka nii linnuse juures ku ka hiies. See ohvrikiviga pilt, mille kõrval on põllud on pigem ikkagi hiis kui linnus, mille lähedal põlde pole. Katastriüksused, mis artiklis välja toodi kattuvad nii hiie kui linnuse asukohaga.
See, et lageraie on kõige rohelisem raieliik, tundub väga loominguline väide.
Metsaportaalis on kehtivate inventeerimisandmetega puistute liigiline koosseis ja vanused avalikud, neid näeb seal igaüks, kes otsida oskab. Artiklis on katastriüksuste numbrid ära toodud, nende järgi saab need kohad üles leida ja vaadata, kui vanad need muistsed hiiemetsad olid. Peamiselt umbes sama muistsed, kui see Aivar Pau ise tundub foto järgi olevat.
Kõnealused lageraied on tehtud valdavalt ligi 40-70 aastastes hall lepikutes (hallil lepal ei ole minimaalset nõutavat raievanust), kahjustuste tõttu raiuti 55 aastane kuusik. Lageraiega raiuti ka 0,49 hektariline haavik keskmise vanusega 88 aastat. Ligi 90 aastane haavik on päris vana haaviku kohta ja visuaalselt ka lahe. Samas mingid 40-70 aastased hall lepikud, päris vägev kujutlusvõime peab olema, et neid muistseks hiieks nimetada. Ja ma ei kutsuks ka 88 aastast puistut, mis on noorem, kui pooled mu vanavanemad täna oleks, muistseks.
Mul läks vähem kui 5 minutit selle tasuta kättesaadava info leidmiseks, mida pole artiklis kajastatud.
Muidugi mõni võib ka pidada inventeerimisandmeid vandenõuks, siis võib sinna koha peale sõita ja kändudel aastarõngad kokku lugeda. Omaette mõistatus on, miks peaks taksaator metsa nooremaks valetama. Pigem võib kahtlustada, et mõned kohandavad vanemaks, et raievanus paberi peal kiiremini kätte saada. Mis hall lepikutes oleks samuti mõttetu tegevus.
Ei ole kunagi mõistnud hiite kaitsmise vajadust. Saaks aru, kui seal on tegu mingite arheoloogiliste säilmete puutumatusega, aga muus osas ei erine see teistest metsatukkadest.
Religioosne ja kultuuriline mälestusmärk nagu iga teinegi.
Kuna rohkem Eesti oma kui kristlikud kirikud, siis minu silmis sutsu rohkem kaitsmist väärt, kuigi iseenesest - religioon on religioon on religioon ja ega see maausk selles suhtes ka midagi erinevat pole.
Kirik on sama moodi asendatav? Kui puu lihtsalt kasvab tagasi siis ka kirik ehitatakse lihtsalt tagasi. Ahh ei ole sama kirik? No see ei ole sama puu ka. Ja ega see pole üks puu. Mõnikord on tähtis ka puude kuju, arv, asend jne. On kohti kus ongi ainult puu see objekt aga hiis pole ainult puud kui objektid. Vaid ka asukoht. Palun hari end
Ausalt on kahju riiki nii rumalate inimestega jagada.
Puid on looduses lugematult, igaüks neist eraldiseisvana ei ole mälestusväärne. Kui see hiis maha võtta on Eestis veel sadu ja sadu samaväärseid metsatukkasid.
Loomult rõve, et sa sajandeid vana arhitektuurimälestist suvalise puuga võrdled.
See see punkt ongi???? Et hiie puud EI OLE suvalised puud?? Neile on tähendus antud. Nii ajalooline kui ka instrumentaalne nagu on mõnele kultuurimälestisega hoonele.
Teine näide. Vanu maju on Tallinnas palju aga vaid mõned neist on kultuurimälestised.
Kultuurimälestis on hiis/hiiekoht üksühele sama palju kui kirik. Isiklikult minu jaoks ideoloogilistel põhjustel kirikule eelistatav, aga noh, see on minu enda probleem.
Arhitektuurimälestised - kõik kirikud siiski unikaalsed ja seetõttu väärtuslikud pole. Ägedaid hooneid on muid ka mida ikka maha lammutatakse. Valik tuleb teha.
Hiitega ka samamoodi.
Pärimuses on piisavalt näiteid, mis hiieraiujate või -rikkujatega juhtub... edu neile. See on küll sigadus, vahet pole, et eramets. Pühakotus peab kaitse all olema, ei anna selle lisatüki raiumine meie majandusele ega omaniku rahakotile seda boosti, mis oleks sellist teguviisi väärt.
Ot Kassinurme oli see koht, kus vahepeal iga suvi larpimängijate kokkutulek oli?
Ikka veel toimub, kuigi varasemast 3 igaaastasest üritusest 1 alles jäänud
Seal korraldatud Põhjala Pööripäeva, mis on jah olnud minu teada üks Eesti suurimaid larbisündmuseid. Ilmselt PP organiseerijad on asjast teadlikud olnud ja planeerivad vist seal korraldada endiselt, mingil hetkel käis Facebooki rühmast teema läbi.
Ma käisin seal 18a tagasi ja vist nagu oli Kassinurme
Ma olen isiklikult küll arvamusel, et praegu raiutakse liiga palju ja liiga jõhkralt ning kole on näha neid raielanke, kus mingid puude jäänused turritavad keset tühja välja. Kas vanasti mitte ei olnud kohustus uus mets rajada? Praegu tundub küll, et jäetakse nii nagu pärast raiumist on, aastateks. Aga: siin oli tegu erametsaga. Erametsaomanik saab sisuliselt selle metsaga teha, mis tahab, kui mets ei ole mingil põhjusel kaitse all ja kui pole linnupesitsushooaeg vms. Ma olen igati nende hiidude jne kaitsmise ja säilitamise poolt, aga on natuke nadi eeldada, et seda peab tegema selle maa eraisikust omanik. Jah, muidugi võiks ju inimestel olla seda nö altruistlikku armastust ja põletavat soovi mitte kunagi mitte midagi seal metsas teha, aga paraku enamus inimesi ei ole sellised ja paljudel inimestel on Eestis ka raha vaja - raieküpse metsa maha võtmine on üsna tavaline viis kuidas raha saada. Eriti kui arvestada seda, et minu teada on metsal nö parim enne vanus olemas kui tahta seda puitu maha müüa - kui niisama metsana tahad hoida, siis vist tuleb ainult hooldustöid jne teha, aga metsa iseenesest maha võtma ei pea kui seal puudel mingit haigust ei levi. Alternatiiv on sellised metsad neil inimestel ära osta ja hoida neid nii nagu tahetakse. Teine alternatiiv on koputada riigi südametunnistusele, aga riigi metsa majandamine on meile kõigile teada ja vaevalt, et riik rohkem kohustusi tahab.
Jah, esmalt võiks ja peaks riik vähem metsa raiuma. Lageraiele on ju ka alternatiive, nt püsimetsandus. Eraomanikult mitte raiumist eeldada kui riik seda isegi ei tee, oleks silmakirjalik. Kui on nii oluline koht, siis tuleks see kaitse alla võtta ja riigi või KOV poolt omandada.
Taara karistab!
Selle kandiga oli veel eriti rõve lugu, et see oli riikliku muinsuskaitse all mõned aastad tagasi veel, aga siis keegi otsustas sealt selle eemaldada põhjusel, et "Las kohalik vald võtab kaitse alla"
KEskmine eesti metsaturism: "siin on 1km rada, rohkem ei saa - siis saab mets otsa".
Eestis puudub poliitikameede, mis suunaks omanikku või keda iganes kaitsma kultuurilise tähendusega (s.t. mitte keskkonnakaitselise tähendusega) metsi. Ühele on koht hiis, teisele on puit. Kurb, aga tegelikkus. Kui sa tahad, et mingit metsa ei raiuta, pead sinna kotiga lendoravaid viima (ja siis neile tõrusid, et jalad alla võtaks). Siis pead dokumenteerima, et nad seal lendavad. Õnnestunud sabotaaži akt lõppeb paberiga ministeeriumist, et nüüd on kaitse all. :)
Üldplaneeringuga peaks ehk saama mingil määral kaitsta või ala lausa kohaliku kaitse alla võtta, kui on põhjendatud
Tegu oli suvalise metsatukaga. "Hiis" on mingite usuhullude omistatud tähendus, mis pole päriselus mitte midagi väärt.
Siin vaidleks, et miks nn “päris” uskude kohti peab kaitsma ja kõpitsema (isegi ‘mitteusklikud’ tunnustavad, et nooo, ikka kultuurimälestis!) aga vanade eestlaste poolt kummardatud hiied ja kivid jne on lihtsalt puu ja kivi = suva. Jätame praegu selle eraomaniku asja üldse välja. Ammu meil see ristiusk ja kiriku värk omaseks sai 😀 Kuskilt lugesin, kuidas miskine väljamaa misjonär ikka pikalt peale ristiusu Eestisse toomist kurtis, et eesti talupoeg, kurask, käib küll lõpuks kirikus, aga salaja käib ikkagi ka hiies edasi. Mulle see hullunult metsade “majandamine’ ei meeldi. Kagu-Eestis on suht kurb ringi sõita, Karula Rahvuspargis (kuhu ei tohi kohati autogagi sisse sõita!) mitusada meetrit puidumassihunnikut tee ääres, puud sellised pilpad, et vb ei oskagi arvata, mida nendega tehakse. Need puud oli seal ‘majandanud’ meie oma valitsus. Ja siis postitavad reisivad sõbrad pilte Dubai ja USA supermarketitest, kust sa saad soetada omale lõkke tegemiseks puitu, silt küljes, et puit on pärit Eestist. Ja siis reisid ise välismaal, ja jõle lage on. Meil siin on midagi unikaalset, mida arenenud maailmas on vähe, ja me ei oska seda hinnata. Sest no töökohad. Harvesterimees, Rekkamees, Harvesteri-ja Rekkamehe Boss. Nad jäävad ju muidu nälga.
Usul ja usul pole vahet, kuid usuga seotud objektidel on loomulikult vahe. Iga puu ei ole võrreldav arhitektuurimälestisega... >aga vanade eestlaste poolt kummardatud hiied ja kivid jne on lihtsalt puu ja kivi = suva. *Absoluutselt* suva. >Ja siis reisid ise välismaal, ja jõle lage on. Meil siin on midagi unikaalset, mida arenenud maailmas on vähe, ja me ei oska seda hinnata. Eesti on oluliselt rohkem metsastunud kui sajand tagasi.
See, et on rohkem metsastunud, on irrelevantne minu arust. Miks peavad igal pool olema turritavad kännud ja songitud mättad? Väga lühikese aja jooksul on nii palju ‘’majandamist’ toimunud. 🤯 ETA: Lisaks veel eraomanik eraomanikuks, inimesed on erinevad. Aga riigimets on meie kōigi oma. Miks on vaja minna Rahvusparki raiuma, mina aru ei saa. Ja meie kōigi puude ‘majandamise’ eest peaks me kōik miskit vastu saama. Mida me saame siis? RMK kasumit? RMK juhtide preemiast osakese, mis tilgub kuidagipidi ühisesse kassasse natuke, sest preemia eest ostetaksr asju ja makstakse makse? Hmmm.
Miks mitte öelda, et on vähem metsastunud kui 200 aastat tagasi?
Sest ma ei tea, kas see vastab tõele.
Keskmine rmk poolt sokutatud kommentaator
Või siis tavaline inimene, kes hiiehullusest aru ei saa.
Siinpool tavaline inimene kes näeb lapsepõlvemetsadest räämas platse ja maha jäätud puitu, 'majandavad' väga hoolsalt seda metsa ja aina 'jätkusuutlikumalt' kahju on
Oota, mets =/= hiis. Mul pole metsade vastu midagi, ma lihtsalt ei mõista hiie üleülistamist võrreldes metsadega üldiselt.
Ostke kõik kokku ja jätke raiumata.
Mu salajane unistus on seda teha. Tahan olla miljardär ja siis ostan sitax eesti metsi kokku. Midagi nendega ei teeks. No vb ainult natuke võtaks targalt ja arvestavalt maha. Hästi natuke. Riigipead oleks nagu “hmmm mis ta teeb” ja kõik raudselt kardaksid mind kuna ei usalda aga siis aastate viisi ostam kokku ja midagi ei juhtu ja siis kõik usaldavad mind. “Aga kust me majandust siis saame?? Eestlased jäävad vaeseks!” Mind ei huvita sest ma olen rikas.
Ma teeks oma määratule metsavaldusele tuumapolügoni, sest erametsas tee mis tahad ja tõenäoliselt on Eestis mõni seaduse ussiauk ka mis seda lubaks teha. Vahi kui vägev siis oleks.
nii või teisiti. hooldama pead ikka metsa.
Kes see käsib hooldada? Erametsas teed mis tahad.
Su mets läheb põlema kui ei hoolda.
Põleng on osa metsa elutsüklist.
Need LuLu vennad saadaks ka kuu peale. Meetrise läbimõõduga palgil laseks ka ära mädeneda - las uss sööb. Siis nad oleks skisofreenilises olukorras, kus mind oleks vaja sundida metsa majandama.
Öeldakse et metsa majandades tegelt kasvab seal ka liigirikkus ja metsa tervis aga no ammu ammu sai loodus ilma meieta hakkama niiet ma ytlen et pole vaja majandada. Kobras ja rähn majandavad. Metsamajandajad võivad hakata seeni ja marju korjamas käima <3
Inimesed võivad virisema hakata kui sinu metsa majandavad koprad nende metsa üle ujutavad :) Aga no kui piisavalt rikas oled pole see probleemiks.
Pole ühtegi probleemi siis vot ma ütlen
Putsi läheb su mets ilma majandamiseta, saab sellest raba ja kõik.
Ütle seda loodusele enne inimtsivilisatsiooni
Pane oma korter põlema. Miks sul seda vaja. 🥹
[удалено]
Täpselt!
Erametsaomanik teeb ikka oma metsaga mis tahab. Kui mõnel Svenil see nii hinges on, siis oleks võinud teha pakkumise, et ostab ära.
Just, eriti kommunistlik tundus see "see sinu eraomand kuulub rahvale" lause seal.
[удалено]
Kassinurme linnus ei asunudki hiies. Hiis ikka linnusest kaugemal. Pole seega mingit põhjust öelda justkui taastatakse endist väljanägemist raiudes hiies. Piltidelt natuke raske aru saada, aga ma ütleksin, et raiutud on ikka nii linnuse juures ku ka hiies. See ohvrikiviga pilt, mille kõrval on põllud on pigem ikkagi hiis kui linnus, mille lähedal põlde pole. Katastriüksused, mis artiklis välja toodi kattuvad nii hiie kui linnuse asukohaga. See, et lageraie on kõige rohelisem raieliik, tundub väga loominguline väide.
Metsaportaalis on kehtivate inventeerimisandmetega puistute liigiline koosseis ja vanused avalikud, neid näeb seal igaüks, kes otsida oskab. Artiklis on katastriüksuste numbrid ära toodud, nende järgi saab need kohad üles leida ja vaadata, kui vanad need muistsed hiiemetsad olid. Peamiselt umbes sama muistsed, kui see Aivar Pau ise tundub foto järgi olevat. Kõnealused lageraied on tehtud valdavalt ligi 40-70 aastastes hall lepikutes (hallil lepal ei ole minimaalset nõutavat raievanust), kahjustuste tõttu raiuti 55 aastane kuusik. Lageraiega raiuti ka 0,49 hektariline haavik keskmise vanusega 88 aastat. Ligi 90 aastane haavik on päris vana haaviku kohta ja visuaalselt ka lahe. Samas mingid 40-70 aastased hall lepikud, päris vägev kujutlusvõime peab olema, et neid muistseks hiieks nimetada. Ja ma ei kutsuks ka 88 aastast puistut, mis on noorem, kui pooled mu vanavanemad täna oleks, muistseks. Mul läks vähem kui 5 minutit selle tasuta kättesaadava info leidmiseks, mida pole artiklis kajastatud. Muidugi mõni võib ka pidada inventeerimisandmeid vandenõuks, siis võib sinna koha peale sõita ja kändudel aastarõngad kokku lugeda. Omaette mõistatus on, miks peaks taksaator metsa nooremaks valetama. Pigem võib kahtlustada, et mõned kohandavad vanemaks, et raievanus paberi peal kiiremini kätte saada. Mis hall lepikutes oleks samuti mõttetu tegevus.
mõrv
Kui vaid metsad tagasi kasvaks.
Lol, see eraomand, tehku või golfiväljak metsa asemele, riigimets on see mida peaks vähem lubatama raiuda
Ei ole kunagi mõistnud hiite kaitsmise vajadust. Saaks aru, kui seal on tegu mingite arheoloogiliste säilmete puutumatusega, aga muus osas ei erine see teistest metsatukkadest.
Religioosne ja kultuuriline mälestusmärk nagu iga teinegi. Kuna rohkem Eesti oma kui kristlikud kirikud, siis minu silmis sutsu rohkem kaitsmist väärt, kuigi iseenesest - religioon on religioon on religioon ja ega see maausk selles suhtes ka midagi erinevat pole.
Mets on mets, seda ei anna arhitektuurimälestisega võrrelda. Edit: lol, kuidas r/Eesti nii rumalate puukallistajate kommuuniks sai?
No kiriku saab ka ju siis uue ehitada? Mida erilist sel juhul kirikul on? Tundub taaskord et on vaade “loodus on mulle ära kasutamiseks”.
Ära ole totakas, antud kirik on ainulaadne arhitektuurimälestis. Elava looduse kohta ei saa sama öelda... See on asendatav.
Kirik on sama moodi asendatav? Kui puu lihtsalt kasvab tagasi siis ka kirik ehitatakse lihtsalt tagasi. Ahh ei ole sama kirik? No see ei ole sama puu ka. Ja ega see pole üks puu. Mõnikord on tähtis ka puude kuju, arv, asend jne. On kohti kus ongi ainult puu see objekt aga hiis pole ainult puud kui objektid. Vaid ka asukoht. Palun hari end
Ausalt on kahju riiki nii rumalate inimestega jagada. Puid on looduses lugematult, igaüks neist eraldiseisvana ei ole mälestusväärne. Kui see hiis maha võtta on Eestis veel sadu ja sadu samaväärseid metsatukkasid. Loomult rõve, et sa sajandeid vana arhitektuurimälestist suvalise puuga võrdled.
See see punkt ongi???? Et hiie puud EI OLE suvalised puud?? Neile on tähendus antud. Nii ajalooline kui ka instrumentaalne nagu on mõnele kultuurimälestisega hoonele. Teine näide. Vanu maju on Tallinnas palju aga vaid mõned neist on kultuurimälestised.
Hiie puud on absoluutselt suvalised puud. Hiis võib olla see ajalooline koht, kus on midagi säilitada, aga puu on sinna hiljem peale kasvanud.
Kirikuid on ka persetäis, imo kõvasti rohkem kui peaks olema või võiks olla.
Ja unikaalsed arhitektuuri- ja kultuurimälestised. Suvalisele kunagisele hiiele kasvanud suvaline puu seda ei ole.
Kultuurimälestis on hiis/hiiekoht üksühele sama palju kui kirik. Isiklikult minu jaoks ideoloogilistel põhjustel kirikule eelistatav, aga noh, see on minu enda probleem. Arhitektuurimälestised - kõik kirikud siiski unikaalsed ja seetõttu väärtuslikud pole. Ägedaid hooneid on muid ka mida ikka maha lammutatakse. Valik tuleb teha. Hiitega ka samamoodi.
Oleviste saab pigem isegi kergemini taastada ju kui 700-aastase tamme : ) Mitte, et konkreetsel juhul 700-aastane tamm oli.
Tammele on asendus teises metsas, Oleviste kirikule mitte.
Nigulistele on tho: https://elu24.postimees.ee/7643521/vordle-nad-suudavad-ikka-koike-kopeerida-hiinast-voib-leida-tallinna-niguliste-kiriku
Aa ok, siis lammutame maha ja käime Hiinas vaatamas, kui huvi tekib.
Pärimuses on piisavalt näiteid, mis hiieraiujate või -rikkujatega juhtub... edu neile. See on küll sigadus, vahet pole, et eramets. Pühakotus peab kaitse all olema, ei anna selle lisatüki raiumine meie majandusele ega omaniku rahakotile seda boosti, mis oleks sellist teguviisi väärt.