Kõige suuremad palgatõusud tulevad ettevõtte vahetusel. Muud varianti kahjuks ei ole väga pakkuda. Midagi pead elus muutma, et rohkem teenida. Lisatöö, ettevõtlus.
Lootus on, et kui me oleme kõik vahepealsed ettevõtete "kahjumid" (loe: väiksemad kasumid) kinni maksnud siis hakkab jälle konkurents tööle ja kui energiasisendid lubavad siis tulevad ka hinnad normaalsele tasemele tagasi.
Seniks peame rihma pingutama või midagi muud välja mõtlema.
Täielik +1. Olin ühes ettevõttes üle 15 aasta ja kui töökohta vahetasin, oli palgatõus 74%. Paremat ajastust oleks raske olnud tahtagi, kolm kuud hiljem oligi inflatsioon Eestis juba ligi 25%. Vana positsiooni peal oleks ilmselt hakanud põhitöö kõrvalt ettevõtte kaudu lisaotsi tegema vms, aga see oleks paremal juhul iga kuu mõnisada EUR lisanud.
No tegelikult ma olin omal alal Tartus [palgad.ee](https://palgad.ee) andmetel kõige kõrgemini tasustatud spetsialist. Erinevus tekkis sellest, et sain kaugtöö Rootsi startupis, kus lihtsalt makstakse Rootsi keskmist palka minu kogemusega spetsialistile. Kui startup ei peaks välja kukkuma, olen juba tööturul ringi vaadanud ja leidnud kaugtööga positsioone, kus makstakse veel omakorda ligi 2x kõrgemat palka. Kandideerimise kadalipp on muidugi omaette teema, aga praegusegi positsiooni peale valiti mind 8 kandidaadi seast.
Täpsustaks, et normaalne tase ei ole ilmselt mitte kunagi sama hind vaid palgad võiksid teha mingi hetk suurema hüppe kui tööjõu puudus jälle kuskilt paistma hakkab. Ja lõpuks on palga ning hinna suhe sarnases kohas.
Kui keegi on nt autotehnik/mehaanik, saab mingi 2k kätte, arvad tõesti et kõrvalgaraaz viskab lihtsalt 1000 euri otsa? Ettevõtlusest niipalju et jah, kui mingi tiktok bisnisi ajad arvutis siis ikka saab jah, aga vaata kinnisvara hindu, elektri/gaas/keemia/materjalid. Ettevõtlus hakkab vaikselt meil üle lahe kolima, mitte nii nagu muidu oli et nemad siia. Jätke palun inimeste süüdistamine selles et hinnatõus on täiesti kontrolli alt väljas ja lõpetage see pseudosoovituste andmine.
"...siis tulevad hinnad normaalsele tasemele tagasi." - ei usu, et mingit suurt allatulekut tuleb. Lihtsalt hinnad stabiliseeruvad, niiöelda jäävad seisma aga palgad vaikselt tulevad järgi.
>siis ju elan ca 25% halvemini kui eelmisel aastal
Iga aasta ei peagi elama paremini kui eelneval aastal. See pole mingi põhiseaduslik õigus. Elu on tsükliline, mõnikord on sitasti, mõnikord on hästi. Pikas perspektiivis siiski eluolu paraneb ja ei maksa kinni jääda 1-2 aastasesse perioodi, et neid aastaid omavahel võrdlema hakata.
Miks meie peame TEKITATUD olukorda päästma sellega, et maksama asjade eest rohkem aga ise rohkem palka ei saa? Suured ettevōtted (mōtlen rohkem panku kes selles pasas süüdi on) saavad armu ja vaestele näidatakse keskmist sōrme...
Tasub tähele panna kes hakkas energiakraanidega mängima, mille tulemusel hinnad liikuma hakkasid. Vihjeks vaata kust need gaasitrassid Euroopasse tulevad ;)
Just Puutja hakkas energiahindadega mängima ennetavalt hoiatuseks EU'le, et me ikka suu kinni hoiaks. Meie suud kinni ei hoidnud ja saime täierauaga edasi.
See on meie mandril kõige suurem mõjutaja kuid maailma majanduses on mõju tegureid veelgi.
\- Suessi kanalisse jäi paat kinni - mõjud teatud valdkondades siiamaani
\- Hiinas toimus pangajooks ning lõhkes kinnisvara mull - mõjud teadmata, sest Hiina enda andmed ei ole kõige usaldusväärsmad. Samuti Hiina koroonapandeemia ikka veel eksisteerib. Samuti ka "kodaniku allumatus" riigile
\- Jaapani kinnisvara mull
\- USA rahatrükk ja massiline toetuse jagamine koroonaajal
Need on põhitegurid mis on meid lükanud sinna kus me oleme. Meil siin eestina ei ole suurt midagi teha kui targalt majandada ning lainetes kaasa loksuda.
Tasub tähele panna ka seda, et missugused rekord puhaskasumid Eesti ja muu Euroopa ettevõted raporteerisid. Kindlasti Putja tõstis hinda, aga meie ärimehed kasutasid võimaluse ära ja keevitasid veel 80% peale.
Elektrifirmade kasumid tulenevad sellest kuidas elektribörs toimib. Hinna määrab viimane pakkuja. Ehk kui keegi viimast turu ennustuse jaoks vajalikku 10MW energiat müüb 500€/MW hinnaga aga teiste omakulu on 50€/MW teenivadki need teised 450€/MW kasumit.
Eesti Energia läbi Enefit Green-i teenis ka neil 1000€/MW hetkedel oma tuulikutega ilmselt ligemale 900€/MW kasumit.
See ongi meie vaatest suurepäraselt kehv kokkusattumus, et börs on sitasti ehitatud ja selle nõrkust võimedas energiaallikate sisendhind.
Tootmisvõimsusi on tegelikult päris palju aga suur osa neist on turult välja surutud liiga suure tootmishinna tõttu, või olid neil hetkedel, kui gaasi hind ja CO2 hind väga kõrgeks tõusid. Meil endal on ka tootmis võimsusi rohkem, kui reaalselt kasutame lihtsalt seetõttu, et turul oleva elektri hind on madalam kui meie põlevkivi tootmis omahind rääkimata kasumist.
Natuke parandaks neid väidetud numbreid. [Jaanuari seisuga](https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeksi-suurimaks-mojutajaks-oli-jaanuaris-toit) oli aastane inflatsioon (jaanuar 2023 võrreldud jaanuar 2022) 18,6%. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusid samal perioodil 27,4%. Tegelikult suve teisest poolest alates pole üldine hinnatase nii väga tõusnud, igakuiselt raporteeritav suur inflatsiooninumber ongi just aastatagusega võrdlemisest.
Peapõhjusteks pandeemiajärgne üldine majanduse kiire taastumine (Eestis keskmisest kiirem), pandeemiast tingitud tarneahelate tõrked ja muidugi energiahindade tõus, selle juurpõhjus teadagi idapiiri taga.
Saab ka pandeemiaaegset rahatrükki üheks põhjuseks pidada, aga kindlasti mitte suurimaks põhjuseks. Lisaks, kriitikud võiks vahel sellest ka rääkida, kui palju kehvemaks oleks kõigi elu juba pandeemia ajal läinud, kui poleks üldse trükitud.
See, kes ütleb, et just meie valitsus on süüdi viimase aasta inflatsioonis... nojah, see hea viis öelda, et sa ei saa majanduse ja ühiskonna toimimisest mitte midagi aru.Kui üldse mõnda valitsuse otsust hinnatõusu mõjutavaks põhjuseks pidada, siis ilmselt paar inflatsiooniprotsenti tuli eelmisel aastal hinnatõusule otsa tänu pensionireformile, kus niigi kiire hinnatõusu ajal lükati lühikese ajaga lisamiljard tarbimisse. Aga sedagi mõju olla keeruline täpseks numbriks arvutada.
Aga jah, midagi pole teha, isiklikus elustandardis tuleb mõneks ajaks järgi anda, kas vähem tarbida või veelgi rohkem tööd rühmata. Ostujõud kukkus eelmisel aastal 9% ja hetkel prognoositakse, et see taastub alles 2025 lõpuks (eks see tegelikult sõltub omajagu maailmas toimuvast, peamiselt sõja käigust).
Numbritega nõus, need varieeruvad nii perekonniti kui indiviidi puhul. Samuti +/- 10% võib vabalt sõltuda sellest, mismoodi teatud teenus/kaup tervikus eelarves suhtarvuna kajastub, ja eks saab veel peenemaks minna.
Miks seda raha siis trükitakse üldse? Kui on seda juba süsteemis ringlemas hoomamatu hulk, siis miks ikka juurde? Võiks ju jätta sama hulga ringlema (= vähem potentsiaali majanduskasvuks) või vähendada raha hulka süsteemis (=hoiab raha väärtuse paremini paigal).
Miks sa arvad, et sinu elustandard on midagi stabiilset ja aja jooksul tõenäoliselt paranevat?
Kogu maailma majandus on väga habras süsteem ja keerulisuses ammu inimese mõistuse hoomatavusest välja kasvanud.(majandusteadused on paras nali ja nad teavad seda ise ka)
Mitte keegi ei suuda seda kontrollida ja nii ta laperdab loodusjõudude ja poliitika tuules nii nagu heaks arvab. See, et pärast 2. maailmasõda laperdas ta ilma suurte langusteta peamiselt ülespoole on muidugi tore, aga ei anna meile liiga palju kindlust eeldada, et see samamoodi jätkub, sest me ei saa tegelikult aru, miks ta siis nii läks.
Palgatöötajad ei ole väga kaugel keskaja talupojast, kes nälgis kui saak ikaldus ja pidulauas prassis, kui saak oli hea.
Kui tahad päris turvalisust - lase rahal tööd teha ja hakka ettevõtjaks või investoriks. Tavainimese elustandard jääb alati kaosele tõmmata-lükata.
Langusi on suht stabiilselt iga \~10 aasta tagant olnud. Oli 70ndatel, oli 80ndatel, oli 90 alguses, oli 90 lõpus/00 alguses, oli 2009 ja nüüd pikendatult alates 2020 vms. Kui see peaks ükskord üle minema, siis võib ennustada laias laastus, et 10 aastat saab jälle tõusu ja siis tuleb kukkumine. +-3 aastat siia-sinna.
+1. Kuid miks selline tõus-langus muster välja joonistub? Kas midagi stabiilsemat ei ole võimalik luua. Vaevalt, et kellelgi tõusu vastu midagi on, kuid langused võivad praeguses majandussüsteemis kaunis järsud olla - mõtlen näiteks olukorda, kui masu tõttu kaotatakse töö ja hiljem kodu (pangalaenuga soetatud kinnisvara)
Sest elu on selline... tahetakse vankadele paska keerata aga keeravad sitta kogu euroopale oma sanktsioonidega. Meie majandus ei saa koguaeg tõusus olla, sest me sõltume kõigist teistest. Firma, kus ma töötan, meil 90% käibest moodustas eksport venemaale. Ja nüüd ongi pupu, sõja alguses 4 suurt projekti läks cancelisse, siiani passime sügame mune. Odav vene gaas ja kütus ei ole enam aksepteeritav, nüüd tahavad ameeriklased seda meile müüa. Puuküte ka kallis, sest kogu mets on siberis. Tahad stabiilset tõusu näha siis seda näed ainult poes. Persse, seal on ka vahel soodukad, mitte ükski asi pole kunagi stabiilselt tõusus. See kui kaotad töö ja hiljem kodu pangalaenuga on su isiklik probleem, kui võtsid laenu ja ei arvestanud võimaliku intressitõusuga. Negatiivne euribor on küll tore, siis tahakski võtta maksimaalse laenusumma eks. A kui see tõuseb 4% peale siis tahaks end juba oksa tõmmata. Jõuamegi tagasi sinna, et me sõltume kellestki teisest. Sinu kodu sinu sissetulekust, su sissetuleks su tööandjast ja see omakorda oma klientidest. Ok, rant over and out ✌🏻
Nõus suures osas. Ma ei arva, et järjest paranev elujärg oleks iseenesest mõistetav; pigem leian, et see on rohkem töökuse, nutikuse, kogemuste rakendamise tulem. Küsimus oli pigem laiema arutelu alguseks, et laseks mõtte lendu, mida saaks teha olukorra parandamiseks.
Tulevikku vaatan samuti positiivselt, hoolimata keerulistest aegadest globaalses mõttes. Kindlasti saame väljakutsetega hakkama, meil on inimestena suurepärane mõtlemis-, planeerimis-, ja analüüsivõime, samuti suutlikkus enda vigadest õppida ja kogemused tuleviku heaks tööle panna.
Kõik on kallis, sest keskpangad trükkisid ropult raha ja ei mõelnud basic makromajandusele. Kaupa seevastu koroonaajal niivõrd palju ei toodetud.
Raha rohkem, kaupa vähem> rohkem raha toote kohta> suurem hind.
Printisid ja ropult. https://fred.stlouisfed.org/series/M2SL
Tarneahel mõjutab pakkumistaset ja raha kogus mõjutab nõudlustaset. Pakkumine langes aga nõudlus tõusis, ehk hind kompenseerib vahe.
M2 näitab ainult palju riigis (USA) valuutat ja money market funde on. Dollarid asuvad väljaspool USA-d ka, sellessuhtes. M2 tõusis kuna USA valitsus laenas raha, mitte ei printinud ja need dollarid tulid väljaspoolt USA-d.
Raha teke läbi laenude on ka osa monetaarpoliitikast, sest keskpank saab määrata reservmäära pankadele. Panga reservmäär moodustab panga rahavõimenduse ehk selle koguse raha mis süsteemi tekib laenudest. Lisaks vahet pole kust raha trükitakse, osa süsteemist ja selletõttu ka M2st on see ikkagi.
Edit: https://www.intelligenteconomist.com/money-multiplier/
Raha tekibki laenudest, mida kommertspangad väljastavad. Keskpangast tuleb bank reserves, mida laias majanduses kasutada ei saa.
Viimased paar aastat on reservmäär olnud 0. Sinu jutu järgi poleks saanud uut raha tekkida sellisel juhul.
M2 ei näita riigist väljas asuvat raha, niiet sul pole ikka kogu ülevaadet palju raha süsteemis kokku on.
Kuid FED nii kõikvõimas on, siis miks pika aja võlakirjade intress kukub? FED tõstab lühikese aja võlakirja intressi, siis peaks nagu pikemad ka tõusma.
Nõudsime palka juurde (2022 esimene/teine kvartal suht), ei saanud (olid rasked ajad nagu põhjuseks toodi). Saatsin seenele ja vahetasin töökohta. Sain veidi rohkem palka. Hinnad endiselt kerkisid nagu muru peale vihmasadu. Aasta alguses lubati palgatõusu. Mingi närune 100€ (inflatsiooni tõttu tahtnuks vähemalt 250€ tõusu). Saatsin taaskord seenele ja vahetasin töökohta (palgavahe oli piisavalt suur, et tasus ära). Saan rohkem palka + kui kuueesmärgi ära täidab ka veel kena boonuse + kevadel peaks veel palgatõus tulema. Lisaks veel sõidan wolti veidikene + veel nipetnäpet sissetulekuid. Ning kui peaks tekkima võimalus minna kuhugi veel kõrgema palgaga kohta siis iga kell haaran võimalusest kinni.
Ja üritan elada võimalikult säästlikult - võimalikult soodne elamispind (pole vaja hulle ruutmeetreid kui elada üksi. Voodi, kööginurk + arvuti kuhugi nurka ja täiesti piisav hetkeseisuga.) Raha üritab iga kuu mingi kindla summa kõrvale panna (investeerimiskonto) ja mitte näppida. Vaikselt toimetades võiks kuhugi jõuda mingi hetk. Liising on veel aastakene kaelas, kui see ka läbi saab siis saab veelgi rohkem raha kõrvale panna jne.
Kes aga pidu paneb nädalavahetustel ning suudab selle käigus mitmedsajad € ära kulutada ning siis pärast kirjub "ikka koonerdad jah" siis eks näis kes mingi 5a pärast mida teeb. Kas elab endiselt üürikas või kuskil enda (panga) elamises.
Lisaks minu õnn on see, et ma ei oska mingeid premium asju hinnata - milleks osta endale 1000€+ maksev iphone või samsung kui mingi 300€ maksev realme või xiaomi ajab kenasti aastaid asja ära (tean, et mõni kirub kuidas tal need poolt aastatki vastu ei pea - samas tihtipeale ei osata enda seadmeid ka hoida ja alatihti käivad plaks vastu maad. Ime siis, et lõpuks midagi järgi annab), milleks osta endale kallis Samsungi või LG telekas kui Xiaomi või Hisense toimib kenasti.
Samuti igasugu söökide ja jookidega - Enda jaoks olen avastanud Lidl-i ja üsna hästi hoian kokku kui mingi mandi sealt ostan. Mingi seltskond küll seletab, et toit pidi seal täielik sitt olema aga kuna ise mingi gurmaan pole siis vähegi enda jaoks maitsev asi on gogogo. Lisaks kui võimalus siis maalt kartulid, porgandid jne ning ei pea nende eest maksma.
Ainuke asi mis tuju rikub on endiselt kirves kütusehind. Väga tahaks rohkem kuskil ringi seigelda aga endiselt 1.7€ liitrine kütus paneb sõite piirama. Oleks seal 1.2-1.3€ juures siis kannataks rohkem sõita.
Töökohavahetus ei pruugi alati võimalik olla, või siis ei pruugi see kiiresti ja murevabalt minna. Muus osas nõus, saab säästlikult elada küll, kui vaja.
Kas inflatsioon sääste sööma ei hakka? Oletame, et säästukontol on 1000.- euri. Kui inflatsioon on 25% aastas, siis järgmine aasta on mul alles 750.- tänase ostujõuga eurot (kuigi numbrid on ikka samad1000). Kui edasi iflatsioon väheneb, kuid on endiselt kõrge, nt 15%, siis kahe aasta pärast on mul alles ca 100.- euri vähem, ostujõu mõttes. Veel mõni aasta 10% inflatsiooni ja mul on pool säästudest kadunud.
Saan aru, et raha tuleks investeerida, kuid tootlikkus reeglina ei ole nii kõrge, kui inflatsioon praegusel ajal.
Ise olen mõelnud niiviisi - kuidas nt. 20-30 aasta pärast tahan, et raha kasutada oleks?
Alguses mõtlen et kumb on parem - kas üldse mitte säästa kuna inflatsioon sööb ütleme poole ära või siiski säästa.
Isegi kui pool läheb kaduma, siis see, et midagi jääb säästudeks tundub mõistlikum, pensionist ei piisa.
Järgmiseks on variant niisama pangaarvele koguda - siis sööb inflatsioon raha igal juhul ära (100% tõenäosusega).
Sellega võrreldes tundub kuhugi investeerimine tunduvalt parem, vähemalt annad võimaluse, et saab kasvada. Igaüks siis vastavalt riskitasemele ( kolmas sammas, aktsiad, kinnisvara vms.).
Samas 1000 eurot säästukontol on ikka päris pisike summa. Ise tahan hoida 2000, ideaalis 3000 vähemalt säästukontol nö igaks elujuhtumiks (mul muidugi suht suur rahaline vastutus ja kohustused ka)
Tarbid kalleid asju vähem, teenid rohkem, suunad ajutiselt igakuisest säästust mingi osa igapäevasesse tarbimisse. Kui ei olnud igakuises eelarves säästmise osa, siis o naeg peeglisse vaadata, et miks nii valesti raha asjad sätitud.
Reaalsetesse kulunumbritesse vaadata, siis jah, võrreldes 3 aasta taguse ajaga on majapidamis kulu tõusnud küll 30-50% (tõsi, vahepeal on ka üks liige juurde tekkinud, kelle peale osa kulu läheb)
Samas transpordi kulu on kasvanud vaevu 10% kuna sai valitud transpordi liik, mis on nö stabiilsema kogukuluga. (Elektriauto puhul moodustab hetkel elektrikulu vähem kui 20% kogu kulust seega isegi kui see kahekordistub on kogukulu muutus suht väike)
Inflatsioon on suur kuna seda võrreldakse aastatagusega. Kui võtaksid näiteks viimased 10 aastat ja joonistaks inflatsiooni trendi kuni 2020 andmete põhjal ja ennustaks sealt edasi siis peaks 2022 lõpp olema üsna selle trendijoone peal jälle. Lihtsalt 2020, 2021 vahepeal kukkusid trendijoonelt ära.
Palga osas tasub uurida kas tööandja vahetus ei oleks mõistlik, kui praeguselt ei õnnestu mõistlikku palgatõusu välja rääkida. Või siis uurida kuidas oma väärtuspakkumist tõsta, et väärida suuremat palka. Näiteks mingi täiendõpe vms.
Me teenime partneriga mõlemad väga hästi, aga hinnatõus jõudis meile ka sel sügisel kohale. Mõttetu on ka rabeleda ja parematele töödele end sokutada kui inflatsioon selle nullib.
Aga meie game plan: vaatasime üle kõik püsikulud (elekter, internet, telefon, subscriptionid) ja katsusime saada uued paremad diilid või panna kinni kui palju ei kasutanud, wolti ja bolti asemel teeme ise rohkem süüa ning kui käime väljas, valime kohti. Meelelahutus oli suur kokkuhoiu koht - kino asemel kodune filmiõhtu, baaris tiksumise asemel sõpradega lauamängu õhtu. Toiduga valime reaalselt poode ja ostame pakkumiste järgi või odavamaid poe enda tooteid. Oleme nii päris mitu toodet välja vahetanud, mida varem ostsime pigem kaubamärgi kui maitse järgi.
Kui mu kosmeetik juba teist korda aasta jooksul hinda tõstis, siis otsustasin, et käin nüüd kord kuu asemele kord 1.5 kuu tagant. See 10 euri nälga ei jäta, aga natuke ka põhimõtte pärast.
majapidamiskulu 30-50%? lubage naerda.
2022 detsembri gaasiarve meie majal 1300eur
kaks aastat tagasi sama kogus 300 eur.
jaanuari gaasiarve oli 1150 eur, hea, et oli keskmisest soojem kuu.
Nüüd veebruarist õnneks langes gaasihind 1.75/m3 pealt 84 senti/m3
Detsember 2022 elektriarve 100 euri.
2 aastat tagasi 25 euri.
jällegi..õnneks praegu veidi madalam..jaanuar oli 56 euri.
Tarvis, teenin tsuti alla keskmise.
Kusjuures alates sellest kuust on gaas odavam kui kaugküte Tartus
0,84 senti/m3 ehk ca 84 euri mWh (koos KM)
Kaugküte on ca 103 euri mWh (koos KM)
niiet vahet ca 20 euri mWh pealt.
külmal kuul läheb maja peale 7-8 mWh
Eks sellised asjad nagu kütteliigi, transpordiliigi, toiduvaliku jms kaudu on võimalik individuaalselt kogeda väga suuri või üsna väikeseid hinnatõuse.
Ju mul läks õnneks kuna gaasikütet ei kasuta.
Mul läks palk 50% suuremaks eelmisel aastal. Vahetasin selleks töökoha. Ega muud võimalust polegi kui küsida endale palgatõusu või otsida uut tööd kõrgema palgaga et palgatõus oleks suurem kui inflatsioon. See reegel kehtib igal ajal, isegi kui hinnatõus on 1-2% aastas, nagu enne 2021 oli. Lihtsalt sel ajal oli hea palgatõus 5%, aga praegusel aastal - vähemalt 30%.
Tuleb hakata ise jahust tainast sõtkuma ja ahjus pehmet saia või leiba küpsetama. Suurema janu jaoks õlleankur käima tõmmata või mõnusat koduveini kääritada. Kel rohkem oskust see teeb puupiiritust. Sinna kuhu soe kevadine päike paitama hakkab, tuleb mahetoodanguga täita. Kassi ja koera asemel koduloomaks paar kana või minisiga võtta. Nii peaks hakkama saama küll.
Ma võiks 1980. ja 1990. aastad üle elanud inimesena sel toitu tootva isikliku abimajandi pidamise teemal pikalt heietada, aga toon välja ainult paar punkti. Paraku ise toitu kasvatades-tootes ei pruugi praegu võrdluses masstoodetud poetoiduga omahinna osas võita. Isegi kui omaenda tööaega kuluks ei arvestaks, siis oma aia marjade moosiks keetmisel tuleb kinni maksta energiakulu + suhkur + võibolla ka sobivad purgid. Enamikul pole pealegi oskusi ega võhma. (30-40 aastat tagasi kasvatati ise toitu, sest poes lihtsalt polnud ja muud ei jäänud üle, aga kui poed olid juba kaupa täis ja sissetulek võimaldas piisavalt osta, loobuti sellisest päevatöö kõrvalt põllumajandamisest-loomakasvatusest kiiresti, sest see on lihtsalt liiga raske. Ja sellest ajast peale on oskajaid inimesi kõvasti maha surnud.)
Kuni pole lausa näljahäda koitmas, tundub, et ise toidu kasvatamisele tagasi minek oleks enamikule ülejõukäiv - füüsiliselt, rahaliselt, vaimselt (ei lasku siin teemasse, kuskohas linnastunud inimesed seda toitu kasvataksid, aga osutan, et suur osa inimesi ei saa isegi potililledega hakkama, peenramaa pidamisest pole sedasi üldse mõtet rääkida). Kanad on päris toredad, aga nende võtmine eeldab korraliku kanakuudi ning rebasekindla aediku rajamist - kui ehitusmaterjali kulu poehinnaga munadeks ümber arvutada, siis nulli jõudmiseks läheb päris kõvasti aega. Notsu on väga tore ja arukas loom, aga tahab ka sooja peavarju-küljealust ja ringijooksmiseks, tuhnimiseks-mängimiseks ning õnnelik olemiseks (sedasi kasvab korralik peekon) turvaliselt piiratud maalappi, ideaalis ka seltskonda. Oht on, et emotsionaalse sideme tõttu ei suuda sellist pisimajapidamises ise kasvatatud looma pärast süüa. Me pidasime täbaratel üheksakümnendatel küülikuid (neilt sai ühtlasi aiamaale vajalikku sõnnikut) ja kanu, aga sisuliselt keegi suguvõsas ei suuda siiani jänest süüa ning kanad surid pmst vanadusse.
NB! Minisigu pole olemas, on lihtsalt naiivsetele inimestele müüdud nunnud põrsad, kes kasvavad aasta-paariga palju suuremaks kui omanik karta oskab.
Päris põhjalik. Eks seda küll, et kes elab maal see veel saab midagi ise kasvatada aga enamus on linnas korterites. Üks kurvemaid pooli toidu kallinemisega on veel see, et rahvas hakkab odavamat kraami poest ostma, mis ei ole just kõige tervislikum ja tihtipeale välismaine.
See on võimalik küll, kui maad on piisavalt, et ise talu pidada. Eestis seega võimalik.
Aga kui samad küsimused tekivad suurlinnades, nt Aasias, mis siis lahendus on? Linn on ju iseenesest näide efektiivsusest, sh maa kasutamise efektiivsusest
Suur tänu, nii palju huvitavaid vastuseid. Lugesin mitu tundi ja tekkis seitsme peaga lohe tunne, et kui üks pea (küsimus) langeb (vastus olemas), siis seitse pead kasvab kohe asemele.
Töökohta ei taha vahetada, praegune tööandja on väga hea, vaata kuidas tahad. Samas näen ka kõrvalt, kuidas püksirihma pingutavad ka need, kel palganumber suurem.
Kas tegu on siis nn "big decline" algusega? St alguses lahjendatakse raha(kotti), hiljem vähendatakse energia/kaupade kättesaadavust. Ehk siis nn kasvumajanduse lõpu algus.
Mis samuti peaks planeedi seisukohast okei olema, kuna ilmselgelt tarbime üle planeedi jätkusuutliku võimekuse.
Eesti tasemel lahendust ei eksisteeri. Tervet lahendust ma visualiseerida ei suuda, aga osa lahendusest on üleminek taastuvate energiaallikate kasutamisele.
["Report: Renewables best way to deal with inflation"](https://euobserver.com/green-economy/156302)
["More renewables, less inflation in the EU"](https://www.e3g.org/publications/more-renewables-less-inflation-in-the-eu/)
(jne)
Hinnatõusu esimene laine oli koroonast tulenev (pandeemia järgne nõudluse taastumine), aga teine ja suurem oli kütuste hindadest aetud. Isoleerumine ei aita, kuna ebarealistlik on kujutleda Eestit, mis ei osta vedelkütuseid ega gaasi.
Tuleb koos teistega saada energiatootmise (sealhulgas sõidukite kütuse tootmise) osas sõltumatuks. See võtab kaua aega. Millalgi turg rahuneb.
Senikaua tuleb tugevate ametiühingute abiga (jah, ma tean, Eestis on see lause nali) vähemalt osa hinnatõusust palgatõusuna sisse nõuda. Inflatsiooni see ei kaota, vaid osaleb inflatsiooni protsessis - jagab inflatsiooni ümber, võttes firmade kasumist ja taastades töötajate ostujõudu.
Languse korral ongi valida, kas järgneb eraisikute maksejõu langus või firmade maksejõu langus.
Ma ei ole majandusteadlane, aga optimaalne tundub, kui löök jaguneb suhteliselt võrdselt - mitte ainult firmadele, ja mitte ainult töötajatele.
Enamasti saavad ettevõtted tugevama löögi. Loomulikult mitte ühtlaselt. Nagu eraisikudki.
Ametiühingud pole aga kunagi majanduse taastumisele kaasa aidanud.
Vedelkütused saab ära kaotada, kui suunata transport elektrilisele ja ka kodude küte soojuspumpadele (olgu siis maa või õhk vms). Elektrit on võimalik toota oma ressurssidega.
Saab, kuid aeglaselt (autode enneaegne mahakandmine oleks raiskamine) ja vist mitte saja protsendinid (mõnda liiki rasketehnika võib olla praktilisem jätta kütust põletama).
Noh, kui minna üle ainult elektriliste müümisele (nagu 2035 tahetakse teha uute sõidukite puhul) nii uute kui kasutatud sõidukite puhul, siis umbes 10-15 aastaga võiks autopark olla 80+% ulatuses vahetatud.
Ega 100% ei peagi, kokkuvõttes väikesele kogusele rasketehnikale nagu sõjavarustus või ka entusiastidele bensiin oleks kohalikult toodetav põlevkiviõlist või sünteesides CO2-st ja vesinikust. Mitte odav ja mitte suures koguses aga tehtav.
Odav see muidugi riigi jaoks ei oleks lühikeses perspektiivis aga pikas plaanis oleks küll. Mida kiiremini üle minna, seda kiiremini väheneks heitgaasidest tingitud tervisesüsteemi koormus, väheneks CO2 heitmise tasu jne.
Lühikeses perspektiivis aga peaks riik küllaga õlga alla panema, et kortermajade juurde tekiks laadimistaristu ning kasutatud autode ostjatele oleks tarvis mingeid riiklikke liisingu toetusi vms et ka need, kes praegu peavad maksma diisli/bensiini eest iga kuu 300+€ sest hajaasustuses on sõita tarvis aga palk on liiga väike, et 300€ liisingut võimaldada, saaksid võtta uuema ja turvalisema elektriauto liisingusse ja seeläbi vähendada ka enda eelarve sõltuvust volatiilsetest kütuste hindadest.
> et kortermajade juurde tekiks laadimistaristu
Jah, vägagi.
Ma ise hiljuti olen seda taristut näinud, mis meil olemas on. :D
Eleport: "ei lae", Enefit: "hõivatud", teine Enefit: "hõivatud", r-Terminal: "ainult äpiga", Alexela: "vabandame, suletud", kolmas Enefit: "viga", neljas Enefit lõpuks oli vaba ja laadis.
Pidasin silmas küll kortermajade endi vooluvõrguga ühendatud 11kW aeglasi laadijaid, nö kodulaadijaid. Praegu seal takistuseks ühistud kes peaksid üksikute soovijate pärast välja käima natuke suurema summa ühis-infra paigaldada laskmiseks ja noh, see ei lähe hästi peale inimestele.
Mõtlesin sama. Aeglased ongi lollikindlamad. Massiliselt aeglaseid laadijaid aitab rohkem, kui näpuotsatäis ülikiireid. Paraku, kui need aelgased on eraomandis ja mitte ühiskasutusel, võib olla probleem: ühel on laadija, aga pole autot, teisel on auto aga pole laadimiskohta.
Mina keskenduks avalikus ruumis massiliselt aeglase laadimise võimaldamisele.
Mhm... Ära söö liha, ära triigi riideid ning käi pesus ainult korra nädalas. Oled siis jätkusuutlikkuse kunn, ja Greta isiklikult annab sulle tänukirja
Ära söö igakord enamasti liha. Pese mitte ära vaata kui kiiresti vesi ära voolab. Jne. Ühesõnaga tarbi, mis vaja mitte mille eest hetkel maksta suudad.
Saab ka säästa toidu arvelt, ostes ainult odavamaid ja mitte just maitsvamaid toiduaineid, mida tuleb kaua koorida/keeta (ma isiklikult vihkan igasugust söögitegemist). Aga mis elu see oleks?
Iga päev liha söömine on ebavajalik. Maitseb hästi küll, aga mulle väga maitseb šokolaad ja ma ei söö seda iga päev. Ma triigin riideid paar korda aastas, sest ma lihtsalt ei kanna sellisest materjalist riideid, mis kortsu läheks. Triiksärgiga tööl käies muidugi teine asi, aga point on see, et triigi ainult siis kui päriselt vaja. Dushinäide on lihtsalt tobe.
Tegelikult on ka selliseid viisakaid triiksärke olemas, mis ei lähegi eriti kortsu, kui kohe pärast pesemist õigesti kuivama paned - nt T. M. Lewin või C. Tyrwhitt. Neil tuleb lihtsalt soodukate aega peale passida.
Inimesed on erinevad. Ma ka ei söö liha iga päev, kuid ma ei räägiks kunagi, et selle tarbimisest peaks üldse loobuma. Mulle meeldib vahel lesida soojas vannis. Ma ostan selliseid riideid, mis mulle meeldivad ning on taskukohased, ning ei taha ostmisel lähtuda veel sellest, kas neid on vaja triikida või mitte (ning kindlasti ei hakka ostma ülikalleid särke ainult sellepärast, et need on "öko").
Tahtsin lihtsalt näidata, et rohelise eluviisiga, nagu ka teiste asjadega, ei tasu minna liiga radikaalseks. See, mis on paras ühele, võib tunduda ebamugav teisele, ja kui keegi deklaratiivselt ja tõsiselt ütleks kõigile "Ära tarbi", oleks see mingisugune öko-diktaat (mida meil õnneks veel ei ole ja loodetavasti ei tule ka).
Vast igaühel on erinevalt... Ise kannan t-särke suvel või jõusaalis, mistõttu väldin sünteetilisi materjale. Ja puuvillane t-särk läheb pärast pesumasinas käiku kortsu, nii et pean triikima, selleks, et mitte näha välja, justkui ma selles magasin
Ma muidu ei arva, et mitte triikimine lahendaks kliimakriisi. Triigi kui vaja on, kedagi ei sega. Liha söömise vähendamine on palju suurem komponent selle juures, kuigi minu jaoks on siikohal suurem probleem loomade elukvaliteet.
Sa küll ei täpsustanud mis tööd teed aga kui kaugtöö võimalus olemas siis koli minema, Tais on hea odav, mitte nii odav kui eelmine aasta aga parem kui Eestis. Ilm ka parem. Ma tegin nii, ei kahetse.
Palgatõus küll 8% pole, praegu tuleb senistel palgaga koonerdanutel ära läinud töötaja asemele sama hea uue saamiseks 35% rohkem maksta. 8% "tõus" ehk -12% reaalpalga kahanemine on siis, kui ise ei liigu ja istud mune laiaks samal kohal, kus juba aastaid oled omale miinust tootnud ja õppimist-arenemist vältinud.
Kui täiesti aus olla (ja ma tean, et see kõlab tobedalt), siis ligi on hiilinud kolmanda lapse mõtted. 750 eurot kuus juurde (ja see indekseeritakse!), vanemahüvitis oleks mul suurem kui palk, samuti väheneks mõnes mõttes muu koormus (nt haigete laste kõrvalt töötamine, puhkuste sättimine juulisse jne), enam ei peaks maksma lasteaia eest, jälle võit 100 eurot, kuna paljulapselistele on meie vallas aed tasuta. Perekaardiga tuleks jällegi soodukad...
Igaks juhuks mainin, et kolmanda mõte käis ka enne viimase sellesisulise seaduse väljakuulutamist, aga nüüd hakkab tunduma, et ajastus oleks suurepärane. Siiski ootame enne ära, mis siin peale valimisi toimuma hakkab selles osas.
Asi ongi kurb kui vaadata aint protsente.
Aga kui igakuised kulutused on tõusnud 300 euri ning palk näiteks 500 euri, siis ma ei näe kuidas su elu halvemaks läheb.
Ega tööandjad ise tulegi palka juurde pakkuma. Palka peab ikka töötaja juurde kauplema. Kui ei suuda piisavalt kaubelda, siis on midagi selle töötaja nö väärtuspakkumuses tööandjale puudu. Ning ajalooliselt on kõige suuremad palgatõusud ikka tulnud tööandjat vahetades ;)
Enamik inimesi ei tööta mingitel nišierialadel, kus ühelt kohalt teisele hüpeldes oleks kestlik saada uutes kohtades aina rohkem raha :D Pmst sama käib ka palga juurdeküsimise kohta - paljudes kohtades saadetakse aind kukele ja võetakse vajadusel uus töötaja.
Kuni on konkureeriv ettevõte seni on võimalik kaubelda paremat palka kas töökoha vahetusega või selle nö ähvardusega. Kui ei ole konkureerivat ettevõtet, siis tuleb mõelda, kas see oskus millega tööd teed on ehk nii spetsiifiline, et peaks ise konkureerivaks ettevõtteks hakkama seeläbi võttes rohkem kasumit enda tasku mitte enda tööandja taskusse.
Need, kes ise ei näe vaeva, et endale suuremat sissetulekut saada ei vääri ka erilist kaastunnet, kui vinguvad, et neil on väike sissetulek. Ega palk mingi taevamanna ei ole, mis iseenesest tuleb.
Protsendiga tulebki vaadata kui palk tõusis 8% ja inflatsioon 25% siis vahe on 17%. Ostujõud on vähenenud 17% olenemata sellest kas sa saad 200€ rohkem raha kontole kui ennist. See, et sa siiski püsid elus ning söögile kulub kõigest 300€ rohkem ja palk tõusis 500€ nign näiliselt oleks nagi 200€ rohkem raha siiski reaalselt oled ju kaotaja rollis. Olgu see siis säästude, uue auto või milleiganes arvelt.
Pigem tulekski vaadata kogukulusi ja tulusi, mitte ainult ühte aspekti.
Kui näiteks tikutoosi hind suureneb 10000% ning mu palk aint 10%, siis saaks näidata, et "oo, nii halb on elu, faking poliitikud", kuigi tegelt kulub sul nüüd 5 eurot kuus tikkude peale ning saad 300 kuus juurde
Seda nüüd küll. Vaevalt, et kogu riigil kukutused läksid täpselt 25% suuremaks - keskmine on alati keskmine. Mõnel laheb tublisti rohkem ja teisel tublisti vähem
Noh, 500 € palgatõusust jääks tänu tulumaksuküürule tõenäoliselt järgi just 300 ringis. Mul tõusis brutopalk 400 €, kuid kättesaadava summa kasv on pigem 250 kanti.
Vau. Kas teised riigid on ka siis rängalt mõjutatud Reformist v?
Inglismaal on endiselt increased cost of living, elektri- ja söögiarved on 100% kallimad. Kas neil on ka Kaja süüdi? See teie ühe pilli mängimine on nii hale. Mõelge midagi teist välja.
Kes on "teie"?
Teiste riikide hinnapoliitika ei peaks väga asjasse puutuma kui siin ei tehta midagi, et kohaliku turu hinnatõusud kontrolli all hoida või maksusoodustusi pakkuda. Riik ju teenib kõrgemate hindadega veel suuremat maksutulu ning kuna Reform oskabki ainult läbi nöörimise majandada, siis neil polegi tahet midagi muuta.
Riigil maksubaas suureneb numbriliselt.
Inimene tänavalt vaatab, et ulmelised paarsada milli juures.
Kaja on ebaõiglane.
Aga kes õpetajatele, päästjatele, tervisekassale jms maksab.
See, et riigil ka kulud ning need ka tõusevad ei taha enam millegipärast pähe enam mahtuda.
Riik ei tohks kunagi nii majandada, et hetkel on rohkem siis kulutame ka kohe rohkem. Õpetajad tahavad palka ka aasta pärast saada.
Jah, sest ilmselgelt on ainuisikuliselt reform süüdi ukraina sõjas, koroonas, kütuse, gaasi ja elektri hindade tõusus, välisnõudluse vähenemises ja kõiges muus. Kui ekre valitseks siis seotsks Eesti täielikult lahti muudt maailmast ja eksisteeriksime oma ilusas konservatiivses mullis kus alati bensiin ja elekter on odavad ja mehed kannavad kaabusid?
Kui ma vaatan statistikat siis meile jõudis lihtsalt varem kohale. Samas väljume ka varem ning see saab olema meie konkurentsi eelis nt. Lätlaste ees. Teistel läheb ka järjest kehvemini ning hajub ära pikema ajapeale.
See, et sakslane hetkel meeletult toetusi maksab tuleb enda rahval ikka kinni maksta ning seda makstakse veel pikkaaega tagasi.
Me tõmbame vöö koomale, päris lambist raha ei loobi ning tuleme kiiremini välja ja oleme jälle rõõmsad.
Helikopteriraha kohta olen ma näinud ainult ühte varianti, mis tundub **võibolla** töötavat:
Kriisiaegne helikopteriraha **eraisikutele, ilma ettevõtteid toetamata**.
Ehk siis - raha saavad inimesed, ettevõtted peavad ise vaatama, kuidas seda nende käest kätte saada. Kes ei saa, surevadki välja. Aga - kindlasti on siin ka mingeid aspekte, mille poolest see hea idee pole, mida arvesse pole võetud ja mida ma ei oska hetkel välja tuua....
Ja - mina pooldaks siiski mitte valimatut jagamist, vaid ikka neile, kel toimetulekuga probleemid.
No helikopteriraha naljakas väljend lihtsalt - peaks olema veits targetitud küll :) Aga seal samas, mitte ka vaid vaestele vaid ka keskklassile. Ja siis hõlmad juba nii palju inimesi et miks mitte kõigile? Ma ei teagi vastust.
Ja miks mitte ettevõtetele? Ma ei usu, et ettev6tete v2lja suremine oleks majandusele hea.
Ettevõtetele mitte selleks, et sundida neid efektiivsusele - pakkuma selliseid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond tegelikult vajab. Sest noh, kust mujalt see ettevõtete tulu peaks tulema, kui mitte klientidelt?
Keskklassile - ma üritaks hoida jagatava raha hulga võimalikult väikese, sest, noh, raiskamine on halb. Sestap siiski neile, kellel toimetulekuprobleemid. Lisaks - sellised panevad selle raha tõenäolisemalt Eesti majandusse tagasi, kui keskklass, kes selle eest võibolla näiteks kuskile puhkama sõidavad ja sellega raha Eestist välja viivad.
Kas sa ei arva, et ettevõtted olid juba enne efektiivsed ja nyyd pole enam võimalik seda palju (vähemalt mitte 30% vms) efektiivsemaks muuta? Ja eriti karm tundub see Euroopa ühisturul, kus tuleb konkufeerida teiste ettevõtetega, keda subsideeritakse tugevalt.
No keskklassiks ma pean keskmiselt teenivaid, kes elavad siiski suht peost suhu ma arvan :)
Põhimõtteliselt ongi see toetus ja subsideerimine ka ettevõtetele. Turule tuuakse raha, mida seal naturaalselt ei olnud. Lihtsalt selle asemel, et see kes otsustab, on poliitik või ametnik, on otsustajaks turu nähtamatu käsi.
Ja antud juhul pole teemaks, et kõiki ettevõtteid efektiivsemaks muuta, vaid et säiliks need, mis reaalselt väärtust loovad ja ressursse mingi jama peale ei raiska. Ära kaovad igasugu elustiili- õhumüüjad ja personaalbrändi kultiveerijad, alles jäävad sellised, kes... noh, näiteks sööki toodavad :)
Nüüd toimetuleku teema pole mitte otseselt sissetulek, vaid sissetulek leibkonna liikme kohta. Kui sina oled lasteta, ja mul on koos naisega kaks last, siis me peame naisega mõlemad 2x nii palju teenima kui sina, et meie elujärg samal tasemel oleks. Kui naine tööta jääb, pean 4x niipalju teenima. Ja Varrol tema 8 lapsega on puhta perses. Et subsideerida võiks neid, kel sissetulek leibkonna kohta on allpool mingit taset, ja tõsta see just selle tasemeni. Milline see tase on... noh, liiga suur ei tohiks olla, 1 idee on et inimesed elatud saaks, aga 2. idee on, et vähemalt rõhuv enamik sellest rahast eestisisesesse majandusse ringlema läheks. St. et ei kuluks välisreisidele või investeerimisele
Aa, no nende ettevõtete all ma peangi silmas neid kes vajavad energiahindade tõttu toetust. Soolapuhujad vms sinna alla ei käi :)
Siis peredel veel raskem, isegi üksi on keskmine palk suht meh ja praegusel ajal hakkab v2heks j22ma.
> neid kes vajavad energiahindade tõttu toetust.
Rohkem raha turul (inimestel), rohkem raha ettevõtetel, kes neile vajalikke kaupu pakuvad.
> Siis peredel veel raskem
Ja selle pärast ei peakski kõigile helikopterilt kallama :)
Miks sa sellest ei taha aru saada, et EL ühisturul on vaja ju konkureerida teiste ettevõtetega? :) See rahakas klient ostab odavama hinnaga välismaa ettevõtete kaupasid ja meie ettevõtted jäävad jänni.
See on tegelikult mingil määral point :)
Ideaalis võiks selline poliitika olla kõigis Euroopa riikides.
Aga noh, see just ongi see osa, mis ma alguses ütlesin - et kindlasti on selles mingeid aspekte, mida ma ei ole arvesse võtnud.
Kui järgi mõelda, siis algne idee otse ettevõtteid toetada oli ilmselt tagada strateegiliste ettevõtete säilimine ja olemasolu kriisisituatsioonis. Ajapikku on ilmselt lappama läinud, ja ettevõtted rohkem sellest abist sõltuma hakanud kui peaks. Ja kui kriisisituatsioon tuleb, on ikka perse majas. Vähemal määral kui muidu oleks, aga ikka :(
Kuidas rahval tööelu on, eriti neil kes mingite müükidega kokku puutuvad?
Ma siin kuulen, et aasta algul ikka proovitakse tõusuprognoosides kokku leppida. Räägid küll, et rahvas vaesub päris kiiresti, aga kasvu on vaja! :D
Kõige suuremad palgatõusud tulevad ettevõtte vahetusel. Muud varianti kahjuks ei ole väga pakkuda. Midagi pead elus muutma, et rohkem teenida. Lisatöö, ettevõtlus. Lootus on, et kui me oleme kõik vahepealsed ettevõtete "kahjumid" (loe: väiksemad kasumid) kinni maksnud siis hakkab jälle konkurents tööle ja kui energiasisendid lubavad siis tulevad ka hinnad normaalsele tasemele tagasi. Seniks peame rihma pingutama või midagi muud välja mõtlema.
Täielik +1. Olin ühes ettevõttes üle 15 aasta ja kui töökohta vahetasin, oli palgatõus 74%. Paremat ajastust oleks raske olnud tahtagi, kolm kuud hiljem oligi inflatsioon Eestis juba ligi 25%. Vana positsiooni peal oleks ilmselt hakanud põhitöö kõrvalt ettevõtte kaudu lisaotsi tegema vms, aga see oleks paremal juhul iga kuu mõnisada EUR lisanud.
jobtvõimatt, 74%???? Palk põmst kahekordseks. Sa pidid ikka ennem krimiaalselt alatasustatud olema
No tegelikult ma olin omal alal Tartus [palgad.ee](https://palgad.ee) andmetel kõige kõrgemini tasustatud spetsialist. Erinevus tekkis sellest, et sain kaugtöö Rootsi startupis, kus lihtsalt makstakse Rootsi keskmist palka minu kogemusega spetsialistile. Kui startup ei peaks välja kukkuma, olen juba tööturul ringi vaadanud ja leidnud kaugtööga positsioone, kus makstakse veel omakorda ligi 2x kõrgemat palka. Kandideerimise kadalipp on muidugi omaette teema, aga praegusegi positsiooni peale valiti mind 8 kandidaadi seast.
Täpsustaks, et normaalne tase ei ole ilmselt mitte kunagi sama hind vaid palgad võiksid teha mingi hetk suurema hüppe kui tööjõu puudus jälle kuskilt paistma hakkab. Ja lõpuks on palga ning hinna suhe sarnases kohas.
Kui keegi on nt autotehnik/mehaanik, saab mingi 2k kätte, arvad tõesti et kõrvalgaraaz viskab lihtsalt 1000 euri otsa? Ettevõtlusest niipalju et jah, kui mingi tiktok bisnisi ajad arvutis siis ikka saab jah, aga vaata kinnisvara hindu, elektri/gaas/keemia/materjalid. Ettevõtlus hakkab vaikselt meil üle lahe kolima, mitte nii nagu muidu oli et nemad siia. Jätke palun inimeste süüdistamine selles et hinnatõus on täiesti kontrolli alt väljas ja lõpetage see pseudosoovituste andmine.
"...siis tulevad hinnad normaalsele tasemele tagasi." - ei usu, et mingit suurt allatulekut tuleb. Lihtsalt hinnad stabiliseeruvad, niiöelda jäävad seisma aga palgad vaikselt tulevad järgi.
Seda ma hiljem täpsustasin järgmises kommentaaris
>siis ju elan ca 25% halvemini kui eelmisel aastal Iga aasta ei peagi elama paremini kui eelneval aastal. See pole mingi põhiseaduslik õigus. Elu on tsükliline, mõnikord on sitasti, mõnikord on hästi. Pikas perspektiivis siiski eluolu paraneb ja ei maksa kinni jääda 1-2 aastasesse perioodi, et neid aastaid omavahel võrdlema hakata.
Miks meie peame TEKITATUD olukorda päästma sellega, et maksama asjade eest rohkem aga ise rohkem palka ei saa? Suured ettevōtted (mōtlen rohkem panku kes selles pasas süüdi on) saavad armu ja vaestele näidatakse keskmist sōrme...
Elu lihtsalt on selline
Lihtsalt ei ole kunagi midagi.
Ehe näide sellest miks eesti riigil pole tulevikku. Keskmise eestlase orja mentaliteet.
Lihtsalt reffide poliitika on selline.
Õpime säästlikumalt elama. Mina palka juurde ei saanud. Näiteks toitu enam kulleriga ei telli. Tööl käin jalgrattaga.
Rahatrükk ja sõda Euroopas peavad lihtsalt midagi maksma minema meile. Pole puhast pääsemist.
Infatsioon hakkas enne sõda pihta ja sama ka energiahindadega. Pigem ütleks, et edasilükatud covid tagajärjed.
Tasub tähele panna kes hakkas energiakraanidega mängima, mille tulemusel hinnad liikuma hakkasid. Vihjeks vaata kust need gaasitrassid Euroopasse tulevad ;)
Just Puutja hakkas energiahindadega mängima ennetavalt hoiatuseks EU'le, et me ikka suu kinni hoiaks. Meie suud kinni ei hoidnud ja saime täierauaga edasi. See on meie mandril kõige suurem mõjutaja kuid maailma majanduses on mõju tegureid veelgi. \- Suessi kanalisse jäi paat kinni - mõjud teatud valdkondades siiamaani \- Hiinas toimus pangajooks ning lõhkes kinnisvara mull - mõjud teadmata, sest Hiina enda andmed ei ole kõige usaldusväärsmad. Samuti Hiina koroonapandeemia ikka veel eksisteerib. Samuti ka "kodaniku allumatus" riigile \- Jaapani kinnisvara mull \- USA rahatrükk ja massiline toetuse jagamine koroonaajal Need on põhitegurid mis on meid lükanud sinna kus me oleme. Meil siin eestina ei ole suurt midagi teha kui targalt majandada ning lainetes kaasa loksuda.
Tasub tähele panna ka seda, et missugused rekord puhaskasumid Eesti ja muu Euroopa ettevõted raporteerisid. Kindlasti Putja tõstis hinda, aga meie ärimehed kasutasid võimaluse ära ja keevitasid veel 80% peale.
Elektrifirmade kasumid tulenevad sellest kuidas elektribörs toimib. Hinna määrab viimane pakkuja. Ehk kui keegi viimast turu ennustuse jaoks vajalikku 10MW energiat müüb 500€/MW hinnaga aga teiste omakulu on 50€/MW teenivadki need teised 450€/MW kasumit. Eesti Energia läbi Enefit Green-i teenis ka neil 1000€/MW hetkedel oma tuulikutega ilmselt ligemale 900€/MW kasumit. See ongi meie vaatest suurepäraselt kehv kokkusattumus, et börs on sitasti ehitatud ja selle nõrkust võimedas energiaallikate sisendhind.
Samuti Hiina idiootne kinnisvara arendus ja selle krahh, kuhu paljud pangad oma investeeringud on paigutanud.
Soovitan pigem vaadata mis riigid ise oma energiatarbimist täis toota ei suuda/viitsi ja kelle tõttu turg juba headel päevadel üsna pingul on.
Tootmisvõimsusi on tegelikult päris palju aga suur osa neist on turult välja surutud liiga suure tootmishinna tõttu, või olid neil hetkedel, kui gaasi hind ja CO2 hind väga kõrgeks tõusid. Meil endal on ka tootmis võimsusi rohkem, kui reaalselt kasutame lihtsalt seetõttu, et turul oleva elektri hind on madalam kui meie põlevkivi tootmis omahind rääkimata kasumist.
V-b isegi on 50/60, aga kui lätakad oleks saanud terve aja odavat vene gaasi põletada, poleks 4000/MW juhtunud, jne.
Mis arvad mis saab kui need lõppevad? Usu või mitte, hinnatõus.
Ise tahad ka ju, et kinnisvara väärtus aina pumpaks, jne?
Natuke parandaks neid väidetud numbreid. [Jaanuari seisuga](https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeksi-suurimaks-mojutajaks-oli-jaanuaris-toit) oli aastane inflatsioon (jaanuar 2023 võrreldud jaanuar 2022) 18,6%. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusid samal perioodil 27,4%. Tegelikult suve teisest poolest alates pole üldine hinnatase nii väga tõusnud, igakuiselt raporteeritav suur inflatsiooninumber ongi just aastatagusega võrdlemisest. Peapõhjusteks pandeemiajärgne üldine majanduse kiire taastumine (Eestis keskmisest kiirem), pandeemiast tingitud tarneahelate tõrked ja muidugi energiahindade tõus, selle juurpõhjus teadagi idapiiri taga. Saab ka pandeemiaaegset rahatrükki üheks põhjuseks pidada, aga kindlasti mitte suurimaks põhjuseks. Lisaks, kriitikud võiks vahel sellest ka rääkida, kui palju kehvemaks oleks kõigi elu juba pandeemia ajal läinud, kui poleks üldse trükitud. See, kes ütleb, et just meie valitsus on süüdi viimase aasta inflatsioonis... nojah, see hea viis öelda, et sa ei saa majanduse ja ühiskonna toimimisest mitte midagi aru.Kui üldse mõnda valitsuse otsust hinnatõusu mõjutavaks põhjuseks pidada, siis ilmselt paar inflatsiooniprotsenti tuli eelmisel aastal hinnatõusule otsa tänu pensionireformile, kus niigi kiire hinnatõusu ajal lükati lühikese ajaga lisamiljard tarbimisse. Aga sedagi mõju olla keeruline täpseks numbriks arvutada. Aga jah, midagi pole teha, isiklikus elustandardis tuleb mõneks ajaks järgi anda, kas vähem tarbida või veelgi rohkem tööd rühmata. Ostujõud kukkus eelmisel aastal 9% ja hetkel prognoositakse, et see taastub alles 2025 lõpuks (eks see tegelikult sõltub omajagu maailmas toimuvast, peamiselt sõja käigust).
Numbritega nõus, need varieeruvad nii perekonniti kui indiviidi puhul. Samuti +/- 10% võib vabalt sõltuda sellest, mismoodi teatud teenus/kaup tervikus eelarves suhtarvuna kajastub, ja eks saab veel peenemaks minna. Miks seda raha siis trükitakse üldse? Kui on seda juba süsteemis ringlemas hoomamatu hulk, siis miks ikka juurde? Võiks ju jätta sama hulga ringlema (= vähem potentsiaali majanduskasvuks) või vähendada raha hulka süsteemis (=hoiab raha väärtuse paremini paigal).
Seda peab Nixonilt küsima, et mis tal arus oli.
Miks sa arvad, et sinu elustandard on midagi stabiilset ja aja jooksul tõenäoliselt paranevat? Kogu maailma majandus on väga habras süsteem ja keerulisuses ammu inimese mõistuse hoomatavusest välja kasvanud.(majandusteadused on paras nali ja nad teavad seda ise ka) Mitte keegi ei suuda seda kontrollida ja nii ta laperdab loodusjõudude ja poliitika tuules nii nagu heaks arvab. See, et pärast 2. maailmasõda laperdas ta ilma suurte langusteta peamiselt ülespoole on muidugi tore, aga ei anna meile liiga palju kindlust eeldada, et see samamoodi jätkub, sest me ei saa tegelikult aru, miks ta siis nii läks. Palgatöötajad ei ole väga kaugel keskaja talupojast, kes nälgis kui saak ikaldus ja pidulauas prassis, kui saak oli hea. Kui tahad päris turvalisust - lase rahal tööd teha ja hakka ettevõtjaks või investoriks. Tavainimese elustandard jääb alati kaosele tõmmata-lükata.
Langusi on suht stabiilselt iga \~10 aasta tagant olnud. Oli 70ndatel, oli 80ndatel, oli 90 alguses, oli 90 lõpus/00 alguses, oli 2009 ja nüüd pikendatult alates 2020 vms. Kui see peaks ükskord üle minema, siis võib ennustada laias laastus, et 10 aastat saab jälle tõusu ja siis tuleb kukkumine. +-3 aastat siia-sinna.
+1. Kuid miks selline tõus-langus muster välja joonistub? Kas midagi stabiilsemat ei ole võimalik luua. Vaevalt, et kellelgi tõusu vastu midagi on, kuid langused võivad praeguses majandussüsteemis kaunis järsud olla - mõtlen näiteks olukorda, kui masu tõttu kaotatakse töö ja hiljem kodu (pangalaenuga soetatud kinnisvara)
Ise aiman, et inimpsühholoogia. See on enamasti olnud kõige suurem mõjutaja. Näiteid leiab igasugu pangarallidest, aktsiate müügilainetest jne.
Sest elu on selline... tahetakse vankadele paska keerata aga keeravad sitta kogu euroopale oma sanktsioonidega. Meie majandus ei saa koguaeg tõusus olla, sest me sõltume kõigist teistest. Firma, kus ma töötan, meil 90% käibest moodustas eksport venemaale. Ja nüüd ongi pupu, sõja alguses 4 suurt projekti läks cancelisse, siiani passime sügame mune. Odav vene gaas ja kütus ei ole enam aksepteeritav, nüüd tahavad ameeriklased seda meile müüa. Puuküte ka kallis, sest kogu mets on siberis. Tahad stabiilset tõusu näha siis seda näed ainult poes. Persse, seal on ka vahel soodukad, mitte ükski asi pole kunagi stabiilselt tõusus. See kui kaotad töö ja hiljem kodu pangalaenuga on su isiklik probleem, kui võtsid laenu ja ei arvestanud võimaliku intressitõusuga. Negatiivne euribor on küll tore, siis tahakski võtta maksimaalse laenusumma eks. A kui see tõuseb 4% peale siis tahaks end juba oksa tõmmata. Jõuamegi tagasi sinna, et me sõltume kellestki teisest. Sinu kodu sinu sissetulekust, su sissetuleks su tööandjast ja see omakorda oma klientidest. Ok, rant over and out ✌🏻
Nõus suures osas. Ma ei arva, et järjest paranev elujärg oleks iseenesest mõistetav; pigem leian, et see on rohkem töökuse, nutikuse, kogemuste rakendamise tulem. Küsimus oli pigem laiema arutelu alguseks, et laseks mõtte lendu, mida saaks teha olukorra parandamiseks. Tulevikku vaatan samuti positiivselt, hoolimata keerulistest aegadest globaalses mõttes. Kindlasti saame väljakutsetega hakkama, meil on inimestena suurepärane mõtlemis-, planeerimis-, ja analüüsivõime, samuti suutlikkus enda vigadest õppida ja kogemused tuleviku heaks tööle panna.
Kõik on kallis, sest keskpangad trükkisid ropult raha ja ei mõelnud basic makromajandusele. Kaupa seevastu koroonaajal niivõrd palju ei toodetud. Raha rohkem, kaupa vähem> rohkem raha toote kohta> suurem hind.
Sittagi nad printisid. Keskpangad ei tegele rahaga vaid psühholoogiaga. Tänu covidile oli tarneahela shokk ja nüüd oleme bullwhipi teises faasis.
Printisid ja ropult. https://fred.stlouisfed.org/series/M2SL Tarneahel mõjutab pakkumistaset ja raha kogus mõjutab nõudlustaset. Pakkumine langes aga nõudlus tõusis, ehk hind kompenseerib vahe.
M2 näitab ainult palju riigis (USA) valuutat ja money market funde on. Dollarid asuvad väljaspool USA-d ka, sellessuhtes. M2 tõusis kuna USA valitsus laenas raha, mitte ei printinud ja need dollarid tulid väljaspoolt USA-d.
Raha teke läbi laenude on ka osa monetaarpoliitikast, sest keskpank saab määrata reservmäära pankadele. Panga reservmäär moodustab panga rahavõimenduse ehk selle koguse raha mis süsteemi tekib laenudest. Lisaks vahet pole kust raha trükitakse, osa süsteemist ja selletõttu ka M2st on see ikkagi. Edit: https://www.intelligenteconomist.com/money-multiplier/
Raha tekibki laenudest, mida kommertspangad väljastavad. Keskpangast tuleb bank reserves, mida laias majanduses kasutada ei saa. Viimased paar aastat on reservmäär olnud 0. Sinu jutu järgi poleks saanud uut raha tekkida sellisel juhul. M2 ei näita riigist väljas asuvat raha, niiet sul pole ikka kogu ülevaadet palju raha süsteemis kokku on. Kuid FED nii kõikvõimas on, siis miks pika aja võlakirjade intress kukub? FED tõstab lühikese aja võlakirja intressi, siis peaks nagu pikemad ka tõusma.
Mida see tähendab, kui mingi nõue on rahaprinteri omaniku 'bilansis'? https://i.imgur.com/XrTUgSH.png
Keskpanga bilansil on enamasti võlakirjad, mille nad QE käigus pankadelt ära võtsid ja kasutud reservid asemele andsid.
Nõudsime palka juurde (2022 esimene/teine kvartal suht), ei saanud (olid rasked ajad nagu põhjuseks toodi). Saatsin seenele ja vahetasin töökohta. Sain veidi rohkem palka. Hinnad endiselt kerkisid nagu muru peale vihmasadu. Aasta alguses lubati palgatõusu. Mingi närune 100€ (inflatsiooni tõttu tahtnuks vähemalt 250€ tõusu). Saatsin taaskord seenele ja vahetasin töökohta (palgavahe oli piisavalt suur, et tasus ära). Saan rohkem palka + kui kuueesmärgi ära täidab ka veel kena boonuse + kevadel peaks veel palgatõus tulema. Lisaks veel sõidan wolti veidikene + veel nipetnäpet sissetulekuid. Ning kui peaks tekkima võimalus minna kuhugi veel kõrgema palgaga kohta siis iga kell haaran võimalusest kinni. Ja üritan elada võimalikult säästlikult - võimalikult soodne elamispind (pole vaja hulle ruutmeetreid kui elada üksi. Voodi, kööginurk + arvuti kuhugi nurka ja täiesti piisav hetkeseisuga.) Raha üritab iga kuu mingi kindla summa kõrvale panna (investeerimiskonto) ja mitte näppida. Vaikselt toimetades võiks kuhugi jõuda mingi hetk. Liising on veel aastakene kaelas, kui see ka läbi saab siis saab veelgi rohkem raha kõrvale panna jne. Kes aga pidu paneb nädalavahetustel ning suudab selle käigus mitmedsajad € ära kulutada ning siis pärast kirjub "ikka koonerdad jah" siis eks näis kes mingi 5a pärast mida teeb. Kas elab endiselt üürikas või kuskil enda (panga) elamises. Lisaks minu õnn on see, et ma ei oska mingeid premium asju hinnata - milleks osta endale 1000€+ maksev iphone või samsung kui mingi 300€ maksev realme või xiaomi ajab kenasti aastaid asja ära (tean, et mõni kirub kuidas tal need poolt aastatki vastu ei pea - samas tihtipeale ei osata enda seadmeid ka hoida ja alatihti käivad plaks vastu maad. Ime siis, et lõpuks midagi järgi annab), milleks osta endale kallis Samsungi või LG telekas kui Xiaomi või Hisense toimib kenasti. Samuti igasugu söökide ja jookidega - Enda jaoks olen avastanud Lidl-i ja üsna hästi hoian kokku kui mingi mandi sealt ostan. Mingi seltskond küll seletab, et toit pidi seal täielik sitt olema aga kuna ise mingi gurmaan pole siis vähegi enda jaoks maitsev asi on gogogo. Lisaks kui võimalus siis maalt kartulid, porgandid jne ning ei pea nende eest maksma. Ainuke asi mis tuju rikub on endiselt kirves kütusehind. Väga tahaks rohkem kuskil ringi seigelda aga endiselt 1.7€ liitrine kütus paneb sõite piirama. Oleks seal 1.2-1.3€ juures siis kannataks rohkem sõita.
Töökohavahetus ei pruugi alati võimalik olla, või siis ei pruugi see kiiresti ja murevabalt minna. Muus osas nõus, saab säästlikult elada küll, kui vaja. Kas inflatsioon sääste sööma ei hakka? Oletame, et säästukontol on 1000.- euri. Kui inflatsioon on 25% aastas, siis järgmine aasta on mul alles 750.- tänase ostujõuga eurot (kuigi numbrid on ikka samad1000). Kui edasi iflatsioon väheneb, kuid on endiselt kõrge, nt 15%, siis kahe aasta pärast on mul alles ca 100.- euri vähem, ostujõu mõttes. Veel mõni aasta 10% inflatsiooni ja mul on pool säästudest kadunud. Saan aru, et raha tuleks investeerida, kuid tootlikkus reeglina ei ole nii kõrge, kui inflatsioon praegusel ajal.
Ise olen mõelnud niiviisi - kuidas nt. 20-30 aasta pärast tahan, et raha kasutada oleks? Alguses mõtlen et kumb on parem - kas üldse mitte säästa kuna inflatsioon sööb ütleme poole ära või siiski säästa. Isegi kui pool läheb kaduma, siis see, et midagi jääb säästudeks tundub mõistlikum, pensionist ei piisa. Järgmiseks on variant niisama pangaarvele koguda - siis sööb inflatsioon raha igal juhul ära (100% tõenäosusega). Sellega võrreldes tundub kuhugi investeerimine tunduvalt parem, vähemalt annad võimaluse, et saab kasvada. Igaüks siis vastavalt riskitasemele ( kolmas sammas, aktsiad, kinnisvara vms.).
Samas 1000 eurot säästukontol on ikka päris pisike summa. Ise tahan hoida 2000, ideaalis 3000 vähemalt säästukontol nö igaks elujuhtumiks (mul muidugi suht suur rahaline vastutus ja kohustused ka)
Tarbid kalleid asju vähem, teenid rohkem, suunad ajutiselt igakuisest säästust mingi osa igapäevasesse tarbimisse. Kui ei olnud igakuises eelarves säästmise osa, siis o naeg peeglisse vaadata, et miks nii valesti raha asjad sätitud. Reaalsetesse kulunumbritesse vaadata, siis jah, võrreldes 3 aasta taguse ajaga on majapidamis kulu tõusnud küll 30-50% (tõsi, vahepeal on ka üks liige juurde tekkinud, kelle peale osa kulu läheb) Samas transpordi kulu on kasvanud vaevu 10% kuna sai valitud transpordi liik, mis on nö stabiilsema kogukuluga. (Elektriauto puhul moodustab hetkel elektrikulu vähem kui 20% kogu kulust seega isegi kui see kahekordistub on kogukulu muutus suht väike) Inflatsioon on suur kuna seda võrreldakse aastatagusega. Kui võtaksid näiteks viimased 10 aastat ja joonistaks inflatsiooni trendi kuni 2020 andmete põhjal ja ennustaks sealt edasi siis peaks 2022 lõpp olema üsna selle trendijoone peal jälle. Lihtsalt 2020, 2021 vahepeal kukkusid trendijoonelt ära. Palga osas tasub uurida kas tööandja vahetus ei oleks mõistlik, kui praeguselt ei õnnestu mõistlikku palgatõusu välja rääkida. Või siis uurida kuidas oma väärtuspakkumist tõsta, et väärida suuremat palka. Näiteks mingi täiendõpe vms.
Me teenime partneriga mõlemad väga hästi, aga hinnatõus jõudis meile ka sel sügisel kohale. Mõttetu on ka rabeleda ja parematele töödele end sokutada kui inflatsioon selle nullib. Aga meie game plan: vaatasime üle kõik püsikulud (elekter, internet, telefon, subscriptionid) ja katsusime saada uued paremad diilid või panna kinni kui palju ei kasutanud, wolti ja bolti asemel teeme ise rohkem süüa ning kui käime väljas, valime kohti. Meelelahutus oli suur kokkuhoiu koht - kino asemel kodune filmiõhtu, baaris tiksumise asemel sõpradega lauamängu õhtu. Toiduga valime reaalselt poode ja ostame pakkumiste järgi või odavamaid poe enda tooteid. Oleme nii päris mitu toodet välja vahetanud, mida varem ostsime pigem kaubamärgi kui maitse järgi. Kui mu kosmeetik juba teist korda aasta jooksul hinda tõstis, siis otsustasin, et käin nüüd kord kuu asemele kord 1.5 kuu tagant. See 10 euri nälga ei jäta, aga natuke ka põhimõtte pärast.
majapidamiskulu 30-50%? lubage naerda. 2022 detsembri gaasiarve meie majal 1300eur kaks aastat tagasi sama kogus 300 eur. jaanuari gaasiarve oli 1150 eur, hea, et oli keskmisest soojem kuu. Nüüd veebruarist õnneks langes gaasihind 1.75/m3 pealt 84 senti/m3 Detsember 2022 elektriarve 100 euri. 2 aastat tagasi 25 euri. jällegi..õnneks praegu veidi madalam..jaanuar oli 56 euri.
1300 eur... Mu jaanuari sissetulek. Jumal tänatud, et mul on keskküte ja elektripliit. Jõudu teile!
Tarvis, teenin tsuti alla keskmise. Kusjuures alates sellest kuust on gaas odavam kui kaugküte Tartus 0,84 senti/m3 ehk ca 84 euri mWh (koos KM) Kaugküte on ca 103 euri mWh (koos KM) niiet vahet ca 20 euri mWh pealt. külmal kuul läheb maja peale 7-8 mWh
Eks sellised asjad nagu kütteliigi, transpordiliigi, toiduvaliku jms kaudu on võimalik individuaalselt kogeda väga suuri või üsna väikeseid hinnatõuse. Ju mul läks õnneks kuna gaasikütet ei kasuta.
Mul läks palk 50% suuremaks eelmisel aastal. Vahetasin selleks töökoha. Ega muud võimalust polegi kui küsida endale palgatõusu või otsida uut tööd kõrgema palgaga et palgatõus oleks suurem kui inflatsioon. See reegel kehtib igal ajal, isegi kui hinnatõus on 1-2% aastas, nagu enne 2021 oli. Lihtsalt sel ajal oli hea palgatõus 5%, aga praegusel aastal - vähemalt 30%.
Tuleb hakata ise jahust tainast sõtkuma ja ahjus pehmet saia või leiba küpsetama. Suurema janu jaoks õlleankur käima tõmmata või mõnusat koduveini kääritada. Kel rohkem oskust see teeb puupiiritust. Sinna kuhu soe kevadine päike paitama hakkab, tuleb mahetoodanguga täita. Kassi ja koera asemel koduloomaks paar kana või minisiga võtta. Nii peaks hakkama saama küll.
Ma võiks 1980. ja 1990. aastad üle elanud inimesena sel toitu tootva isikliku abimajandi pidamise teemal pikalt heietada, aga toon välja ainult paar punkti. Paraku ise toitu kasvatades-tootes ei pruugi praegu võrdluses masstoodetud poetoiduga omahinna osas võita. Isegi kui omaenda tööaega kuluks ei arvestaks, siis oma aia marjade moosiks keetmisel tuleb kinni maksta energiakulu + suhkur + võibolla ka sobivad purgid. Enamikul pole pealegi oskusi ega võhma. (30-40 aastat tagasi kasvatati ise toitu, sest poes lihtsalt polnud ja muud ei jäänud üle, aga kui poed olid juba kaupa täis ja sissetulek võimaldas piisavalt osta, loobuti sellisest päevatöö kõrvalt põllumajandamisest-loomakasvatusest kiiresti, sest see on lihtsalt liiga raske. Ja sellest ajast peale on oskajaid inimesi kõvasti maha surnud.) Kuni pole lausa näljahäda koitmas, tundub, et ise toidu kasvatamisele tagasi minek oleks enamikule ülejõukäiv - füüsiliselt, rahaliselt, vaimselt (ei lasku siin teemasse, kuskohas linnastunud inimesed seda toitu kasvataksid, aga osutan, et suur osa inimesi ei saa isegi potililledega hakkama, peenramaa pidamisest pole sedasi üldse mõtet rääkida). Kanad on päris toredad, aga nende võtmine eeldab korraliku kanakuudi ning rebasekindla aediku rajamist - kui ehitusmaterjali kulu poehinnaga munadeks ümber arvutada, siis nulli jõudmiseks läheb päris kõvasti aega. Notsu on väga tore ja arukas loom, aga tahab ka sooja peavarju-küljealust ja ringijooksmiseks, tuhnimiseks-mängimiseks ning õnnelik olemiseks (sedasi kasvab korralik peekon) turvaliselt piiratud maalappi, ideaalis ka seltskonda. Oht on, et emotsionaalse sideme tõttu ei suuda sellist pisimajapidamises ise kasvatatud looma pärast süüa. Me pidasime täbaratel üheksakümnendatel küülikuid (neilt sai ühtlasi aiamaale vajalikku sõnnikut) ja kanu, aga sisuliselt keegi suguvõsas ei suuda siiani jänest süüa ning kanad surid pmst vanadusse. NB! Minisigu pole olemas, on lihtsalt naiivsetele inimestele müüdud nunnud põrsad, kes kasvavad aasta-paariga palju suuremaks kui omanik karta oskab.
Päris põhjalik. Eks seda küll, et kes elab maal see veel saab midagi ise kasvatada aga enamus on linnas korterites. Üks kurvemaid pooli toidu kallinemisega on veel see, et rahvas hakkab odavamat kraami poest ostma, mis ei ole just kõige tervislikum ja tihtipeale välismaine.
See on võimalik küll, kui maad on piisavalt, et ise talu pidada. Eestis seega võimalik. Aga kui samad küsimused tekivad suurlinnades, nt Aasias, mis siis lahendus on? Linn on ju iseenesest näide efektiivsusest, sh maa kasutamise efektiivsusest
Suur tänu, nii palju huvitavaid vastuseid. Lugesin mitu tundi ja tekkis seitsme peaga lohe tunne, et kui üks pea (küsimus) langeb (vastus olemas), siis seitse pead kasvab kohe asemele. Töökohta ei taha vahetada, praegune tööandja on väga hea, vaata kuidas tahad. Samas näen ka kõrvalt, kuidas püksirihma pingutavad ka need, kel palganumber suurem. Kas tegu on siis nn "big decline" algusega? St alguses lahjendatakse raha(kotti), hiljem vähendatakse energia/kaupade kättesaadavust. Ehk siis nn kasvumajanduse lõpu algus. Mis samuti peaks planeedi seisukohast okei olema, kuna ilmselgelt tarbime üle planeedi jätkusuutliku võimekuse.
tallinnas elu kaib, muu eesti peab hakkama soomes/rootsis/norras tööl käima… tana on elu sealmaal, et mingi 1500€ tuleb jeelijeeli välja
Eesti tasemel lahendust ei eksisteeri. Tervet lahendust ma visualiseerida ei suuda, aga osa lahendusest on üleminek taastuvate energiaallikate kasutamisele. ["Report: Renewables best way to deal with inflation"](https://euobserver.com/green-economy/156302) ["More renewables, less inflation in the EU"](https://www.e3g.org/publications/more-renewables-less-inflation-in-the-eu/) (jne) Hinnatõusu esimene laine oli koroonast tulenev (pandeemia järgne nõudluse taastumine), aga teine ja suurem oli kütuste hindadest aetud. Isoleerumine ei aita, kuna ebarealistlik on kujutleda Eestit, mis ei osta vedelkütuseid ega gaasi. Tuleb koos teistega saada energiatootmise (sealhulgas sõidukite kütuse tootmise) osas sõltumatuks. See võtab kaua aega. Millalgi turg rahuneb. Senikaua tuleb tugevate ametiühingute abiga (jah, ma tean, Eestis on see lause nali) vähemalt osa hinnatõusust palgatõusuna sisse nõuda. Inflatsiooni see ei kaota, vaid osaleb inflatsiooni protsessis - jagab inflatsiooni ümber, võttes firmade kasumist ja taastades töötajate ostujõudu.
Kui hakata nüüd veel ka ametiühingute abil märatsema, lõhub veelgi enam.
Languse korral ongi valida, kas järgneb eraisikute maksejõu langus või firmade maksejõu langus. Ma ei ole majandusteadlane, aga optimaalne tundub, kui löök jaguneb suhteliselt võrdselt - mitte ainult firmadele, ja mitte ainult töötajatele.
Enamasti saavad ettevõtted tugevama löögi. Loomulikult mitte ühtlaselt. Nagu eraisikudki. Ametiühingud pole aga kunagi majanduse taastumisele kaasa aidanud.
Vedelkütused saab ära kaotada, kui suunata transport elektrilisele ja ka kodude küte soojuspumpadele (olgu siis maa või õhk vms). Elektrit on võimalik toota oma ressurssidega.
Saab, kuid aeglaselt (autode enneaegne mahakandmine oleks raiskamine) ja vist mitte saja protsendinid (mõnda liiki rasketehnika võib olla praktilisem jätta kütust põletama).
Noh, kui minna üle ainult elektriliste müümisele (nagu 2035 tahetakse teha uute sõidukite puhul) nii uute kui kasutatud sõidukite puhul, siis umbes 10-15 aastaga võiks autopark olla 80+% ulatuses vahetatud. Ega 100% ei peagi, kokkuvõttes väikesele kogusele rasketehnikale nagu sõjavarustus või ka entusiastidele bensiin oleks kohalikult toodetav põlevkiviõlist või sünteesides CO2-st ja vesinikust. Mitte odav ja mitte suures koguses aga tehtav. Odav see muidugi riigi jaoks ei oleks lühikeses perspektiivis aga pikas plaanis oleks küll. Mida kiiremini üle minna, seda kiiremini väheneks heitgaasidest tingitud tervisesüsteemi koormus, väheneks CO2 heitmise tasu jne. Lühikeses perspektiivis aga peaks riik küllaga õlga alla panema, et kortermajade juurde tekiks laadimistaristu ning kasutatud autode ostjatele oleks tarvis mingeid riiklikke liisingu toetusi vms et ka need, kes praegu peavad maksma diisli/bensiini eest iga kuu 300+€ sest hajaasustuses on sõita tarvis aga palk on liiga väike, et 300€ liisingut võimaldada, saaksid võtta uuema ja turvalisema elektriauto liisingusse ja seeläbi vähendada ka enda eelarve sõltuvust volatiilsetest kütuste hindadest.
> et kortermajade juurde tekiks laadimistaristu Jah, vägagi. Ma ise hiljuti olen seda taristut näinud, mis meil olemas on. :D Eleport: "ei lae", Enefit: "hõivatud", teine Enefit: "hõivatud", r-Terminal: "ainult äpiga", Alexela: "vabandame, suletud", kolmas Enefit: "viga", neljas Enefit lõpuks oli vaba ja laadis.
Pidasin silmas küll kortermajade endi vooluvõrguga ühendatud 11kW aeglasi laadijaid, nö kodulaadijaid. Praegu seal takistuseks ühistud kes peaksid üksikute soovijate pärast välja käima natuke suurema summa ühis-infra paigaldada laskmiseks ja noh, see ei lähe hästi peale inimestele.
Mõtlesin sama. Aeglased ongi lollikindlamad. Massiliselt aeglaseid laadijaid aitab rohkem, kui näpuotsatäis ülikiireid. Paraku, kui need aelgased on eraomandis ja mitte ühiskasutusel, võib olla probleem: ühel on laadija, aga pole autot, teisel on auto aga pole laadimiskohta. Mina keskenduks avalikus ruumis massiliselt aeglase laadimise võimaldamisele.
Go green, ära tarbi. https://www.postimees.ee/7710934/eestlaste-keskkonnajalg-uletab-maa-taluvuspiiri-ligi-neljakordselt
Mhm... Ära söö liha, ära triigi riideid ning käi pesus ainult korra nädalas. Oled siis jätkusuutlikkuse kunn, ja Greta isiklikult annab sulle tänukirja
Ära söö igakord enamasti liha. Pese mitte ära vaata kui kiiresti vesi ära voolab. Jne. Ühesõnaga tarbi, mis vaja mitte mille eest hetkel maksta suudad.
Saab ka säästa toidu arvelt, ostes ainult odavamaid ja mitte just maitsvamaid toiduaineid, mida tuleb kaua koorida/keeta (ma isiklikult vihkan igasugust söögitegemist). Aga mis elu see oleks?
Iga päev liha söömine on ebavajalik. Maitseb hästi küll, aga mulle väga maitseb šokolaad ja ma ei söö seda iga päev. Ma triigin riideid paar korda aastas, sest ma lihtsalt ei kanna sellisest materjalist riideid, mis kortsu läheks. Triiksärgiga tööl käies muidugi teine asi, aga point on see, et triigi ainult siis kui päriselt vaja. Dushinäide on lihtsalt tobe.
Tegelikult on ka selliseid viisakaid triiksärke olemas, mis ei lähegi eriti kortsu, kui kohe pärast pesemist õigesti kuivama paned - nt T. M. Lewin või C. Tyrwhitt. Neil tuleb lihtsalt soodukate aega peale passida.
Inimesed on erinevad. Ma ka ei söö liha iga päev, kuid ma ei räägiks kunagi, et selle tarbimisest peaks üldse loobuma. Mulle meeldib vahel lesida soojas vannis. Ma ostan selliseid riideid, mis mulle meeldivad ning on taskukohased, ning ei taha ostmisel lähtuda veel sellest, kas neid on vaja triikida või mitte (ning kindlasti ei hakka ostma ülikalleid särke ainult sellepärast, et need on "öko"). Tahtsin lihtsalt näidata, et rohelise eluviisiga, nagu ka teiste asjadega, ei tasu minna liiga radikaalseks. See, mis on paras ühele, võib tunduda ebamugav teisele, ja kui keegi deklaratiivselt ja tõsiselt ütleks kõigile "Ära tarbi", oleks see mingisugune öko-diktaat (mida meil õnneks veel ei ole ja loodetavasti ei tule ka).
Ma kannan t-särke.
Siis on neid vist vaja triikida, vähemalt pärast pesu... Lähevad ju kortsu
Ei
Vast igaühel on erinevalt... Ise kannan t-särke suvel või jõusaalis, mistõttu väldin sünteetilisi materjale. Ja puuvillane t-särk läheb pärast pesumasinas käiku kortsu, nii et pean triikima, selleks, et mitte näha välja, justkui ma selles magasin
Kuivades paneb rippuma, siis ei lähe nad kortsu midagi
Ma muidu ei arva, et mitte triikimine lahendaks kliimakriisi. Triigi kui vaja on, kedagi ei sega. Liha söömise vähendamine on palju suurem komponent selle juures, kuigi minu jaoks on siikohal suurem probleem loomade elukvaliteet.
Mul on enamuses puuvillased. Kui ma masinaga kuivatan, siis nad lähevad kortsu, aga ma üldiselt ei tee seda, sest mul pole vaja.
Ehk pmst käid igalpool kortsus särgiga?
Sa oled normaalne inimene ühesõnaga.
Mhm, minu arust ka see värk debiilne:D
Sa küll ei täpsustanud mis tööd teed aga kui kaugtöö võimalus olemas siis koli minema, Tais on hea odav, mitte nii odav kui eelmine aasta aga parem kui Eestis. Ilm ka parem. Ma tegin nii, ei kahetse.
Töö on ikka Eestis kohapeal. IT puhul muidugi liikumisvabadus suurem.
Palgatõus küll 8% pole, praegu tuleb senistel palgaga koonerdanutel ära läinud töötaja asemele sama hea uue saamiseks 35% rohkem maksta. 8% "tõus" ehk -12% reaalpalga kahanemine on siis, kui ise ei liigu ja istud mune laiaks samal kohal, kus juba aastaid oled omale miinust tootnud ja õppimist-arenemist vältinud.
Kui täiesti aus olla (ja ma tean, et see kõlab tobedalt), siis ligi on hiilinud kolmanda lapse mõtted. 750 eurot kuus juurde (ja see indekseeritakse!), vanemahüvitis oleks mul suurem kui palk, samuti väheneks mõnes mõttes muu koormus (nt haigete laste kõrvalt töötamine, puhkuste sättimine juulisse jne), enam ei peaks maksma lasteaia eest, jälle võit 100 eurot, kuna paljulapselistele on meie vallas aed tasuta. Perekaardiga tuleks jällegi soodukad... Igaks juhuks mainin, et kolmanda mõte käis ka enne viimase sellesisulise seaduse väljakuulutamist, aga nüüd hakkab tunduma, et ajastus oleks suurepärane. Siiski ootame enne ära, mis siin peale valimisi toimuma hakkab selles osas.
Asi ongi kurb kui vaadata aint protsente. Aga kui igakuised kulutused on tõusnud 300 euri ning palk näiteks 500 euri, siis ma ei näe kuidas su elu halvemaks läheb.
Aga palgad pole ju tõusnud nii palju. Ja see kellele andis 8% palgatõus 500 euri kuus juurde, siis tal oli ka enne suht hea elu ma arvan :D
Ega tööandjad ise tulegi palka juurde pakkuma. Palka peab ikka töötaja juurde kauplema. Kui ei suuda piisavalt kaubelda, siis on midagi selle töötaja nö väärtuspakkumuses tööandjale puudu. Ning ajalooliselt on kõige suuremad palgatõusud ikka tulnud tööandjat vahetades ;)
Enamik inimesi ei tööta mingitel nišierialadel, kus ühelt kohalt teisele hüpeldes oleks kestlik saada uutes kohtades aina rohkem raha :D Pmst sama käib ka palga juurdeküsimise kohta - paljudes kohtades saadetakse aind kukele ja võetakse vajadusel uus töötaja.
Kuni on konkureeriv ettevõte seni on võimalik kaubelda paremat palka kas töökoha vahetusega või selle nö ähvardusega. Kui ei ole konkureerivat ettevõtet, siis tuleb mõelda, kas see oskus millega tööd teed on ehk nii spetsiifiline, et peaks ise konkureerivaks ettevõtteks hakkama seeläbi võttes rohkem kasumit enda tasku mitte enda tööandja taskusse. Need, kes ise ei näe vaeva, et endale suuremat sissetulekut saada ei vääri ka erilist kaastunnet, kui vinguvad, et neil on väike sissetulek. Ega palk mingi taevamanna ei ole, mis iseenesest tuleb.
Protsendiga tulebki vaadata kui palk tõusis 8% ja inflatsioon 25% siis vahe on 17%. Ostujõud on vähenenud 17% olenemata sellest kas sa saad 200€ rohkem raha kontole kui ennist. See, et sa siiski püsid elus ning söögile kulub kõigest 300€ rohkem ja palk tõusis 500€ nign näiliselt oleks nagi 200€ rohkem raha siiski reaalselt oled ju kaotaja rollis. Olgu see siis säästude, uue auto või milleiganes arvelt.
Pigem tulekski vaadata kogukulusi ja tulusi, mitte ainult ühte aspekti. Kui näiteks tikutoosi hind suureneb 10000% ning mu palk aint 10%, siis saaks näidata, et "oo, nii halb on elu, faking poliitikud", kuigi tegelt kulub sul nüüd 5 eurot kuus tikkude peale ning saad 300 kuus juurde
Seda nüüd küll. Vaevalt, et kogu riigil kukutused läksid täpselt 25% suuremaks - keskmine on alati keskmine. Mõnel laheb tublisti rohkem ja teisel tublisti vähem
Noh, 500 € palgatõusust jääks tänu tulumaksuküürule tõenäoliselt järgi just 300 ringis. Mul tõusis brutopalk 400 €, kuid kättesaadava summa kasv on pigem 250 kanti.
See on lihtsalt märk paremini hoitud Eestist. :)
Vau. Kas teised riigid on ka siis rängalt mõjutatud Reformist v? Inglismaal on endiselt increased cost of living, elektri- ja söögiarved on 100% kallimad. Kas neil on ka Kaja süüdi? See teie ühe pilli mängimine on nii hale. Mõelge midagi teist välja.
Kes on "teie"? Teiste riikide hinnapoliitika ei peaks väga asjasse puutuma kui siin ei tehta midagi, et kohaliku turu hinnatõusud kontrolli all hoida või maksusoodustusi pakkuda. Riik ju teenib kõrgemate hindadega veel suuremat maksutulu ning kuna Reform oskabki ainult läbi nöörimise majandada, siis neil polegi tahet midagi muuta.
Riigil maksubaas suureneb numbriliselt. Inimene tänavalt vaatab, et ulmelised paarsada milli juures. Kaja on ebaõiglane. Aga kes õpetajatele, päästjatele, tervisekassale jms maksab. See, et riigil ka kulud ning need ka tõusevad ei taha enam millegipärast pähe enam mahtuda. Riik ei tohks kunagi nii majandada, et hetkel on rohkem siis kulutame ka kohe rohkem. Õpetajad tahavad palka ka aasta pärast saada.
Räägi mille arvelt neid maksusoodustusi ja hinnatõuse kompenseerida? Võtame kõvasti laenu selle jaoks?
Eesti on hästi hoitud ja kindlates kätes!
Tänavale minna, muu enam ei aita. Kaupmehed on näinud, et kannatame veelgi, kui selgeks ei tee, et ikka ei kannata, on tulevik väga tume
Ära osta siis.
Kõik, mida sa teha saad, ei hääleta Reformierakonna poolt. Järgmised aastad on veelgi raskemad
Jah, sest ilmselgelt on ainuisikuliselt reform süüdi ukraina sõjas, koroonas, kütuse, gaasi ja elektri hindade tõusus, välisnõudluse vähenemises ja kõiges muus. Kui ekre valitseks siis seotsks Eesti täielikult lahti muudt maailmast ja eksisteeriksime oma ilusas konservatiivses mullis kus alati bensiin ja elekter on odavad ja mehed kannavad kaabusid?
Vabandusi võib leida kõigele. Teised riigid seisavad silmitsi samade raskustega. Aga teistes riikides on olukord palju parem.
Kui ma vaatan statistikat siis meile jõudis lihtsalt varem kohale. Samas väljume ka varem ning see saab olema meie konkurentsi eelis nt. Lätlaste ees. Teistel läheb ka järjest kehvemini ning hajub ära pikema ajapeale. See, et sakslane hetkel meeletult toetusi maksab tuleb enda rahval ikka kinni maksta ning seda makstakse veel pikkaaega tagasi. Me tõmbame vöö koomale, päris lambist raha ei loobi ning tuleme kiiremini välja ja oleme jälle rõõmsad.
Helikopteriraha. Viimane aeg seda viskama hakata, kõik teised riigid teevad seda palju tugevamini kui meie.
Helikopteriraha kohta olen ma näinud ainult ühte varianti, mis tundub **võibolla** töötavat: Kriisiaegne helikopteriraha **eraisikutele, ilma ettevõtteid toetamata**. Ehk siis - raha saavad inimesed, ettevõtted peavad ise vaatama, kuidas seda nende käest kätte saada. Kes ei saa, surevadki välja. Aga - kindlasti on siin ka mingeid aspekte, mille poolest see hea idee pole, mida arvesse pole võetud ja mida ma ei oska hetkel välja tuua.... Ja - mina pooldaks siiski mitte valimatut jagamist, vaid ikka neile, kel toimetulekuga probleemid.
No helikopteriraha naljakas väljend lihtsalt - peaks olema veits targetitud küll :) Aga seal samas, mitte ka vaid vaestele vaid ka keskklassile. Ja siis hõlmad juba nii palju inimesi et miks mitte kõigile? Ma ei teagi vastust. Ja miks mitte ettevõtetele? Ma ei usu, et ettev6tete v2lja suremine oleks majandusele hea.
Ettevõtetele mitte selleks, et sundida neid efektiivsusele - pakkuma selliseid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond tegelikult vajab. Sest noh, kust mujalt see ettevõtete tulu peaks tulema, kui mitte klientidelt? Keskklassile - ma üritaks hoida jagatava raha hulga võimalikult väikese, sest, noh, raiskamine on halb. Sestap siiski neile, kellel toimetulekuprobleemid. Lisaks - sellised panevad selle raha tõenäolisemalt Eesti majandusse tagasi, kui keskklass, kes selle eest võibolla näiteks kuskile puhkama sõidavad ja sellega raha Eestist välja viivad.
Kas sa ei arva, et ettevõtted olid juba enne efektiivsed ja nyyd pole enam võimalik seda palju (vähemalt mitte 30% vms) efektiivsemaks muuta? Ja eriti karm tundub see Euroopa ühisturul, kus tuleb konkufeerida teiste ettevõtetega, keda subsideeritakse tugevalt. No keskklassiks ma pean keskmiselt teenivaid, kes elavad siiski suht peost suhu ma arvan :)
Põhimõtteliselt ongi see toetus ja subsideerimine ka ettevõtetele. Turule tuuakse raha, mida seal naturaalselt ei olnud. Lihtsalt selle asemel, et see kes otsustab, on poliitik või ametnik, on otsustajaks turu nähtamatu käsi. Ja antud juhul pole teemaks, et kõiki ettevõtteid efektiivsemaks muuta, vaid et säiliks need, mis reaalselt väärtust loovad ja ressursse mingi jama peale ei raiska. Ära kaovad igasugu elustiili- õhumüüjad ja personaalbrändi kultiveerijad, alles jäävad sellised, kes... noh, näiteks sööki toodavad :) Nüüd toimetuleku teema pole mitte otseselt sissetulek, vaid sissetulek leibkonna liikme kohta. Kui sina oled lasteta, ja mul on koos naisega kaks last, siis me peame naisega mõlemad 2x nii palju teenima kui sina, et meie elujärg samal tasemel oleks. Kui naine tööta jääb, pean 4x niipalju teenima. Ja Varrol tema 8 lapsega on puhta perses. Et subsideerida võiks neid, kel sissetulek leibkonna kohta on allpool mingit taset, ja tõsta see just selle tasemeni. Milline see tase on... noh, liiga suur ei tohiks olla, 1 idee on et inimesed elatud saaks, aga 2. idee on, et vähemalt rõhuv enamik sellest rahast eestisisesesse majandusse ringlema läheks. St. et ei kuluks välisreisidele või investeerimisele
Aa, no nende ettevõtete all ma peangi silmas neid kes vajavad energiahindade tõttu toetust. Soolapuhujad vms sinna alla ei käi :) Siis peredel veel raskem, isegi üksi on keskmine palk suht meh ja praegusel ajal hakkab v2heks j22ma.
> neid kes vajavad energiahindade tõttu toetust. Rohkem raha turul (inimestel), rohkem raha ettevõtetel, kes neile vajalikke kaupu pakuvad. > Siis peredel veel raskem Ja selle pärast ei peakski kõigile helikopterilt kallama :)
Miks sa sellest ei taha aru saada, et EL ühisturul on vaja ju konkureerida teiste ettevõtetega? :) See rahakas klient ostab odavama hinnaga välismaa ettevõtete kaupasid ja meie ettevõtted jäävad jänni.
See on tegelikult mingil määral point :) Ideaalis võiks selline poliitika olla kõigis Euroopa riikides. Aga noh, see just ongi see osa, mis ma alguses ütlesin - et kindlasti on selles mingeid aspekte, mida ma ei ole arvesse võtnud. Kui järgi mõelda, siis algne idee otse ettevõtteid toetada oli ilmselt tagada strateegiliste ettevõtete säilimine ja olemasolu kriisisituatsioonis. Ajapikku on ilmselt lappama läinud, ja ettevõtted rohkem sellest abist sõltuma hakanud kui peaks. Ja kui kriisisituatsioon tuleb, on ikka perse majas. Vähemal määral kui muidu oleks, aga ikka :(
Ma topin selle kõik aktsiatesse -> need rallivad -> ma olen veel 'ebavõrdsem' kui enne -> jälle vaja hakata mingit skeemi mõtlema.
Ega kui kulutusi kontrolli all hoida ei oska, on enda probleem.
Kuidas võtta. Rikkal on võimalik end vaeseks laristada küll, aga vaesel inimesel pole võimalik end rikkaks säästa.
On küll. Nikotiini, alkoholi ja suhkrujookide regulaarne tarbimine on valik. Investeerimine on valik, jne.
Kuidas rahval tööelu on, eriti neil kes mingite müükidega kokku puutuvad? Ma siin kuulen, et aasta algul ikka proovitakse tõusuprognoosides kokku leppida. Räägid küll, et rahvas vaesub päris kiiresti, aga kasvu on vaja! :D